Proovikehade valmistamiseks võeti 1200 g kipsi, mis valati 20 sekundi vältel nõusse, millesse oli eelnevalt mõõdetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segati 60 sekundit ning valati vormidesse. Proovikehad kivinesid 7 ööpäeva. Paindetugevuse määramisel asetati proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetsesid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Tugedevaheline kaugus oli 100 mm. Paindetugevus arvutati valemiga (1). Rp=3*P*l/(2*b*h2) (1) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsel tekkinud 12 poolikut proovikeha. Poolikud proovikehad asetati külgpindadega terasest standardplaatide vahele, mille
tasaseks. Üks vormi täis jäetakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul nädala pärast) katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. 2 Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldab jõudu seni, kuni keha puruneb. Võetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: , (1) kus R - paindetugevus, [N/mm²] P purustav jõud [kgf] l tugedevaheline kaugus, [cm] b proovikeha laius, [cm]
V-katsekeha ruumala [cm3] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevus määratakse vastavalt standardile EVS-EN 12089:1999. Esmalt määratakse proovikeha mõõtmed ning seejärel asetatakse katsekeha kahele toele, mille vahekaugus on 200mm. Koormus rakendatakse katsekehale tugiava keskele. Paindetugevus arvutatakse valemi 3 järgi. 3F l Rp = 2bh2 (Valem 3) Kus, F-purustatav jõud [N] l- tugedevaheline kaugus [mm] b- proovikeha laius, [mm] h- proovikeha paksus [mm] 3.5 Survepinge määramine 10%-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Määratakse katsekeha mõõted ning seejärel asetatakse katsekeha pressi alumisele surveplaadile, tsentreeritakse ning viiakse sujuvasse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250+/- 10 Pa. Koormustaluvus arvutatakse valemiga 4. Koormustaluvus kaudsel meetodil arvutatakse valemiga 5.
Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust l6igatakse vormi pind laia pahtlilabidaga tasaseks. Uks vormi tiiis jiietakse toatemperatuuril kivistuma, teine pannakse kuivatuskappi. Mitte varem kui 120 minuti piirast kipsi ja vee segamise momendist alates (meie puhul n[dala piirast) katsetatakse nad paindele ja seejdrel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse miiiiramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele (tugedevaheline kaugus on 10 cm) selliselt, et kiiljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Masin avaldas jdudu seni, kuni keha purunes. Vdetakse lugem manomeetrilt. Paindetugevus arvutatakse jfirgmiselt: P lIL ,vatem t, R-=k 2bh', kus Rr-paindetugevus, f 4f mm- P-purustavjdud, [kgf] I- tugedevaheline kaugus, [cm]
φEI = 2208,3 – 2402,5 + 12402,5 – 29293,9 + 6826,8 φEI = -10258,8 −10258,8 φ= 9 −8 =−0,00228. . rad ≈−0,13 ° 210∗10 ∗2140∗10 vEI =6845,7−2481,6+ 4547,6−19042,2+2730,9=−7399,6 −7399,6 v= =−0,00164. . m≈−1,6 mm 210∗109∗2140∗10−8 Jõudude mõjus paindub tala vabas otsas 1,6 mm suunaga üles. Tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht Tugedevaheline suurim paine, asub lõigul GH, �= 0 Hüpotees: suurim paine on tugede keskel, kus x= 1 m φGH EI=2208,3−250+0−208,3−0=1749,6 otsitav koht jääb paremale x= 1,4 φGH EI=2208,3−490+ 0−1215,0+ 0=503,3 otsitav koht jääb ikka paremale, aga on juba suhteliselt lähedal x=1,5 φGH EI=2208,3−562,5+0−1666,7+0=−20,9 põhimõtteliselt otsitav koht Suurim paine tugedevahelisel lõigul on kohal, kus x=1,5 ±0,1 m φGH EI=−20,9
1A 199,8 199,5 49,3 27,4 63,51 131,8 1,84 2A 200,0 200,0 49,0 26,2 58.50 123,3 1,65 3A 199,8 200,0 49,2 24,3 51,74 112,9 1,40 wm kesk 122,7; wv kesk 1,63 Tabel 5.3 Valge EPS plaadi paindetugevus Tugedevaheline kaugus 25,9 cm. Mõõtmed, mm Purustav jõud, Paindetugevus, kPa Prk nr kgf Laius Kõrgus b H F Rp 4A 150,0 48,6 11,5 122,2 5A 149,3 48,5 11,5 123,3
Proovikeha mõõtmed määratakse ning seejärel asetatakse tellis kahele toele, mille vahekaugus on 20cm. Koormus rakendatakse tellisele tugiava keskele. Iga üksiku proovikeha paindetugevus [N/mm2] arvutatakse valemi 5 järgi. Tellisepartii paindetugevus arvutatakse kui aritmeetiline keskmine 5 proovikeha katsetulemustest. Rp = k 3F l2 (Valem 5) 2bh Kus, F-purustatav jõud [kgf] l- tugedevaheline kaugus [cm] b- proovikeha laius, cm h- proovikeha kõrgus [cm] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Tiheduse määramine Katsetatud proovikehade tihedused on toodud tabelis 1. Arvutused on tehtud valemi 1 järgi. Tabel 1. Katsekehade tihedused Prk Proovikeha mõõtmed [cm] Maht [cm3] Mass [g] Tihedus nr. [kg/m3] a b h 1
σ s - teras 40, ГОСТ 1050-88 =37kg /mm2 =370Mpa l= 37,5 mm (vt sele 8.) l σs 37,5 370 tan β = 0,375 * k∗s * E = 0,375 * 0,58∗3 * 2,1∗10 5 = 0,01424 tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs = materjali voolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). β= 0,8˚ ≈ 48´ Templi ja matriitsi nurk: 90˚ - 1˚20ʹ= 89˚12ʹ Matriitsi mõõdud: rm = 9 mm [1:54] R = (0,6....0,8) * (r + s)= 0,8 * (3+3)= 4,8 mm Templi ja matriitsi eskiis: 89v12` h= 15
Proovikehade valmistamiseks võetakse 1200 g kipsi ja segatakse veega. Segu segatakse 60 sekundit ning vlatakse vormidesse. Proovikeha tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga: Valem 2. Rp = k*( 3Pl / 2bh2 ) Rp paindetugevus [N/mm2], P purustusjõud [kgf], l tugedevaheline kaugus [cm], b proovikeha laius [cm], h- proovikeha kõrgus [cm], k ülemineku koefitsient Survetugevuse määramisel kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40±5 O C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Survetugevus arvutatakse valemiga: Valem 3. Rs = k*( P / F0) Rs Survetugevus [N/mm2], P purustav jõud [kgf], F0 survepindala [mm2], k ülemineku koefitsient 5
r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest, suhetest rm/s ja rt/s l1 – painutusõlg, mm; n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest Arvutamine Detail A
Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks (mitte varem kui 120 minutit pärast kipsi ja vee segamise momendist alates) Seejärel katsetatakse proovikehad paindele ja hiljem moodustunud poolprismad survele. Paindetugevus arvutatakse valemiga: 3P l Rp = k 2bh2 (Valem 1) Kus, Rp- paindetugevus, [N/ mm2 ] P-purustatav jõud, [kgf] l- tugedevaheline kaugus, [cm] b- proovikeha laius, [cm] h- proovikeha kõrgus, [cm] k- ülemineku koefitsient 4.5 Survetugevuse leidmine Survetugevus arvutatakse valemiga: = k FP (Valem 2) 0 Kus, Rs- survetugevus, [N/ mm2 ] P- purustatad jõud, [kgf] F 0 - survepindala [ mm2 ] k- ülemineku koefitsient 5. Tulemused 5.1 Jahvatuspeensuse määramine. Kipsi kaalutis: 50 g Jääk sõelal: 4,49 g Jahvatuspeensus: 8,98% 5
2 Kuiv 117,3 85,7 1016,6 35,40 3 117,7 87,3 1016,6 34,0 34,1 3,41 4 118,0 87,0 1033,3 34,71 5 Immutatu 118,2 87,0 700,0 23,47 22,0 2,20 d 6 119,0 87,0 616,6 20,54 Tugedevaheline kaugus l=200mm Tabel 5. Kujutegur normaliseeritud survetugevuse arvutamiseks Kivi kõrgus Kivi laius [mm] [mm] 50 100 150 200 =>250 40 0,80 0,70 - - - 50 0,85 0,75 0,70 - - 65 0,95 0,85 0,75 0,70 0,65
S proovikeha ristlõikepind [mm2] 3.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 4. Katse tulemused 4.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel 4.1 Proovik eha Maht Mass Tihedus [kg/m3] Prk nr. mõõtme [cm3] [g] d [cm] a b h üksik keskmine
S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht Mass [g] Tihedus [kg/m3] mõõtme [cm3] Prk nr. d [mm] a b h Üksik Keskmine
S proovikeha ristlõikepind [mm2] 4.4 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramiseks asetati tellis kahele toele, mille vahekaugus oli 20,0 cm. Koormus rakendati tellisele tugiava keskel. Iga üksiku proovikeha paindetugevus arvutati valemi (5) järgi. Katse andmed kirjutati tabelisse 4.4. Rp=3*P*l/(2*b*h2) (5) Rp paindetugevus [N/mm2] P purustav jõud [N] l tugedevaheline laius [mm] b proovikeha laius [mm] h proovikeha kõrgus [mm] 5. Katse tulemused 5.1 Katsetatud proovikehade tihedus Tabel nr 1 Tiheduse määramine Proovike ha Maht 3 Mass [g] Tihedus [kg/m3] Prk nr. mõõtme [cm ] d [mm] a b h Üksik Keskmine
konsistents Tabel 1.2 Normaalkonsistentsi leidmine Tumedamaks värvitud rida märgib normaalkonsistentsi. 4.3 Tardumisaegade määramine Katse algus: 0 min 0 sek Tardumise algus: 21 min 30 sek Tardumise lõpp: 24 min 40 sek Graafik 1.1 Kipsi tardumine 4.4 Tugevusnäitajate määramine 4.4.1 Paindetugevuse määramine Proovikehade vanus 7 ööpäeva Tugedevaheline kaugus 100,8 mm Proovikeh Proovikeh Purustav Paindetugevus a nr. a ristlõike jõud, kgf Üksik Keskmine N/mm2 mõõtmed, mm a b h kgf/cm2 N/mm2 224-1 161,0 40,2 40,5 100 22,9 2,3 224-2 161,6 41,0 40,4 90 20,3 2,0 2,15
Masin rakendas jõudu, kuni keha purunes tükkideks. Pärast purunemist võeti manomeetrilt purustuse jõu näit. Paindetugevus arvutatakse järgmiselt: k∗3 Pl Rp= 2 b h2 kus: Rp – paindetugevus, [MPa] P – purustav jõud, [kN] l – tugedevaheline kaugus, [mm] b – proovikeha laius, [mm] h – proovikeha kõrgus, [mm] k – teisenduse koefitsient väärtusega 1000 4.6. Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutati paindekatsest saadud 12 poolkatsekehi. Poolikuid pandi külgteraseplaatide vahele. Katsed viidi läbi hüdraulilise pressi koormusega 1 MPa / s. Kehi
6 – 5 )3 + ( 4000 / 24 ) ( 7.6 - 2.5 )4 - ( 4000 / 24 ) ( 7.6 – 5 )4 10 v * 14421000 = 62910.2 + 197539.2 + 66495.9 + 112753.4 - 7616.3 v = 0.0299 m = 30 mm 9. Tala tugedevahelise osa suurima läbipainde asukoht ning läbipaine . sellel kohal vmax See määratakse katseeksitusmeetodil. Koht, kus asub tugedevaheline suurim läbipaine on ϕ =0 ehk ϕEI=0. X peab asuma vahemikus 0 kuni 5 m Arvutuseks kasutatav võrrand: 0 * 14421000 = - 12552.08 + 1350 x2 + 11350 ( x – 5 )2 H ( x – 5 ) + 666.7 ( x - 2.5 )3 H ( x - 2.5 ) - 666.7 ( x - 5 )3 H ( x - 5 ) 1) Kui x = 4 - 12552.08 + 21600 + 2250.1 = 11298.02 2) Kui x = 3 - 12552.08 + 12150 + 83.3 = - 318.78 4) Kui x = 3.1 - 12552.08 + 12973.5 + 144 = 565.42
survele. Paindetugevuse määramiseks asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele nii, et vormis vertikaalselt olevad küljed asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga nr 1 [N/mm2]: k⋅3 P l [N/mm2] R p= 2 b h2 (1) kus P – purustav jõud, kgf; l – tugedevaheline kaugus, cm; b – proovikeha laius, cm; 3 h – proovikeha kõrgus, cm; k – ülemineku koefitsient (k=1) Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelneval katsel tekkinud 6 poolikut proovikeha (paindekatsel paindusid 3 proovikeha läbi). Poolikul proovikehad asetatakse külgpindadega hüdraulilise pressi terasest plaatide vahele, mille survepind on 16 m2 (4,0 x 4,0 cm)
Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele, mille survepind on 25 cm² (6,25 x 4,0 cm). Katsetamine toimub hüdraulilise pressiga. Koormamise kiirus olgu 1 MPa sekundis. Survetugevus avaldatakse kui aritmeetiline keskmine neljast paremast tulemusest, täpsusega 0,1 N/mm². 4.6. Valemid Paindetugevuse arvutamine valemiga 1:_ k∗3 Pl Rp= 2 b h2 Kus: Rp – paindetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N l – tugedevaheline kaugus, mm b – proovikeha laius, mm h – proovikeha kõrgus, mm 2 Survetugevuse arvutamine valemiga 2: k∗P R s= F0 kus: Rs – survetugevus, N/mm2 P – purustav jõud, N F0 – survepindala, mm2 k – ülemineku koefitsient 4.7. Näidisarvutus 1∗26∗1000 N N R s= 2 =16,25 1600mm mm2 5. TULEMUSED 5.1. Jahvatuspeenuse määramine Tabel 5.1
4.5 Paindetugevuse määramine Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga 2: k∗3 Pl Rp= (2) 2 b h2 kus Rp – paindetugevus, [N/mm2] P – purustav jõud, [kN] l – tugedevaheline kaugus, [mm] b – proovikeha laius, [mm] h – proovikeha kõrgus, [mm] k – ülemineku koefitsient, 1000 Näide: Kipsi proovikeha paindetugevuse arvutus 1000∗3∗2,9 kN∗100 mm N Rp= 2 =6,80 2∗40 mm∗ ( 40 mm ) mm2 4.6 Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha.
prussid hakkavad merel vibratsiooni tagajärjel kergesti liikuma. Kui tekilasti kihtide arv on suur, stoovitakse viimane kiht 0,5...0,8 m taandusega alumiste kihtide otstest. Pakettide stoovimine tekile 3.6.4 Tekilasti kinnitus Kui tekilasti loomus ja kõrgus nõuavad, tuleb kasutada püsttugesid. Püsttoed peavad olema terasest või muust sama tugevusega materjalist. Püsttugede tugevus peab olema väiksem umbreelingu tugevusest. Tugedevaheline kaugus ei tohi ületada 3 m. Püsttugede alumised otsad kinnitatakse teki külge nurkraudade või metallpesade abil. Kui peetakse vajalikuks, võib püsttoed täiendavalt kinnitada metallklambritega umbreelingu külge. Puidu tekilast peab olema kinnitatud kogu pikkuse ulatuses sõltumatute soringutega. Kui tekilasti kõrgus on alla 4 m, ei tohi soringutevaheline kaugus ületada 3 m, kui aga tekilasti kõrgus on üle 4 m, ei tohi soringutevaheline kaugus ületada 1,5 m. Poordiäärsete
3. Tugede vaheline kaugus 4. Juhtmetele mjuvad lisajud ( j, tuul ). mis sltuvad kliimarajoonist. Vertikaalsed ja horisontaalsed gabariidid ja juhtmete arvutuslikud koormused mratakse elektriehituseeskirjade jrgi. Masti krguse arvutamine: h = hv + f + hlisa h - masti krgus hv - nutud masti vertikaalne gabariit f - juhtme rippe suurus hlisa - krguse varu, mis arvestab pinnase ebatasasust Juhtmete ripe horisontaalse trassi puhul: l - tugedevaheline kaugus g - taandatud juhtme koormus (N/m3) - arvutuslik juhtme pinge (Pa) f hv l huliinidel kasutatakse puit-, raud- ja raudbetoontugesid. Funktsiooni jrgi jaotatakse toed: - vahetoed - ankrutoed Juhtmete isoleerimiseks kasutatakse jrgmisi isolaatoreid: - tugiisolaatorid - rippisolaatorid - kombineeritud tugi- ja rippisolaatorid - isolatsioontraaversid Isolaatorid valitakse nimipinge, arvutusliku mehaanilise koormuse ja atmosfri
toele, mille omavaheline kaugus on 200 mm. Keskelt rakendatakse proovikehale ühtlase kiirusega koormus ning registreeritakse suurim koormus, mida tellis talus. Igale proovikehale leitakse paindetugevus Rp (N/mm2) valemist (2): 3 Fl R p= (2) 2 b h2 kus F purustav jõud (N); l tugedevaheline kaugus (mm); b tellise laius (mm); h tellise kõrgus (mm). Telliste keskmine survetugevus leitakse tulemuste aritmeetilise keskmisena, täpsusega 0,1 N/mm2. Survetugevuse määramine Survetugevuse määramiseks kasutatakse eelmises katses poolitatud telliseid, mille survepinna mõõtmed leitakse täpsusega 1 mm. Katsekehad tsentreeritakse eelnevalt puhastatud masina surveplaadile ning viiakse press algasendisse.
annaabi.ee 
