Kaasav hariduskorraldus tähendab erivajadustega õpilaste kuulumist eakohasesse klassi kodulähedases koolis koos asjakohaste abivahendite ja tugiteenustega. Kooli ülesanne on tagada igale õpilasele tema individuaalsetest võimetest lähtuv jõukohane õpe ja areng. Jõukohase õppe ja vajaduspõhise toe tagamiseks on oluline koondada ühiseks meeskonnaks erinevad osapooled (õpilane, õpetaja, lapsevanem, hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerija (edaspidi: HEVKO), tugispetsialistid), kes saavad ühises infoväljas olles välja selgitada ja kõigile osapooltele teadvustada õpilase abivajaduse olemuse, et seejärel leida õpilast toetavad lahendused, mille rakendamisse panustavad ühiselt kõik osapooled. HEV õpilaste toimetulekut koolis saab toetada mitmel viisil: • Toetades õpilase õpet tavaklassis, rakendades abiõpetajat vm toetavat personali. • Viies osaliselt õpet läbi ajutiselt või püsivalt rühmades (nt õpiabi- või tasemerühmad) või individuaalselt.
töö on suhteliselt sarnased, aga eripedagoog peaks olema suuteline hõlmama kõiki erivajadusi, logopeed justkui keskendub ainult kõnepuuetele. Eripedagooge ja eriti kliinililisi lapsepsühholooge töötab lasteaedades väga vähe, kuid asutuse pidaja võib vajaduse ja võimaluse korral vastava spetsialisti tööle võtta. Kõikides lasteaedades puutuvad ühe rühma laste arengu hindamisega kokku kindlasti mõlemad rühmaõpetajad, liikumise- ja muusikaõpetaja ning vajaduse korral tugispetsialistid. Ühine on kõikide esile toodud spetsialistide kutsestandardites, aga ka riiklikus õppekavas välja toodud nõue teha omavahel koostööd. Meeskonnatöö on vajalik kõikide laste, sh erivajadustega laste, arengu hindamiseks ja toetamiseks; vastava töökorralduse peab seadma sisse direktor. Konkreetse rühma meeskonna ülesanne on tagada laste arenguks soodsad tingimused, meeskonna moodustavad: rühma õpetajad, õpetaja abi, liikumise- ja
keeruline leida piisavalt ressurssi individuaalseks lähenemiseks. Et puudega lapse arengutempo on enamasti oluliselt aeglasem kui eakaaslastel, siis võib olla ka probleemiks aja jooksul suurenenud mahajäämus teistest lastest. Erirühma kasuks räägib asjaolu, et seal on laste arv tavarühmast väiksem, õpetajal piisavalt aega ja võimalust tegeleda sarnaste erivajadustega lastega, olemas on vajalikud tugispetsialistid, sobiv kasvukeskkond koos vastavate mängude, õpivahendite ja ruumi lahendusega. Erirühma miinuseks võib pidada just eakohaselt arenenud laste eeskuju puudumine. (Lilleoja, 2012). On positiivne, et erilise lapse jaoks on ka enne kooli võimalusi ja valikuid. Küsimus on nende kättesaadavuses ja valikute sisus. Vastus küsimusele – kas erirühm või tavarühm – ei saa olla ühene. Tuleb kaaluda konkreetse lapse arendamisvajadusi, piirkonda (maa, linn,
nende tööindu, motiveerida neid ka ebahuvitavatena tunduvate asjadega tegelema. Oluline on märgata õpilase erisusi ja võimeid ning vastavalt sellele tuleks temalt ka nõuda. Kõik õpilased ei talu kindlasti ühesugust pinget ning nõrgemad on valmis kergemini alla andma. Koolis on abiks õpiabi tunnid, mis toetavad last tema keskendumisraskustes, nõrgemas tajus või tähelepanu koondamises. Kui on ilmnenud õpilasel käitumises probleeme, siis kindlasti peaksid sekkuma kooli tugispetsialistid, et varakult saaks õpilane abi. Abi vajab kindlasti ka lapsevanem, et ka kodustes tingimustes oma last toetada. Tugispetsialistidest on võimalik abi leida psühholoogilt, logopeedilt, eripedagoogilt ning ka sotsiaalpedagoogilt. Üsnagi mõistmatu on minu jaoks olukord, kus üritatakse kaotada väiksemaid, kellegi arvates „vähem elujõulisemaid“ koole ja liita need suuremate ja „võimsamate“ koolidega, mille tulemuseks tekivad nn „mammutkoolid“, kus keegi ei tunne kedagi
Eriti oluline on see siis, kui koduseks keeleks on keel, mida räägivad vähesed ja on nn. pärandkeel. Selline keel lähendab peret, tekitab uhkustunnet oma kultuurilise kuuluvuse üle. Kui vanemad ise räägivad halvasti inglise keelt aga tahavad seda lapsega suheldes kasutada, siis ei ole leitud selle kasu. Sellisel juhul on lapsega suhtlemine piiratud. Kuigi vanemad tahavad oma lastest kasvatada kakskeelseid, siis kodus on parema suhtlemise tagamiseks soovitav kasutada emakeelt. Tugispetsialistid saavad siin vanemaid julgustada kasutama kodus emakeelt ja rääkida neile, millised on positiivsed kogemused seda järgides. Saab julgustada vanemaid kasutada just seda keelt, mis on talle mugav. Tugispetsialisti abiga võib vanem leida teisi autismispektri häiretega laste vanemaid, et omavahel kogemusi jagada ja toetada teineteist. Samuti vajavad vanemad infot sellest, kas kakskeelsusel on kahjulik mõju nende lapsele ning kummutada erinevaid eksiarvamusi
üleviimine § 51 lõike 1 punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. (3) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. (4) Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. (5) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja
kasutamine. · Koolivalmiduskaart on dokument, milles kirjeldatakse laste, kes on saanud enne käimasoleva aasta 1 okt 7-aastaseks (ja keda tahetakse varem kooli panna või kes on saanud koolipikenduse), arengu tulemusi üldoskustes ja õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades lähtuvalt riiklikust õppekavast, tuues välja lapse tugevused ja arendamist vajavad küljed. Kaardi allkirjastavad selle koostamisel osalenud isikud (õpetajad, tugispetsialistid, vanem, direktor või volitatud isik). Vormi kehtestab direktor lasteasutuse õppekavas. Kaardile märgiakse lapse lasteasutuses viibitud ajaperiood. Andmeid säilitatakse lasteaias 5 aastat. 9. Eelkoolipedagoogika didaktilised printsiibid. · Mängulise õppimise printsiip laps õpib peamiselt mängu kaudu. Mängu kaudu õpib ta ümbritsevat maailma kogema ja tundma. (Fröbel)
õpilase üleviimine § 51 lõike 1 punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. (3) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. (5) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust ning teeb ettepanekud vanemale ja vajaduse korral kooli direktorile edasisteks tegevusteks. (6) Haridusliku erivajaduse tuvastamiseks läbiviidud pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate täiendavad tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist
hariduslike erivajadustega ja nn tavaõpilasteks, vaid kõik õpilased moodustavad haridussüsteemis terviku ning vajadusel saavad kõik need, kel õppimises mingid takistused või probleemid, vajalikku abi ja tuge õpetajatelt või koolis töötavatelt tugispetsialistidelt" (Kivirand, 2014, 4). Tõepoolest, parima lahenduse saavutamiseks tuleb õpetajatel ja kooli tugispetsialistidel teha koostööd. Küsimus või probleem võib tekkida vaid selline milliseid tugispetsialistid koolis töötavad ja kas nad katavad tekkinud vajadused? Järgnevalt lähtun oma kooli HEV õpilase õppe korraldusest ning püüan analüüsida väikese maakooli võimalusi tugisüsteemide võimalustest. HEV-õpilase toetamise ja õppe korraldamise põhimõtted tuleb koolidel kirjeldada oma kooli õppekavas ning see eeldab teadlikkust, süsteemset lähenemist, tugimeetmete korralduse läbimõtlemist ja koostööd erinevate tasandite vahel.
sotsiaalasutuseks. Väga suur osa kooliprobleemidest on oma olemuselt või põhjuselt sotsiaalset laadi. Kuigi õpilaste probleemidega tuleks tegeleda kohe nende ilmnemisel, jäävad muutused käitumises tihti märkamata ja reageeritakse alles siis, kui käitumine on muutunud absoluutselt talumatuks. Probleemse käitumise taustaks olevate põhjusteni on õpetajatel sageli keeruline ja vaevarikas jõuda. Siin peaksid appi tulema tugispetsialistid, kuid vahel on lapse käitumist selleks ajaks juba raske muuta. Kindlasti peab süüvima lapse probleemi põhjusesse, mitte aga kedagi süüdistama. Kui on vaja tuleb kaaluda ka teistsuguseid õppemeetodeid, luues teistsugune õhkkond noore ümber, mis oleks tava klassiõppest erinev. Kool ei peaks olema olemuselt ainult hariduse andmise koht, vaid õpilane peab ka end seal turvaliselt tundma ja teadma, et kui tekib probleem, saab ta abi. (Pors: 29.10.10)
EV laps ...on laps, kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest, kultuurilisest ja sotsiaalsest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi ja kohandusi lapse arengu eeldatavates tulemustes, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisel või lapse kasvukeskkonnas (mängu- ja õppevahendid, ruumid, õppe- ja kasvatustegevuse meetodid, igapäevatoimingud, suhtluskeel sh viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugispetsialistid, lapse erivajaduse spetsiifikast tuleneva ettevalmistusega pedagoogid) (Koolieelse lasteasutuse seaduse eelnõu, 2012). • Kõnepuudega • Spetsiifiliste arenguhäiretega • Kehapuudega, kroonilise haigusega • Intellektipuudega • Kuulmispuudega • Nägemispuudega • Pervasiivse arenguhäirega • Emotsionaalsete ja käitumisraskustega • Andekad (arenguhäired puuduvad) • Muukeelsed
punktides 14 sätestatud rühma või klassi. (2) Kui õpilase hariduslik erivajadus tuleneb tema andekusest, tagatakse talle individuaalse õppekava rakendamine ning vajaduse korral täiendav juhendamine aineõpetajate poolt või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt haridusprogrammide või teiste haridusasutuste kaudu. (3) Meetme rakendamise perioodil jälgivad õpilasega tegelevad õpetajad ja tugispetsialistid õpilase arengut ja toimetulekut. (4) Meetmete rakendamise tulemuslikkuse hindamiseks kirjeldavad kõik meetme rakendamisel osalenud õpetajad ja tugispetsialistid vähemalt kord õppeaastas õpilase arengut ja toimetulekut ning esitavad omapoolsed soovitused. (5) Meetmete rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust
sügava IQ lapsed)* pervasiivsete arenguhäiretega (autismisepktir häired) **erilasteaiad: nt Nukitsamees Tartus, Õunake Tallinnas KOOLIealised lapsed: **eriklassid (vt slaidilt, nt liikumispuudega, LÕK klass, nägemispuudega jne) **erikoolid (nt kõnepuudega lastele, kuulmispuudele, kehapuudega, Intellektile jne) JÄRGMINE LOENG: Nõustamisteenuse korraldus: (infot saab järgmistes asutustes) HARIDSÜSTEEMis: a)Lasteasutus, kus laps käib (kool, lasteaed) Õptajaad + tugispetsialistid on siis tegelejad, nõustajad.Info jagamine sellekohta, mis edasi saab selle lapsega teha + Info jagamine hindamistulemuste kohta = nõustamine Nõustamine on keeruline valdkond. Raskeks teeb see, et üks osapool on asjasse väga emotsionaalselt seotud (just negatiivne on see), et just kui areng ei lähe ootuspäraselt. Nõustajad ei saa olla lihtlsalt infovahendaja rollis, vaid arvestama PEAB vanematee emotsioodiega. Mis võivad olla vahel rasked ja tekitada vastasseisu ka tegevusele
annaabi.ee 
