Telefoni kasutaja
(from Actors)
Võrgu haldamine
Joonis 1. Tugiteenuste allsüsteem
Nimi: Kasutaja identifitseerimine
Tegutsejad: Telefoni kasutaja
Kirjeldus: Peale seadme käivitamist küsitakse kasutajalt küsitakse kasutajalt vastavalt
seadetele ning salasõnade valesti sisestamiste arvule üht või mitut järgnavatest salasõnadest:
PIN1, PIN2, telefoni turvakood, PUK.
Nimi: Võrgu haldamine
Tegutsejad: Tugijaamade süsteem
Kirjeldus: Telefoni tarkvarasüsteem monitoorib teatud intervallide tagant GSM võrku ning
vahetab vastavalt vajadusele (tugijaamade signaali tugevuse mõõtmine) tugijaamadega infot
ning muudab tugijaama, millega andmeühendus kõne/sõnumi/data/GPRS-ühenduse korral
luua. Arvesse võetakse kasutaja seadeid võrgu valiku jms kohta.
Sõnumite allsüsteem
<
RNC - juurdepääsuvõrgu kontrolleri id CID - cell id ehk tugijaama identifitseerimiskood 4G: RSRP - näitab vastuvõetud signaali võimsust RSRQ - näitab vastuvõetud signaali kvaliteeti PCI - ( id lähestikku asuvate 4G kärgede eristamiseks) TAC- näitab asukohapiirkonna koodi ECI - Enhanced Cell ID ehk sama mis CID aga täpsem enB- mobiilvõrgu riistvara komponendi id LCID - sisaldab juurdepääsuvõrgukontrolleri ja tugijaama identifitseerimiskoodi Küsimus 3. Selgitada tugijaamade tähistuses kasutatavate andmete struktuuri (riik, mobiilsidevõrgu operaator, asukohapiirkond, ..., tugijaama number). Lisada kogutud näited. 3G: HSPA - mobiilsidetehnoloogia standard, kutsutakse ka 3,75G-ks, on UMTS võrgu edasiarendustehnoloogia, HSPA arendus, mis võimaldab viimasest (HSPA-st) veelgi suuremaid andmesidekiirusi. Põhimõtteliselt näitab, mis võimaluste ja komponentidega on mobiilsidevõrk. 202 - asukohapiirkonna kood, näitab kus piirkonnas asub tugijaam.
kasutada ka veel Assisted GPSi ehk lühendatult A-GPSi. See on väike tehnoloogiline abimees mobiiltelefonis, mis aitab päris GPS'il kiiremini satelliitidelt signaali leida. Vaikimisi on uuel telefonil A-GPS kasutamine sisse lülitatud. Navigatsiooniprogramm proovib alati sinu asukohta määrata ja kui A-GPS on telefonis sisse lülitatud, siis kasutatakse ka natukene andmesidet, et votta ühendust positsioneerimisserveriga ja siis lähikonnas asuvate mobiili tugijaamade asukohtade põhjal oma ligikaudne asukoht määrata. Seetõttu tuleks välismaal olles ettevaatlik olla, et omale tahtmatult suurt telefoniarvet andmesidekasutuse tõttu ei tekitaks. A-GPSi on alati võimalik välja lülitada ning tavalist GPS'i kasutada. Tavalise GPSi kasutamine ei vaja mobiilset andmesidet vaid töötab puhtalt satelliitidelt kinni püütava signaali põhjal. (http://www.nokia.com/hk-zh/) Joonis 1.1. GPS ja A-GPS tööreziimid.
Raadio- ja sidetehnika instituut Õppeaine: Side IRT3930 Laboratoorse töö: Traadita kohtvõrk WLAN Aruanne Esitaja: Imre Tuvi 061968IATB Juhendaja: Aimur Raja Töö sooritatud: 26.09.2007 Aruanne esitatud: ................... Aruanne tagastatud: ...........2007 Aruanne kaitstud: .............2007 Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. Kasutatavad seadmed Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", sülearvuti ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohal 2 on kasutada üks WLAN tugijaam, arvuti nr 4 WLAN jaoks ja arvuti nr 3 Ethernet jaoks. 1.Marsruuteri sisevõrgu DHCP serveri seadistus Variant Võrgu aadress Maski bittide arv Max aadresside Võrgumask
andmeid, aga see seab kohe kauguse piirangud (alla 10 km) tugijaamast. Seetõttu leiab nimetatud omadus vähe kasutust. Seega on kõige otstarbekam ja mugavam kasutada GIS- mõõtmiseks spetsiaalset GIS GPS-seadet koos koodiparandustega reaalajas otse kodumaisest maapealsest tugijaamast. Kas parandite sidekandja on raadiosignaal, GSM datakõne, WiFi- või GSM-põhine GPRSühendus, ei oma tähtsust (Jürgenson 2006). Kui Eestis paigaldatakse GPS statsionaarsete tugijaamade võrk, muutub RTK- mõõtmine mugavamaks, natuke ka efektiivsemaks, mõnikord ka täpsemaks. Ise ei pea tugijaama paigaldama. Efektiivsust suurendab algtundmatute veidi kiirem lahendamine, kuna kasutatakse mitut tugijaama korraga. Kasutaja saab mitte lähima tugijaama parandid, vaid lähimate tugijaamade kompleksparandi. Täpsus võib suureneda seetõttu, et mitme tugijaama parandi korral pole see enam niivõrd sõltuvuses kaugusest tugijaamast. Kuna meil Eestis,
signaali faaside vahe andmeid, aga see seab kohe kauguse piirangud (alla 10 km) tugijaamast. Seetõttu leiab nimetatud omadus vähe kasutust. Seega on kõige otstarbekam ja mugavam kasutada GIS-mõõtmiseks spetsiaalset GIS GPS-seadet koos koodiparandustega reaalajas otse kodumaisest maapealsest tugijaamast. Kas parandite sidekandja on raadiosignaal, GSM datakõne, WiFi- või GSM-põhine GPRSühendus, ei oma tähtsust (Jürgenson 2006). Kui Eestis paigaldatakse GPS statsionaarsete tugijaamade võrk, muutub RTK-mõõtmine mugavamaks, natuke ka efektiivsemaks, mõnikord ka täpsemaks. Ise ei pea tugijaama paigaldama. Efektiivsust suurendab algtundmatute veidi kiirem lahendamine, kuna kasutatakse mitut tugijaama korraga. Kasutaja saab mitte lähima tugijaama parandid, vaid lähimate tugijaamade kompleksparandi. Täpsus võib suureneda seetõttu, et mitme tugijaama parandi korral pole see enam niivõrd sõltuvuses kaugusest tugijaamast
Traadita kohtvõrk WLAN Tööd tegid: Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 1. WLAN tugijaama seadistamine Kasutusel olev WLAN tugijaam on sisevõrgu (LAN) ja välisvõrgu (WAN) osaga. Välisvõrgu jaoks antakse tugijaamale IP aadress labori arvutivõrgu DHCP serveri poolt. Sisevõrgu jaoks on tugijaamal oma sisse ehitatud DHCP server, mis on vaja ära seadistada. Juhendaja loal on tehtud tugijaamale algseadistuse taastamine (vajutatud vähemalt 10 sekundit tagapaneelil asuvat nuppu "Reset")
Ameerikas, kust ta levis üle kogu maailma.Telefon oli esimene seadeldis ajaloos mis võimaldas inimestel suhelda teineteisega otse üle suurte vahemaade.Telefon sai kiiresti asendamatuks ärides,valitsustes ja majapidamistes ja on tänaseni üks enim kasutatud seadeldisi. Mobiiltelefon Mobiiltelefon on seade, millega saab teha ja vastu võtta telefonikõnesid läbi raadioühenduse, liikudes samal ajal üle laia geograafilise ala. Mobiiltelefon on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliste tekstsõnumite saatmist ja sageli ka andmesidet. 1947. aastal andsid AT&T Belli laboratooriumid teada soovist luua mobiiltelefon. Esimese täisautomaatse raadiotelefonivõrgu avas Rootsis 1956. aastal Ericsson. Võrgus oli 150 telefoni. Telefoniaparaat kaalus 3040 kg, hiljem vähendati selle kaalu 9 kg-ni.Esimene üldiseks kasutamiseks mõeldud mobiiltelefonivõrk Autoradiopuhelin avati Soomes 1971 aastal.
CD 1979 ● on optiline ketas, mida kasutatakse andmekandjana informatsiooni salvestamiseks. Algselt oli see välja töötatud ainult helisalvestuseks, kuid hiljem lisati sellele võimalus muidki andmetüüpe salvestada. ● arendajad olid Sony ja Philips.. ● Mobiiltelefon 1983 ● mobiil on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Internet 1991 ● Mis tahes arvutivõrkude võrgustik ● Tänase Interneti kujundamist alustati 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati tsiviilkasutusega ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks
Näiteks PÄVIS süsteem on ressurssi haldav, kuhu hommikul pannakse kirja, milline brigaad on väljasõiduks valmis. Kui seda ei tehta siis ei kajastu see ka SOS programmi, mille tõttu pole võimalik ressurssi välja saata. Seega on väga oluline andmete sisestamine, et teada, millises olekus ollakse. Eestis kasutatakse kiirabis raadiosidevõrku ESTER, mis põhineb TETRA raadioside standardile. Oma olemuselt meenutab see üsna palju klassikalist mobiilside süsteemi tugijaamade ja side krüpteerimisega. (Adlas jt. 2014) Üks tugijaam teenindab mitut kõnerühma, seetõttu võib siin esineda ülekoormust. Tugijaamast kaugel olles ei pruugi käsi- või raadiojaama signaal tugijaamani jõuda ja sidet ei ole. Sellel juhul saab töötada otseühenduse reziimis või repiitri abil. (Adlas jt. 2014) 1.1. Positsioneerimine Kiirabis kasutusel olevad raadiojaamad omavad lisaks veel positsioneerimise funktsiooni,
taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil , mobla ) raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. http://www.klik.ee/gallery/thumb500/302Toshiba_64GB_SDXC.jpg http://images.hinnavaatlus.ee/news/fingerprint_usb.jpg http://www.busse.pri.ee/wpcontent/uploads/2008/10/ipod_nano_3genstylemp32.jpg http://www.overall.ee/uudistepildid/nws_31_1.jpg http://www.3g.co.uk/PR/Nov2007/iPhone.jpg PILDID: 1. pildil on mälukaart. 2
konkreetset telefoni toetava tugijaama paremat sidet tagava vastu välja. Mobiiliside Nii telefonidele kui ka tugijaamadele on kehtestatud turvalisuse piirid, mille ulatuses need seni teadaolevalt ei ole tervisele ohtlikud. Kõne edastamiseks rakendatakse raadiosageduslikke laineid, mida kiirgavad erineva võimsusega tugijaamad ning telefonid. Mobiiliside Eestis on raadioühenduse tagamiseks kasutusel mikrolained sagedusega 900 ja 1800 MHz, tugijaamade kiirgusvõimsus ulatub kuni 60 Wni ja mobiiltelefonide kiirgusvõimsus jääb vahemikku 12 W. Mobiiliside põlvkonnad 0G 0.5G 1G 2G 3G 3,5G 3,75G 1G(1) Enne seda oli ka 0G(Mobiil raadio telefon) Esimene Mobiiliside põlvkond Kasutas analoog raadiosignaali ,kui 2G kasutas juba digitaal raadiosignaali Töötas kõrgematel sagedustel (150 või rohkem) Standardid: NMT, AMPS, Hicap, CDPD, Mobitex, Datatec 1G(2) Andmeedastus kiirus 600 biti/sekundis kuni
atennidest ja tugijaamadest moodustunud lai võrgustik, kus informatsiooni edastamiseks kasutatakse raadiosageduslained. Mobiiltelefonide ja wifi saatjate korral kasutatakse madal- ja ülimadalsagedusi, mis jäävad vahemiku 0 Hz kui 300 GHz. Wifi korral kasutatakse sagedust vahemikus 2,4 GHz või 5 GHz. See sagedus on kõrgem, kui mobiiltelefonide korral kasutatav. Kõrgem sagedus võimaldab signaalil kanda rohkem informatsiooni. Mobiiltelefonide kasutajate arvu suurenedes kasvab ka tugijaamade arv. Tugijaamade arvu kasvades ja wifi levialade suurenedes tõuseb ka populatsiooni eksponeeritus raadiosageduslainetele. Pidevalt suurenenud tehnoloogia kasutusele võtmisega seoses on esile kerkinud inimeste üha süvenev huvi nende mõjude kohta tervisele. Üks aktuaalsemaid on mobiiltelefonid ja wifiseadmed ning ekspositsioon raadiosageduslainetele. Seetõttu on tehtud mitmeid uuringuid, kus uuritakse raadiosageduslainete mõju tervisele. Termaalsed toimed
Tugijaama vastuvõtja tundlikkus Tugijaama saatja väljundvõimsus milleks arvutatakse erinevate tugijaamade väljatugevused kärje kaugeimas punktis ja teades signaali sumbumist ruumis, on võimalik leida kogu interferents antud punktis ja minimaalne sama sagedusega
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Laboratoorne töö nr. 3 aines Side (IRT3930) Traadita kohtvõrk WLAN ARUANNE Töö tegija: Juhendaja: Töö tehtud: 20.oktoober 2008 Aruanne esitatud: 4. detsember 2008 1. Töö eesmärk Tutvuda traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hinnata võrgu omadusi ja parameetreid. 2. Kasutatavad vahendid Laboris on 4 ühesugust töökohta 4 grupile ja lisaks spektrianalüsaator "Advantest R313A", arvuti nr 5 ja veel üks WLAN tugijaam kanalil 1. Töökohtadel WLAN tugijaam, vajalikud ühenduskaablid (võrgukaabel), kaks lauaarvutit. 3. Töö käik 3.1 WLAN tugijaama seadistamine Algseadistasime enda WLAN tööjaamad. Seejärel ühendasime arvuti kas Ethernet kaabli
Selle harrastajate hobiks on sõita sülearvutiga varustatult ringi ning otsida ja kaardistada WiFi levialasid. Iseenesest ei tekita selline ajaviide ju leviala omanikule otsest kahju, kuid pahatihti tegelevad war driving'uga mitte just kõige seadusekuulelikumad kodanikud, kelle eesmärgiks on paremal juhul lihtsalt võõra internetiühenduse loata kasutamine, halvemal juhul aga serveri ülevõtmine, info vargus või hävitamine. Vaikimisi on tugijaamade konfiguratsioonid reeglina äärmiselt ebaturvalised. Esiteks on turvavaba WiFi-võrku lihtsam installeerida ja kasutada. Teiseks võib näiteks krüpteeringu sisselülitamisel võrgu kiirus langeda. Kolmandaks ei ole tegelikult paljudes WiFi-võrkudes (nt avalikud tasuta levialad) mitmeid turvaabinõusid nagu kasutajateringi piiramine jms üldse tarvis. Küll aga on neid vaja kodus või kontori arvutivõrgus. Turvaabinõuks number üks on traadita arvutivõrgu krüpteerimine
WiFi ei ole sugugi ainuke ega kõige hullem turvalekkekoht. Kriminaalne varimajandus, pidevad vead nii operatsioonisüsteemides kui brauserites, odavalt ning ebaturvaliselt peetavad veebiserverid on oluliselt suurendanud igapäevaste turvaintsidentide arvu ning rahasummat, mis kulub säärastega võitlemisele. WiFi teema on vaid üks paljudest turvateemadest, mistõttu on raskusi sellele fokusseerimisega. WiFi tugijaamade kui masstoote ja müügiobjekti vaikimisi turvatase (ehk siis see häälestus, mis tehasest kaasa tuleb) võib olla ohtlik. Tootja ja levitaja optimum on mujal - müüa ja hallata võimalikult suurt hulka võimalikult lihtsana näivaid seadmeid, siis tuleb suurim teenistus. Tekkida võivate turvamuredega on ostja aga üksi. Tänane tüüpiline massprodukt sisaldab kasutaja
1. Mida tähendab termin "riistvara"? Arvuti riistvara on arvuti koosseisu või arvuti juurde kuuluvad seadmed ja seadised. 2. Mida tähendab termin "tarkvara"? Tarkvara hõlmab endas kõiki mittefüüsilisi arvuti tööks vajalikke või rakenduslikke komponente, eelkõige arvutiprogramme ning nende andmeid - andmefaile, seadeid, dokumentatsiooni, jne. 3. Millest tuleneb lühend IT? Infotehnoloogia IT tuleneb sõnast infotehnologia, inglise keeles Information technology. 4. Mis on PC? - personal computer Personaalarvuti ehk mikroarvuti on mikroprotsessoritel põhinev arvuti, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. 5. Mis on Mac? Mac on Apple tehtud op süsteemi või arvuti nime lühend. 6. Mis on võrguarvuti? Võrguarvuti spetsiaalselt arvutivõrgus, eriti Internetis töötamiseks projekteeritud arvuti, millel on minimaalselt mälu, kõvaketta mahtu ja...
aega. Kasutajale antakse unikaalne kood ja kasutada on talle terve sagedusriba. CDMA is a form of spread spectrum, which simply means that data is sent in small pieces over a number of the discrete frequencies available for use at any time in the specified range. Timing Advance (TA)- selle abil määratakse kaugus tugijaamast ~550m lõikudena. TA=1...63. Biti levi kestus raadiokanalis s=c/R. R-bitikiirus(270.833kbit/s); c=300000000; 2=1,1km. GSM võrk: tuumvõrk--tugijaamade kontroller(Base Station Controller)--tugijaam(BTS). Sageduse korduvkasutus kärg. WCDMA sagedusriba 5MHz; FDD; bitikiirus 3,84 Mbit/s; variable spreading codes. UTRAN(Universal Terrestrial Radio Access Network) OSI (open system interconnection avatud süsteemi ühendam)mudeli kihid(3tk): (raadioliides)---[füüsilised kanalid]---füüsiline kiht---[transp kanalid]---Medium Access Control (MAC)---[Loogil kanalid]---Radio Ressouce Control (RRC).
Mobiiltelefon on olnud tähtsaim sidevahend alates aastast 1980. Mobiiltelefonide kasutajate hulk suureneb pidevalt. Eestis on varsti arvatavasti 90 protsendil elanikest taskus mobiiltelefon. Mobiilikaubandus ja erinevad võimalused mobiiliga maksmiseks näitavad, et lisaks rääkimisele hakkame mobiile kasutama ka igapäevasteks tegevuseks. Mobiiltelefon ehk mobiil ehk taskutelefon ehk kärgtelefon (kõnekeeles mobiil, mobla) on raadiotelefonside terminal, mis on ette nähtud ühenduseks tugijaamade kärgvõrguga. Mobiiltelefon võimaldab telefonikõnesid ning tavaliselt tekstisõnumite saatmist ja sageli andmesidet. Juhtivad mobiiltelefonide tootjad on Nokia, Motorola, Samsung, Siemens, LG, Apple ja Sony Ericsson. Mobiiltelefonide tootjaid on palju. 5 Mobiiltelefonide ajalugu Legend räägib, et 1876. aastal katseid tehes tilgutas Bostoni Ülikooli häälefüsioloogia
Ühe tugijaama piirkonnas võib korraga töötada mitu lugejat. Igal lugejal on oma tunnus ja selle alusel on võimalik arvutis andmeid eristada. Erinevalt raadioterminalist puudub lugejal raadioterminaliga võrdväärne programmeeritavus, suur tööraadius ning automaatne tugijaamade vahetamine. (Pilt 13.4) 342 13 Automaatne tuvastamine 13.6. Vöötkooditehnoloogia logistikas ja kaubanduses Andmekogumisseadmete kasutamine laonduses ja kaubanduses Võimalikke rakendusi andmekogumisseadmete kasutamiseks on palju. Levinumad on järgmised
annaabi.ee 
