Hea meelega söövad karud mett. Sigimine • Paarimisaeg juulikuus • 6 kuni 7 kuu möödumisel toob emakaru ilmale 2-3 poega • Emakaru saab suguküpseks viiendal aastal ja sellest poegib harilikult üle aasta • Kui pojad hukkuvad siis paarib karu juulikuus uuesti • Poegadega tuleb isakarust eemale hoida Vaenlased Karu vaenlaseks on inimene, kes oma tegevusega võib põhjustada karude arvukuse vahenemist. Nendeks tegevusteks võivad olla üleküttimine, liiklus (autod), metsade raiumine ja paljud teised sarnased tegevused. Küttimine Jahiseadusest tulenevalt otsustab pruunkaru küttimismahu Keskkonnaamet lähtudes KAURi poolt koostatud ulukiseire aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekutest. KAUR esitas ulukiseire aruandes 2015. aasta karu küttimismahuks 50 isendit, mis on 10 võrra enam kui 2014 aastal. Karu küttimismahu määramisel tuleb arvestada, et tegemist on Euroopas kaitsealuse liigiga
tulekahju areneb. Alati tuleb meeles pidada, et põlemine võib alguse saada igal ajal, sest meid ümbritseb väga palju erinevaid materjale, mis on tulekartlikud puud ja puidust esemed, paber, bensiin, õlid, igasugused kemikaalid, paljud plastmassid jne. Nende süttimise võib põhjustada mõni tühine tikuke või elektrisäde, kuid tagajärjeks on sageli inimeste hukkumine või suured varalised kahjud. 1)Tulekahju arenemise esimeseks astmeks on süttimine. Mõningatel juhtudel toimub süttimine hetkeliselt (plahvatuse tagajärjel tekkinud tulekahjud), kuid see võib kesta ka päevi ja nädalaid pikaldase soojenemisprotsessi tulemusena (suured turbahunnikud, mille sees toimub niiskuse ja soojuse tõttu käärimine ja eraldub palju kuumust). Tavaliselt kestab süttimise faas mõningaid minuteid Näiteks puit, mida tuleb natuke aega leegiga soojendada, enne kui see ahjus süttib. Paber vajab süttimiseks aga mõne sekundi.
Keeleriba: Start- settings-control panel-regional settings-language spikrite kirjutamine matem: ruutude vahe valemi saamisks, kirj axz+bx+c=0, mrgid z ra ja vorming-font- laindeks(kiirkorraldus ctrl + ?) Keemias vee valemi kirjutamiseks, sisesta h20, mrgi ra 2, vorming-font- subscribe(alaindeks) jne -------------------------------------------------------------------------------- ----------- Sissejuhatuses: temma valik, phjendus, vike levaade uurimisest, teema kstilemise levaade Kokkuvttes: ldistus t kohta, uusi mtteid ei lisata, vib lisada teemade nimed, mis lisavrtust annaksid, mida edais viks uurida. Tnamine kib kokkuvttesse, kuid see vahel kirjutatakse ka sissejuhatusse. resmee- kokkuvte siisevttest ja kokkuvttest. t sisuline osa-vib olla jagatd peatkkidesk, need alapeatkkideks, need oma korda viksemaks. Viksemaks ei sooovitata. kokkuvtte jrel tuled kasutatud materjalid, ts viidatud asjadele. Kikide materjalide kirjutamine peab olema...
mille tulemusena on see vesi väga leeliseline. Sademeveed uhuvad põlevkivikeemiatööstuse jääkainetest välja fenoole, mille tulemusena veekogud tumedate tehismägede läheduses reostuvad. Fenooliderohke veekogu tunnuseks on see, et vesi on seal punakat, pruunikat või kollakat värvi ning ebameeldiva lõhnaga. Fenoolidega saastatud vesi on eluohtlikult mürgine nii taimedele, loomadele kui inimestele. Kukruse tehismäe süttimine 1967. aastaks oli Kukruse kaevandus juba suletud, kui aherainemägi ootamatult süttis ning tuli mööda hüljatud käike maa all edasi levis. Samas mäe külje all üle tee asunud elumajad mattusid paksu suitsupilve ning mööda maanteed sõitvatel autojuhtidel oli raskusi tee jälgimisega. Tuli vaibus alles aastaid hiljem. See kõik toimus sellepärast, et põlevkivi rikastamisel jäi järele suur hulk aherainet, milles esines kõrvuti lubjakiviga ka põlevkivi
.......................................................................... ...... lk 4 Elukoht ................................................................................................................... .......lk 5 Toitumine ............................................................................................................... ...... lk 6 Jahipidamine ........................................................................................................... ..... lk 7 Ilveste küttimine ......................................................................................................... lk 8 Pereelu ................................................................................................................... ..... lk 9 Huvitavaid fakte ......................................................................................................... lk 10 Kasutatud materjal ..................................................................................................
Referaat Muinasaeg Sisukord 1. Inimkonna ajaloo algus.........................................................................................................................................3 2. Muistsed kütid ja korilased...................................................................................................................................3 3. Varajased põlluharijad ja karjakasvatajad.............................................................................................................3 4. Kujuneb klassiühiskond .......................................................................................................................................4 5. Muinasaeg Eestis...................................................................................................................................................4 ...
Sõidukijuht on rikkunud ATV tegevuse jäljed looduskaitseseaduse ja kaitseala Luitemaa eeskirja maastikukaitsealal. nõudeid. Rikkumine leidis aset Hiiumaal Kõpu looduskaitseala Ristna piiranguvööndis. Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal Keila vallas linnujahti, küttis seadusevastaselt ühe suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni. (17.sept.2009) Keskkonnainspektsioon on kohalike omavalitsuste esindajaid seaduserikkumiste eest ka trahvinud. Näiteks määrati Rannu vallavanemale 12 000 kr trahvi selle eest, et ta laskis rajada teatrilava kaitse all olevasse Rannu parki ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.(2009) Täname kuulamast!
• võrad läbi põimunud rohkesti jõgesid, järvi (Amazonase ja • igihaljad puud Kongi jõgikond) • koor on õhuke, korbata ferraliitmullad (vähe huumust; happe- • epifüüdid puudel lised) • liaanid; kägitaimed • lehed paksud, vahaga kaetud INIMESED • asutus on hõre • küttimine; korilus ja algeline põlluharimine • arengumaad Toodetakse: maitsetaimi; kohvi; vanill; kakao; kookos; banaan; ananass; bataat; maniokk; jamss; riis
Keskonna ja looduskaitsealane olukord minu kodukohas Keskonnd minu kodukohas on ikka üle keskmise puhas ja korralik võrreldes seda näiteks tallinna kesklinnaga, seal ei vedele prügi maas laiali ja õhk on värske, loodukskaitsajad aga ei tee selle koha ilu säilitamiseks erilist midagi viimase 5 aasta jooksul on välja antud minu kodu ümbrusest ~2km vähemalt 5 või isegi kuus väga suurt lageraie luba teeäärsed metsad on muidu ilusad ja üsna hooldatud aga kohati on lihtsalt suured augud ja lagedad alad seal metsade sees. Kuna tegu on suhtleiselt rahuliku kohaga kus politsei veriti kimbutamas ei käi siis sõidetakse seal metsades palju vanage logude mõne tuhane eest ostetud põlluralli autodega mis suitsevad ja tahmavad mis kole, atv-de ja krossitsikklitega rikutakse metsa aluskihti päris korralikult kuigi see on suht kiiresti taastuv näeb see ikkagi päris kole välja algul. Teede peal on asi palju paremaks läinud enam ei ole niipalju kruusateid...
Koostasid: Minna Liisi Liivrand, Erli Haavasalu, Keili Kase, Karin Kruup Taime- ja loomaliikide hävinemine Põhjused Kliima soojenemine Elupaikade hävinemine inimtegevuse tagajärjel Mürgine ümbrus Happevihmad Küttimine Kliima soojenemine Kliima soojenemise Click to edit Master text styles tõttu kaovad senised Second level elupaigad ja paljud liigid Third level Fourth level ei suuda ümber kolida Fifth level endale sobivatesse paikadesse.
saj lõpukümnenditel levis suitsetamine üsna laialt ka talurahva hulgas Põllumajanduslik tootmine Feodaalaja vältel oli tähtsaim majandusharu põllumajandus Valitses naturaalmajandus Põlispõllud laienesid metsade arvelt Viljaliikidest tõusis esikohale talirukis ja lina Loomakasvatuse ülesanne oli tagada tööloomad ja sõnnik Karpidamineandis olulist lisa toidulauale, nahast ja villast saadi aga kehakatet Kõrvalharudest oli oluline mesindus, kalandus ja küttimine Mõisamajanduse areng XVII saj. rajati Eestis rohkesti mõisaid Mõisapõllud kasvasid peamiselt talupõldude arvelt, sest talupoegadel oli ainult maa kasutamise õigus Väldanud sõdade läbi sai Eesti põllumajandus kõvasti kannatada Liivi sõja eel oli maarahvastiku arv umbes 250 000, hiljem 60 000 Kasutusele võeti puupulkadega pakk-äkke ja vikat Peamiseks sissetulekualliks oli vilja,viina, õlle ja metsa müük Rahandus
Euroopasse 40 000 aastat tagasi. Elasid tuhandeid aastaid koos neandertallastega, kuid nad olid elujõulisemad , teravama mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata. Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid, europiidid, mongoliidid. Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud
kaljujoonised Suur looja ja kaitsja Aafrika rahvad olid sügavalt religioossed Islami ja kristluse levitamine Üks kõrgeim jumal (taevajumal) Jumal kaitses esimesi inimesi, kes elasid pühas Ife linnas Inimkonna ajalugu Rahvajutt… Lugu müristamisest ja välgust Metsloomadest on saanud maagilised tegelased, kes kujutavad endast loodusnähtusi. Looduse kummardamine Päiksejumal Kuujumal Ookeanide jumal Maajumal-Ala Küttimine ja ohud metsas Vanim tegevusala (oluline toiduhankimise allikas) Küti julgust hinnati kõrgelt Et jaht oleks edukas kasutati mitmeid tabusi ja rituaale Usuti hüääne, metsavaime Vihmatants Maagiline toiming Mõningad nõiad on sellele spetsialiseerunudki Hõimupidustused Kristlike või islami hümnide kaudu palutakse kõigevägevamalt vihmasadu Nõidus, ravimine ja vana kultuur Kõigil haigustel on psüühilised või maagilised põhjused
Kiviaeg Kiviaeg jaguneb 1. Vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 11 000 eKr 9000 eKr 2. Keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum 9000 eKr 5000 eKr 3. Noorem kiviaeg ehk neoliitikum 5000 eKr 1800 eKr Võeti kasutusele keraamika (nõud meenutasid padasid,potid toiduainete säilitamiseks,savinõud taldrikutena) Kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes savinõude kasutuselevõtuga, teistes maades ka viljelusmajandusega. MESOLIITIKUM NEOLIITIKUM Kunda kultuur 9000 eKr. Levis Kammkeraamika kultuur 4000 eKr. Nöörkeraamika kultuur 3000 eKr. Läänemere idarannikul Lõuna- Võeti kasutusele paremini valmistatud Idas Volga, Läänes Reini jõeni, Soomest Leedu lõunaosani. Kunda savinõud, mis olid ilustatud lohukeste lõunas Alpideni. Savinõusid hakati Lammasmägi, Pulli asulakoht vanim vms. Levis Lõuna-Lät...
videolinti. Inimesed, kes on kogenud ajanihet, mainivad sageli tunnet, nagu eksisteeriks korraga kaks ajatsooni, mis osaliselt kattuvad. Äkiline valgussähvatus või hulganisti elektrienergiat atmosfääris võivad olla ajanihke päästikusk, kuna need võivad sobivatel tingimustel inimajuga vastastikku toimida. Ajanihked pole kujuteldavad nähtused. Tihti selgub, et ajanihetest saadud info vastab ka tegelikkusele. Surm üleloomulikel põhjustel Inimkehade isesüttimine Üks kohutavamaid oht, mis inimesega juhtuda võib on inimkehade isesüttimine. Luu ja nahk lahvatavad äkitselt leekidesse ning mõne minutiga muudab kohutava jõuga lõõm need tuhaks. Mingit mõistetavat seletust sellele nähtusele leitud ei ole ning seda ära hoida ei suudeta. Psüühikajuhtumid Psühhodetektiivid Psühhodetektiivid ilmutavad varjatud andeid nagu meelteväline taju, selgeltnägemine või psühhomeetria erinevalt tõelistest detektiividest, kes kasutavad juhtumi
· Tegevus-/elatusalad Kalastamine, jaht · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, kodaelamu püstkoja laadne · Matmiskombed - Neoliitikum ehk noorem kiviaeg al 5000 eKr Kammkeraamika al 4000 eKr · Töö-ja tarberiistade materjalid Ümarapõhjalised savinõud, mille välispinda oli ilusti kaunistatud lohukeste ja väiksemate täkete ridadega. Kammitaoline tempel · Tegevus-/elatusalad Jahi-ja tööriistade valmistamine, küttimine, korilus (looduse poolt pakutava max ära kasutamine e. Hankiva majanduse õitseng · Asutuse paiknemine, eluase, eluviis Rändav eluviis, jõgede ja järvede ääres, mõned mererannad või väikesaartel · Matmiskombed Asula teriitooriumil või isegi põranda alla, kaasa amuletid merevaigust või luust Nöörkeraamika al 3000 eKr ehk venekirveste kultuur · Töö-ja tarberiistade materjalid Siledapõhjalised savnõud · Tegevus-/elatusalad
Antropogenees:inimese kujunemise lugu. austrolopiteekused-elasid 5milj aastat tgsi, kõndisid kahel jalal. Homo habilis- elasid 2,5milj a tgsi, oskas valmistada tööriistu. Homo erectus-2-0,5milj a tgsi, tööriistu kasutada, tuld teha, püstine inimene. neandertallane-250000- 3000a, kõnevõime, küttimine, mattis surnuid, eluaset tegi. Homo sapiens-200000a tgsi küttida, rääkida, tuld teha, võimeline õppima, oskab valmistada tööriistu. Paleoantropoloogia- uurib inimese fossiilseid jäänuseid.Arheoloogia-uurimisobjektiks peamiselt maapõues säilivad muistised. Jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks:kiviaeg, pronksiaeg, rauaaeg.Ajaloolased jaotavad ajaloo kõigepealt pikaks esiajaks, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks: vanaaeg, keskaeg uusaeg
mis omakorda teeb vee häguseks. Mistõttu halvene veesisese suurtaimestiku, veeselgrootute ja kalade elukeskkond ning nende arvukus langeb. Tekib bakteritele ja seentele soodne elukeskkond ja nad hävitavad kogu vees oleva hapniku, mis toob kaasa veekogu täieliku hävingu. 3) Süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris on kiirelt tõusnud fosiilsete kütuste põletamise tagajärjel. 4) Küttimine ohustab suuresti liigirikkust. 4. Kuna paljud liigid on oma looduslikest elupaikadest välja surnud või ei saa inimetegvuse tõttu säilida, on Maa liigirikkuse säilitamisel oluline roll GEENIPANKADEL, LOOMAAEDADEL, SUUTREL AKVAARIUMITEL, BOTAANIKAAEDADEL, SEEMNEPANKADEL. (ka kaitsealad) 5. Looduskaitse maailmas ja Eestis Väga palju on loodud ülemaailmseid lepinguid ja konventsioone, millega tagatakse looduskaitse
Mesoliitikumi ja neoliitikumi kunst Pärast jääaja lõppu ei elanud inimesed enam koobastes, vaid asusid rändama. Nad hakkasid tegelema küttimise ja korilusega. Realistlik koopamaalikunst hakkas kaduma, rohkem on leitud petroglüüfe. Eriti on neid säilinud soome-ugri aladel (nt. Rootsis). Selle ajastu suurimaks leiuks võib pidada Tassili koobast Alzeerias. Sealt leiti koopamaalingud, mis kujutavad ebamaiseid olendeid. Teadlane H. Lheote arvas, et tegu on marslastega ning kahjustas sellega oma reputatsiooni. Koopamaalinguid on leitud ka tänapäeva Tuneesia aladelt. Suur areng toimus arhitektuuris tekkisid linnad. Üks vanimaid kiviasustusi oli Jeeriko Iisraelis. See oli ehitatud toortellistest, seda ümbritses müür ja seal oli ka vahitorn. Inimesed lõpetasid rändamise ja hakkasid paikseteks, nad hakkasid tegelema põlluharimise ja karjakasvatusega. Seda muutust nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Teiseks tähtsamaks li...
Irühm Looduslähedus-linlikkus,indikaatortunnused ja dünaamika. linlikkusajalooline dünaamika-tänapäeval on inimene tunduvalt vähem maaga seotud kui tema esivanem. Esivanemaid iseloomustab tugev ühtekuuluvustunne maaga, mida väljendab uskumus, et inimene kuulub maale ja et Maa on Ema. Maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. Indikaatortunnused: tegevused – elatise hankimise viis, (küttimine, karjakasvatus), vähene kaubavahetu. teadmised - teadmiste hulk looduses toimuva kohta. hoiakud/väärtused- looduslähedus loodusega, linlikkus Millieid sotsiaalseid tagajärgi võib endaga kaasa tuua individualismi suurenemine. Inimested muutuvad erakuteks ning puudub oskus teistega koostööd teha. Toimub üksiktöö ja see ei pruugi ühiskonnale ega majandusele olla sama tõhus, kui meeskonnatöö. Langeda
loomade joogikohad, liikumisvõimalused). Elati 15-30 liikmelistes kogukondades. Eluviis oli rändlev(vastavalt püügiaegadele ja korjeperioodidele). Tööriistad- valmistati kivist, puust, luust, sarvedest. Parim materjal oli tulekivi, kivikirveid oli vähe. Luudest ja sarvedest valmistati ahinguid, harpuune, odaotsi ja pistodasid. Eluviis- Kalastamine(kalatõkked-püünised, võrgud, luust õngekonksud, suured kalad ahingute ja harpuunidega) Küttimine(põdrad, koprad, linnud, püünised, lõksud, varitsus jaht). Neoliitikum(noorem kiviaeg)- Hakati kasutama keraamikat umbes 5000 e.Kr. Vanimad nõud savist millele lisati kivipuru., teravatipulised anumad, 4000 e.Kr. võeti kasutusele paremini valmistatud savinõud, kaunistati ornamendiga, kammkeraamika. Kammkeraamika- levis Lõuna-Lätist Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaani. Nende piirkondade vahel olid tihedad sidemed. Levis merevaik. Eluolu-veekogu ääres
Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem. ·Puid ei ole ·kalapüük Euraasia põhjaosas ·Palju soid ·maavarade kaevandamine
Esiaeg e. aeg, ms põhineb arheoloogilistele leidudele ning ajalooline aeg, mis põhineb kirjalikele allikatele. Nimeta erinevaid allikaid, mille põhjal teame informatsiooni muinasaja kohta. Arheoloogilised leiud, kirjalikud leiud. Mida/ keda uurivad antropoloogid ja arheoloogid Antropoloogid uurivad leitud inimeste luid, arheoloogid uurivad leitud vanu esemeid. Kirjelda esimeste asukate elu Eestis- kus ja kuidas elati, millega ennast elatati? Elati veekogude lähedal, püstkodades. Küttimine, kalapüük ja korilus. Millal võeti kasutusele keraamika Eestis? Kumb on varajasem kas kammkeraamika või nöörkeraamika? Kammkeraamika 4 000 aastat ekr ja nöörkeraamika 3 000 aastat ekr. Millal alustati viljelusmajandusega ning kuidas mõjutas see inimeste elu? 1 100-1 500 aastat ekr. Inimesed jäid paiksemateks, majanduslik ebavõrdsus. Miks hakati nöörkeraamika kultuuri ajal surnuid arvatavasti kartma? Usk väitis, et surnud võivad tulla kiusama
jäi tuhk, ajati ühtlaselt laiali ning külvati seeme mulda. Adramaa- maamõõdu ühik, maa mida oli võimalik adraga harida. Maadesüsteemid: kaheväljasüsteem- ühe maa peal vili, teine puhkab. Metsloomade eest kaitseks puust tarad ümber; kolmeväljasüsteem- mindi üle kui hakati kasvatama talirukist, maa jagunes: suvivili, talvevili ja söödimaa. Karjakasvatus arenes küttimisest. 6. Muinasaja inimese elatusalad-karjakasvatus ,kaubandus,käsitöö,maaharimine,küttimine ja metsmesindus 7. Linnuste tüübid-mägilinnus,neemiklinnus,kalevipoja säng,ringvall, 8. Kaardid: maakonnad, eestlaste naabrid, Eesti alade jagamine vallutajate vahel 9. Ümera ja Madisepäeva lahing, Tartu kaitsmine Ümera 1210,Madisepäeva 1217 ja tartu 1224 10. Kellega tuli võidelda muistses vabadusvõitluses (kallaletungi aeg ja tulemused)?- sakslased(1208-1227)taanlased (1219) rootslased (1220) said lüüa. 11
Kordamisküsimused ajaloos: Muinasaeg 8800 e/Kr - 1200 (AT 1) 1. Mis on ajalugu? Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalooteadus uurib inimkonna ajalugu alates inimese kujunemisest ja lõpetades tänapäeva sündmustega. Ajalugu on humanitaarteadus, sest uurib inimesega seounduvat. Selle harud on arheoloogia ja etnoloogia. 2. Millal ja kuidas algas ajalugu? Umbes 5500a taasi, mis ajast on teada vanimad ametlikut dateeritud savitahvel (Sumeri kiilkiri). 3. Püüa arutleda koos näidetena, kuidas tuli inimene maale. (eelkäijaid maal? lühi iseloomustus?) Inimene arenes pikka aega välja ahvist. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS - u 35milj a tagasi. Homonoidsed liigid elanud vähemalt 4milj a. homo habilis (osav inimene) oskas kasutada pihukirvest. homo erectus (sirge inimene) u 1,5milj a ta...
IOONILINE KRISTALLVÕRE (ioonivõre)- kristalli moodustuvate ioonide korrapärane ruumiline asetus. IOONREAKTSIOON- ioonivaheline reaktsioon elektrolüüte sisaldavates lahustas. IOONIVÕRE ( iooniline kristallvõre)- ioonide korrapärane paigutus kristallis. ISOTOOP- keemilise elemendi teisend, mille aatomituumades on ühesugune arv prootoneid, aga erisugune arv neutroneid; samasugune aatomnumber (tuumalaeng) kuid erinev massiarv. ISESÜTTIMINE- aeglase oksüdatsioonireaktsiooni tulemusena ainete (materjalide) temperatuuri tõusmine süttimistemperatuurini ja siis põlema hakkamine. JÄRJENUMBER- keemilise elemendi järjekorranumber per.tabelis. Võrdub aatomnumbriga Z. KARE VESI- kaltsiumi- ja magneesiumiühendeid sisaldav (looduslik) vesi. KATALÜSAATOR- aine, mis reaktsioonist osa võttes suurendab reaktsiooni kiirust ning pärast reaktsiooni lõppu vabaneb endises koguses ja koostises.
annaabi.ee 
