KODUNE ÜLESANNE SEMINARIKS 1. Mõju tervisele a) Palun mine Tubakainfo leheküljele: http://www.tubakainfo.ee/mis-on- sigaretis/testi-oma-teadmisi/ ja testi seal oma teadmisi tubakatoodete mõjust tervisele. NB! Kasutades internetis sobivaid otsingusõnu leia vastused järgmistele küsimustele: b) Millised on kolm peamist haigust, mida põhjustab sigarettide suitsetamine? Kopsuvähk, Kopsupõletik, Emfüseem, bronhiit c) Kuidas mõjutab nikotiin inimese organismi: Kas tubakas sisalduv nikotiin põhjustab vähki? Otseselt mitte, kuid nikotiin, vähendab keharakkude võimet alla suruda kasvajate arengut. Tagajärjeks on suurem tõenäosus vähi tekkeks. Kas nikotiinil on stimuleeriv või rahustav mõju? Stimuleerib ja rahustab Kuidas mõjutab nikotiin pulsisagedust ja vererõhku? Tõuseb................................... Kuidas mõjutab nikotiin artereid? ........ Nikotiin soodustab kahjulike ainete
7.A Juhedaja:Margit Pärn Tallinn 2018 Sissejuhatus Ma valisin teemaks suitsetamise mõju tervisele, sest see on tänapäeval väga aktuaalne teema nii noorte kui ka täiskasvanute seas. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Tubakast kujuneb kiiresti tugev sõltuvus see tuleb tubakas sisalduvast nikotiinist, mis on tugev närvimürk. Paljudes maades on tubaka suitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik. Suitsetamine mõjutab inimeste tervist ja välimust näiteks nahka, käsi, hambaid jne. Sigaretid on Euroopa Liidus selgelt kõige levinum tubakatoode. Enamik inimesi teab, et sigarettide suitsetamine on inimestele kahjulik, sest nende suits sisaldab tuhandeid ühendeid,
ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis- krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetajas siiski kohe ei sure, on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning ooksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sissehingatud nikotiin satub kopsudest verre, mis kannab selle kogu organismis laiali. Nikotiin mõjub inimesele nii ärritajana kui pärrsijana: ärritab limaskesti ja kesknärvisüsteemi, kiirendab südame löögisagedust, pärsib vereringet jäsemetes ning alandab nahatemperatuuri veresoonte ahendamise tõttu, samuti aeglustab seedimist. Nikotiini kahjulik toime: 1
Suits Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997) Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust. Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega, mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas
Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elanikkonna nooremates gruppides, alates keskkooli viimastest klassidest haarab suitsetamine noormehi, kuid viimastel aastakümnetel sekundeerivad neile järjest võrdväärsemalt naissoo esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem. Suitsetamisel pakuvad rahuldust kõik selle protseduuri elemendid-karbi väljaotsimine, süütamine, iseloomulik sigareti hoidmise ja tuharaputamise viis, mahvi aeglane tõmbamine... Kahtlemata võimaldab suitsetamine täita vestluses tekkivaid lünki või teha pause töösse. Esialgu suitsetatakse tavaliselt vajadusest teisi järgi teha, lootusest niisama lihtsalt jõuda poisikeseeast meeste kilda või minna tütarlapsest daamiks. Kuid aja jooksul tekib suitsetamisest harjumus ning pärast on sellest rase loobuda. Eriti suur vajadus
Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas). Need kaks mürkainet põhjustavad pea igat suitsetamisega seotud raseduskomplikatsiooni, ütleb Virginias Henrico Doctors haiglas perinataalse meditsiiniala spetsialist James Christmas. Kõige tõsisemaid komplikatsioone (muu hulgas surnultsündivust, enneaegset sünnitamist, ja vastsündinu madalat sünnikaalu) saab seletada asjaoluga, et nikotiini ja süsinikoksiidi koostoimel väheneb kõhubeebi hapnikuvaru. Nikotiin ahendab ka nabanööris asuvaid veresooni.
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU.............
.....17 KASUTATUD ALLIKAD............................................................................................18 LISA 1 2 KASUTATUD MÕISTEID Dementsus on ajufunktsioonide (mõtlemine, mälu, arutlemine, planeerimine) järk- järguline langus. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2010: 2) Peavoog on suitsuvoog, mida tõmmatakse iga mahviga suitsetamisel kopsu. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Kõrvalvoog on mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduv suitsetaja poolt väljahingatav toss. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Aktiivne suitsetaja on passiivse suitsetaja vastand ehk inimene, kes tõmbab sigaretti. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) Passiivne suitsetamine ehk mittevabatahtlik suitsetamine tähendab teiste inimeste välja puhutud tubakasuitsu sissehingamist. (Tervise Arengu Instituut, 2011:3-4) 3 SISSEJUHATUS
Väga tihti on noortele eeskujuks just nende endi vanemad. Kui nende vanemad ees on suitsetajad ning suitsetamine on lubatud vaid täiskasvanuile, siis sel juhul oma vanemaid need noored jäljendavadki, tahtes olla täiskasvanulikud. Nikotiinisõltuvus ja suitsetamisharjumus saavad võimu aina juurde ning sigaretid muutuvad suitsetajale aina tähtsamaks elu osaks ja haaravad ta järjest enam oma võimusesse. Nikotiin on üks enim sõltuvust tekitavamaid aineid. Enamasti mõeldakse suitsetamisest alguses, kui millestki lühiajalisest ja juhuslikust. Suitsetamisest kujuneb midagi erakordset, omamoodi nädalalõpureis. Enam kui pooltel pühapäevasuitsetajatest tekib aga pikaajaline sõltuvus.. (Tartu Ülikooli Kliinikum, 2014) Suitsetatavad tubakatooted on sigaretid, paberossid, sigarid, sigarillod, piibutubakas, vesipiibutubakas, bidi ja kreek (enam levinud Indias ja Indoneesias).
Sirje Kereme Kuressaare 2009 1 Sisukord SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. TUBAKA TARBIMINE...................................................................................................................4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS............................................................................................................6 1.1.2. SUITSETAMISE MÕJU KOPSUDELE..........................................................................6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU......................................................................................8 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED...............................................................................................9 2
Eva Vipper SUITSETAMISE POPULAARSUS KEILA GÜMNAASIUMI PÕHIKOOLIS Uurimustöö Juhendaja: õp. Enely Prei Keila 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................ 3 1. TUBAKA TARBIMINE................................................................................................. 4 1.1. TUBAKAS JA TERVIS........................................................................................... 6 1.2. PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU ..................................................................... 9 1.3. SUITSETAMINE JA NOORED ............................................................................ 11 2. KÜSIMUSTIKU ANALÜÜS....................................................................................... 14 3. JÄRELDUSED TEEMA KOHTA ..................................
..............................................................................12 2.4.1 Kokaiini mõjud inimese kehale........................................................................................13 2.5 Opiaadid...................................................................................................................................14 2.5.1 Opioidide mõjud inimese kehale: ...................................................................................14 2.6 Tubakas ja tubakatooted ..........................................................................................................15 2.6.1 Tubakatoodete mõjud inimese kehale:.............................................................................16 2.7 Alkohol ....................................................................................................................................16 2.7.1 Alkoholi mõjud inimese kehale.......................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
