müüride ülaosas on aknad. Idaosas oli võlvitud poolümar ruum- apsiid. Selles olid altar ja vaimulike istekohad. Basiilika oli kaetud kas lahtise sarik- või lameda laega. Tihti on basiilikal lääneküljel avar eeskoda ehk narteks. Basiilika välisilme oli väga lihtne. Tavaliselt ilma tornita. Sageli oli basiilikal siseõu- aatrium. Lameda laega basiilika kõrval esineb idas mitmel pool silindervõlviga või kupliga kaetud basiilikaid. Sel juhul esinesid tugedena nelja või mitmetahulised piilarid. Kristuse Sündimise kirik Bethlehemis, mis on ka säilinud. Kalb-Lauzeh basiilika Süürias. Santa Maria Maggiore basiilika Roomas. Simeon Stylites'i kloostrikirik. Püha Peetri basiilika Roomas, mis oli tähtsaim vanadest basiilikatest. Kesklööv Külglööv Valgmik Empoor Kapiteelid Tsentraalhoone on ehitis, mille üksikud osad olid keskpunktist enamvähem ühekaugusel. Hoonet kasutati haua-, mälestus- ja ristimiskirikuna.
Sisearhitektuur. Vanemad kirikud lameda laega palklagi. Võlvid olid vaid külglöövidel. Alates 11. sajandist silindervõlv ja ristvõlv. Võlvide lõikumiskohal servjooned, need jaotavad võlvi neljaks võlvisiiluks. Kahe lõikuva silindervõlvi osaga kaetud nelinurkset ala nimetatakse traveeks. Romaani süsteem ühele kesklöövi traveele vastab 2 külglöövi traveed. Traveesid eraldavad üksteisest vööndkaared. Tugedena kasutab romaani arhitektuur piilareid (ümmargused, kandilised). Need on kaunistatud pilastrite või poolsammastega. Kapiteeli lihtsaim vorm on kuupkapiteel. Kesklöövi müürid jagunevad kolme horisontaalsesse ossa: 1. alumisel korrusel monumentaalsed kaared arkaadid, mis eraldavad kesklöövi külglöövidest. 2. teise korruse moodustab külglöövide peal olev galerii empoor avaneb kaartena kesklöövi poole (empoorid võivad ka puududa)
kõrgem ja mille all asus krüpt-maaalune kamber kus hoiti kiriku kõige kallemaid esemeid. Koori ja absiidi ümbritses kooriümbriskäik. Absiid oli mõnikord ümbritsetud ka kabelitepärjaga. Müürid olid paksud- umbes 7-8 meetri paksused. Kirik täitis ka kaitsefunktsioone. Akende ja uste juures kasutati ümarkaari. Sissepääsu kõrval olid sageli vägevad tornid ja nelitise kohal oli nelitistorn Varasemad kirikud olid lameda laega, aga hakati tegema ka silindervõlvi. Tugedena kasutati sammaste kõrval ka pilastreid. Kuupkapiteel. Sisearhitektuuris kesklöövi müürid jagunesid tavaliselt 3 ossa. Alumise osa moodustasid kaared - arkaadid. Keskmise osa empoorid või trifoorium-kitsas käik müüri sees. Ülemise korruse akende rida e. valgmik . Fassaadide kohal oli sageli kääbusgalerii, eriti Saksamaal ja Itaalias. Eriliselt olid välja töötatud protaalid ehk uksed, reeglina peaportaal ja külgportaalid. Portaali külgedel e
Third level Fourth level Fifth level Tugipiidad ja tugikaared Notre Dame katedraali roosaken Varagootika v Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad v Võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad v Võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid v Tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad v Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga v Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega v Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes v Empooride kadumine ja nende asendamine tugikaartega on tähtsaim etapp gootika arengus Esimesed gooti stiilis ehitised v
Kasutusalad: Põhiliselt mööblitööstus, kasutatakse ka siseviimistluses, hea välimuse pärast. Mänd on hea tisleri ja treimispuit. Üldehituses kasutatakse karkassideks, paneelideks, raudtee liipriteks, telefoni ja valgustuspostideks. Mänist saab teha ka spooni, millest tehakse omakorda vineeri. Spooniga kaetakse tihti saepuru plaatidest tehtud mööbli pinnad. Männist tehakse ka aknaraame, uksi ja uksepiitasid. Männi prusse kasutatakse ka kaevandustes käikude tugedena, kuna kui männile rakendub tugev pinge, siis männi kiud hakkavad nihkudes krigisema, mis annab märku, et käik võib hakata varisema ja käigud evakueeritakse. Männi saadused: Männilt saadakse vaiku ja mändi kasvatatakse parkides, kuna nad eritavad mikroobe hävitavaid fütontsiide. Männist saadakse ka põletamise teel tõrva. Kasutatud kirjandus: · http://www.puukeskus.ee/188 · http://bio.edu.ee/taimed/okaspuu/mand.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4nd
Jõu- ja ebatäpsete käigukruvide mutrid valmistatakse tervikutena. Täpseid paigutusi nõudvate mehhanismide mutrid tehakse aga koostatavatena või poolitatuina, et vältida valmistamisest või kulumisest tingitud lõtke. Koostatav mutter koosneb liikumatust ja liikuvast osast. Viimast saab piki telge teisaldada ning pärast lõtku kõrvaldamist fikseerida. Laagrid, laagritapid e tugikaelad. Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes Laagrite klassifikatsioon olenevalt hõõrdumise liigist · liugelaagrid- laagrid, kus kokkupuutuvad pinnad teineteise suhtes libisevad ja neid eraldab õlikiht
koormuse edasi kandeseintele. Vahelaed töötavad kui horisontaalsed diafragmad juhul kui nad on korralikult seintega seotud. See on eriti oluline tuulekoormuse vastuvõtmisel ning vundamendi võimalike kallete puhul (vale projekteerimine, keeruline pinnase koostis, pinnasevee taseme muutus jm). Kui vahelaed ei ole seintega korralikult ankurdatud, siis ei saa vahelagesid vaadelda seinte tugedena. Seinad töötavad sellisel juhul kogu oma kõrguses nagu maa sisse asetatud konsoolid. Kõik vahelaed peavad rahuldama nendele esitatavaid nõudeid: o peavad olema tugevad o peavad olema jäigad o peavad oma tulepüsivuselt vastama hoonele esitatavatele nõuetele o kestvuselt peavad vastama hoone kestvusastme nõuetele o peavad olema helipidavad o peavad olema nõutavalt soojapidavad o sageli peavad laed olema veetihedad
Tuntuim Inglise kuninga Richard Lõvisüdame poolt XII saj lõpul ehitatud Andelys` linnus ja kuulus Mont-Saint-Micheli klooster. 1. Varagootika (u 1140-1200)Selle perioodile on iseloomulikud väikesed, ilma sisemiste jaotusteta (ilma postide ja raamistikuta) aknad ; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre (ilma tugikaarteta) ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti ümmargused sambad. Saint-Denis`abtkonna kirik(meister Pierre de Montereau) Pariisi lähikonnas, Prantsuse kuningate matusepaik. Pariisi Notre-Dame (Jumalaema kirik) 1163- 1320 on viielööviline, millele lisaks nii põhja- kui lõunaküljel kabelite rida (meister Pierre de Montereau).Hoone pikkus 127m. 2. Gootika õitseaeg (u XIII ja XIV saj) Akendel oli nüüd juba lihtne raamistik; võlvid olid lamedad, piklikud, neid toetavad tugikaared, empoorid kaovad
Ehitusmälestised Gootika valitses Prantsusmaal ligi 400 aastat XII sajandi keskelt XVI sajandi teise veerandini. Selle aja võib jaotada kolme perioodi. 1)Varagootika (umbes a.1140 1200). Selle perioodi ehitistele on iseloomulikud väikesed, ilma sisemise jaotuseta aknad; võlvid on kuueosalised, lähenevad kvadraadile ja on võrdlemisi tugevasti kumerad; võlvide toetamiseks püstitatakse tugipiidad vastu müüre ja külglöövide peale ehitatakse empoorid; tugedena esinevad tihti veel ümmargused sambad Enamikul varagootika ehitistest on kabelipärg, mõnedel on transeptid ümmarguse lõpmikuga. Võlvid on kuueosalised; nende kõrgus suureneb vähehaaval: Senlis´s oli see enne ümberehitamist XVI sajandi alguses 18 m, Laonis 24 m, Pariisi Norte-Dame´is juba 32 m. Empoorid külglöövide peal on tugevasti võlvitud ja suurte akendega. Fassaadid hakkavad juba omandama seda üldilmet ja dispositsiooni, mida leiame gootika õitseaja ehitistes
- Kaherealised rull-laagrid - Vibratsiooni taluvad rull-laagrid( messingseparaatoriga ) - Sfäärilised kaherealised rull-laagrid - Koonusrull-laagrid nii meeter- kui toolmõõdud - Nõellaagrid - Liugelaagrid - Liigendlaagrid - Liigendpead - Pöördkehad - Tugirullid - Tugilaagrid - Lineaarlaagrid - Kinnitushülsid koonilise avaga laagrite kinnitamiseks - Survehülsid - Lukustusseibid - Võllimutrid - Stopperrõngad Laagrid on masinaelemendid, mida kasutatakse võllide ja pöörlevate telgede tugedena. Laagrid võtavad vastu radiaal- ja telgkoormusi (võlli ja sellele kinnitatud detailide kaal, väliskoormused) ning kannavad need üle kerele või raamile. Nad fikseerivad ka võllide ja telgede teatud kindla asendi ülejäänud detailide suhtes. Laagrite klassifikatsioon hõõrdumise liigi järgiliugelaagrid veerelaagrid magnetlaagrid 7. Kardaanülekanne Kardaanülekanne kannab pöördemomendi käigukastist - jaotuskastist vedavate sildade peaülekannetele.
tagada vuukide monolitiseerimisega ja vajadusel armeerida. Vahelagi on toeks välisseinale kui ta on sellega ankurdatud ja vahelae enda tugedeks on jäikusseinad. Kuni 4-5 korruseliste hoonete puhul võib lugeda jäiga skeemiga hoonel jäikusseinad ja vahelaed horisontaalkoormusega koormatud seintele liikumatuteks tugedeks kui nad rahuldavad järgmisi tingimusi: a) jäikusseinad - vt.p.6.2.3. Seina jäik kinnitus. b) vahelaed töötavad jäikade tugedena kui punktis a) toodud põikkonstruktsioonid ei ületa järgmisi piirväärtusi: - puidust vahelaed ja katted - 24 m; - rb taladega vahelaed, mille täiteks on plaadid - 30 m; - monol. rb vahelaed ja mont.elementidest, monolitiseeritud vahelaed- 40 m; vahelaed peavad olema seotud seinte ja postidega ankrute abil ning olema horisontaalsuunas küllalt jäigad. Märkus. Eeltoodud tabelis olevaid suurusi tuleb vähendada kitsaste hoonete puhul, kui
Tolleaegne ehitustegevus on seotud eeskätt William Vallutaja nimega, kes losside ehitamise kõrval algatas ka kirikute ja kloostrite rajamise, soovides nõnda end vallutatud aladel kindlustada. 11.-12.sajandil ehitati Briti saartele ligi 1oo kirikut ja kloostrit, millest paljud on vaatamata hilisematele ümberehitustele säilitanud oma romaani-aegse väljanägemise. Kirikutele sai iseloomulikuks väljavenitatud pikihoone ning tugevasti eenduvad transeptid. Interjööris kasutati tugedena poolsammastega liigendatud piilareid või siis väga jämedaid sambaid, viimased olid tihti kannelüüritud. Kirikute eksterjööri ilmestasid võimsad nelitistornid ning suhteliselt madalad läänetornid (Ely katedraal, Durhami katedraal, mõlemad 12.saj.). Kindluslosse ehitati William Vallutaja ajal üle kaheksakümne. Silmapaistvamaks nende hulgas on Londoni Tower (11.-16.saj.). Peaaegu ruudukujulise põhiplaaniga William Vallutaja-aegse White Toweri igal nurgal kõrgub vahitorn
annaabi.ee 
