a) Milleks vajab inimene valke? Mis juhtub, kui inimene vajab mingit valku? b) Millega algab ja kus toimub valgusüntees? c) Mis viib informatsiooni tsütoplasmasse? Mis ülesanne tal veel on? Iga elusorganism sünteesib vajalikud valgud Valkude süntees algab mRNA sünteesiga vaid 20 aminohappest. Arvatakse, et inimese rakutuumas ehk transkriptsiooniga. Valmis organismis sünteesitavaid valke on u 40 000. mRNA liigub tuumast tsütoplasmasse. Tsüto- Valke vajatakse muu hulgas lihaste ehitus- plasmas ühinevad omavahel mRNA ja ribosoom aineks, ensüümide ja hormoonide tootmiseks. ning algab valgusüntees e translatsioon. Valgud valmivad rakkudes mitmeetapilises sünteesiahelas valgusünteesis. Valgusüntees toimub tsütoplasmas asuvates ribosoomides DNA struktuuris paiknevate juhiste järgi. Eukarüootsete organismide DNA ei liigu rakutuumast välja, vajaliku info viib tsütoplasmasse mRNA. DNA-s
lipiidide, valkude jt makromolekulide lõhkumisel) Golgi Rakus sünteesitud plaatjatest X X X kompleks ainete tsisterni- vastuvõtmine, kestest ja ladustamine, põiekestest ümbertöötlemine ja ning neid edasisaatmine ühendavatest Rakumembraani ja kanalikestest. rakukesta moodustamine Tsüto- Seob raku ühtseks Rakuvede- X X X plasma tervikuks, likust tagab toitainete (tsütosoolist), edasi kandmise valkudest, rakus, mikro- on jääkainete tuubulitest eritumiskohaks, ning sisaldab varuaineid, (eukarüooti- vaheprodukte, del) pigmente rakuorganel-
Bioloogia 12.01.2012 Pro- ja eukarüootsete rakkude ehituse võrdlus Eeltuumne rakk Päristuumne rakk Tuuma asemel on tuumapiirkond Esineb selgelt eristuv tuum. Ei esine tuumamembraani. Esineb tuumake Puudub tuumake. Tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat Haploidne kromosoomistik (paaritud Diploidne kromosoomistik (paaris kromosoomid) kromosoomid) Üks haploidne rõngaskromosoom. Palju lineaarseid kromosoome. DNA üldhulk väike. DNA üldhulk suur. Histoonid puuduvad. Esinevad histoonid. Kahekordse membraaniga organellid Mitokondrid kõikides rakkudes. (mitokondrid, plastiidid) puuduvad
Põhiülesandeks on raku varusta- 0,2-5um. Ümbritsetud 2 membraaniga. Sise- mine energiaga. Neis viiakse lõ- membr. moodustab arvukaid kurde ja sopis- pule glükoosi ja teiste ainete tusi, mida nim. harjakesteks. Organelli sise- lagundamine. muses leidub DNA ja RNA molekule. Tsütoskelett Koosneb niitjatest valkudest. Moodustab tsüto- Raku tugi- ja liikumissüsteem. plasmas võrkja struktuuri, mis ühendab omava- hel rakumembraani tuuma välismembraani, tsü- toplasmavõrgustiku ja enamiku rakuorganelle. Tsentrosoom Koosneb kahest teineteise suhtes risti paiknevast Võimaldab rakkudel muuta oma silindrilisest tsentrioolist, mis kumbki koosneb kuju. mikrotuubulitest.
neil rõngakujulises kromosoomis. · Baktereid katab väljast limakapsel säilitab niiskust ning võimaldab siduda üksikud rakud kolooniaks. · Limakapsli all paikneb jäik rakukest, mis annab bakterile kuju. · Rakukest kaitseb bakterirakku välis-tingimuste kahjustava mõju eest. · Rakukesta all paikneb kilejas rakumembraan. · Rakukest ja rakumembraan reguleerivad ainete liikumist rakku ja rakust välja. · Bakterirakk on täidetud liikumatu tsüto- plasmaga, milles paiknevad valke sünteesivad ribosoomid. · Bakteritel on kas üks või mitu viburit. Vibur aitab bakteril liikuda. Bakteri ehitus Bakterite kuju ·Kerabakterid ehk kokid ·Pulkbakterid ehk batsillid ·Spiraalsed bakterid ehk spirillid Bakterite paljunemine · Bakterid paljunevad pooldumise teel. Paljunemist soodustavad tegurid · Piisav niiskuse hulk · Soodne temperatuur (nt
2.Profaas-Kromosoomid pakivad ennast uuesti kokku. Tuumamembraan kaob. Tsentrosoomid kahekordistuvad, kahestuvad ja liiguvad poolustele. Edasi toimub kõik samamoodi kui mitoosis!!!!. Telofaasis moodustub kokku 4 haploidse kromosoomistikuga rakku. Teise jagunemise käigus kromosoomide arv ei muutu. Sarnasused:Meioosis ja Mitoosis toimuvad protsessid samades faasides. Mõlemal juhul on tegu raku jagunemisega. Kõik rakud kannavad edasi pärilikkusainet. Mõlemas on tsüto- ja karüokinees. Erinevused:1) Mitoosis pärilik informatsioon järglasrakkudes säilib, meioosis muutub. 2) Meioosis toimub 2 jagunemist, mitoosis 1. 3)meioosis toimub ristsiire. 4)mitoosi tulemusena tekib 2 rakku, meioosi puhul 4. 5)mitoosis on diploidsed, meioosis haploidsed rakud. Inimese sugurakkude areng: Spermatogenees-meeste sugurakkude areng, toimub munandites. Mehe sugurakud e. spermid arenevad munandite väänilistes seemnetorukestes. Spermide eelalsteks on goonid-diploidsed rakud
· Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne aine- · Karüokineesis eristatakse 4 ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas · Organellide arv suureneb · Mitoosi tulemusena saadakse 2 · Varutakse makroergilisi diploidset rakku ühendeid · Mitoosi teel paljunevad · Toimub DNA repli-katsioon keharakud · Tsentrioolid kahestuvad
*Üks vanem *Järglane pärib ühe vanema päriku materjali *Muutlikkus on väike Suguline- *Uus organism saab alguse viljastatud munarakust *On vaja spetsiaalseid rakke (sugurakke) *Enamasti kaks vanemat *Järglasel kombineerub kahe vanema pärilikkus *Muutlikkus on suurem 2) Karüokineesi / Tsütokineesi - Karüokinees on tuuma jagunemine ja tsütokinees tsütoplasma jagunemine 3) Mitoosi/ Meioosi Mitoos: *Toimub kahe osana: karüokinees ja tsüto-kinees *Karüokineesis eristatakse 4 faasi: profaas, meta-faas, anafaas ja telofaas *Mitoosi tulemusena saadakse 2 diploidset rakku *Mitoosi teel paljunevad keharakud Meioos: *Meioos on sugurakkude jagunemise viis *Meioosi tulemusena tekivad 4 haploidset rakku *Meioos koosneb 2-st järjestikusest jagunemisest. (1. jagunemine e. reduktsioonjagunemine viib homoloogiliste kromosoomide lahknemisele tütarrakkudesse; 2. jagunemisel e. ekvatsioonjagunemisel aga
· Järglane pärib ühe vanema · Järglasel kombineerub kahe päriku materjali vanema pärilikkus · Muutlikkus on väike · Muutlikkus on suurem Rakutsükkel (mõistet kasutatakse eukarüootse raku eluperioodi iseloomustamiseks) Interfaas Mitoos · Vaheaeg kahe järjes-tikkuse · Toimub kahe osana: jagunemise vahel karüokinees ja tsüto-kinees · rakus toimub intensiivne · Karüokineesis eristatakse 4 aine- ja energiavahetus faasi: profaas, meta-faas, · Organellide arv suureneb anafaas ja telofaas · Varutakse makroergilisi · Mitoosi tulemusena saadakse ühendeid 2 diploidset rakku · Toimub DNA repli-katsioon · Mitoosi teel paljunevad · Tsentrioolid kahestuvad keharakud Rakutsükkel Interfaas Mitoos
Ülesanne:rakkude varustamine energiaga. Ehitus:kaks membraani (sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan). Ümara kujuga. Tsütoplasmavõrgustik - membraanidest torukeste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine, täidab suurema osa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. 1) Karedapinnaline tsütoplasma. - on ribosoomid ning nendes toimub valkude süntees, sünteesitud valkude kogumine ja transport. 2) Siledapinnaline tsüto. - ribosoome pole, süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogumine ja transport. Golgi kompleks - sorteeritakse ja töödeldakse mitmesuguseid aineid, osaleb ka rakumembraani ja taimerakkude kesta moodustamises. Ehitus: koosneb membraaniga ümbritsetud kanalite ja põiekeste süsteemist. Kanalites toimub ainete vastuvõtmine ja ümbertöötlemine, põiekesed transpordivad sorteeritud ja pakitud ühendeid. Ained tulevad siia tsütoplasmavõrgustikust
PolIII sõltuvas transkriptsioonis seonduvad generaalsed transkriptsiooni-faktorid DNA promootorile kindlas järjekorras. 14. Kus toimub transkriptsioon? Kus transkriptsioonifaktorid rakus paiknevad? Too näiteid, kuidas transkriptsioonifaktorite post- translatsioonilised modifi-katsioonid mõjutavad nende a) DNAle sidumisvõimet ja b) nende võimet initseerida transkriptsiooni. Transkriptsioon leiab aset tuumas, motkondris, kloroplastis(eukarü.) ning tsüto-plasmas (prokarü.). Transkriptsioonifaktorid paiknevad tsütoplasmas (seovad ligandi liiguvad tuuma). a) DNAle sidumise võime muutumine nt. STAT valk peab olema fosforüleeritud, et seonduda DNA-ga
+------------------------------ HYLOBAT ------------------------------+ Hominiidide protopongiidse põlvnemise variandid (Schultz, 1970; Harrison et al., 1977) (Homo -- inimene; Pan -- impans; Pongo -- orangutan; Hylobat -- gibonlased). Alates 60ndatest aastatest hakati inimese ja inimahvide geneetilisi ernevusi uurima immunoloogiliste, biokeemiliste, tsüto- ja molekulaargeneetiliste meetodite abil. Kuivõrd genoom on iga liigi evolutsioonilise arenguloo esmane kandja, siis peaksid need võrdlused andma kõige objektiivsemat informatsiooni fülogeneetiliste seoste kohta. Erinevate geneetiliste meetoditega saadud tulemused on omavahel üsna heas kooskõlas, kuid erinevad oluliselt traditsioonilistest fülogeneesiskeemidest. Need võrdlusandmed näitavad, et impans ja gorilla on inimesele geneetiliselt
Kondrotsüüdid paiknevad 2-4 rakuliste isogeensete gruppidena. Elastne kõhrkude kõrvalestas, kõripealises, väikestes bronhides. Sisaldab peamiselt elastseid ja vähe kollageenseid kiude, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Fibroosne kõhrkude diskid, meniskid, vaagnaluude õmblused. Tiheda sidekoe ja kõhrkoe vaheline vorm, interterritoriaalne substants koosneb kollageenstete kiudude kimpudest, kondrotsüüdid paiknevad ühe-kahekaupa. Kõhre arenemine Eristatakse tsüto-, histo- ja organogeneesi Tsütogenees toimub mesenhüümist kahes suunas: Mesenhüüm Kondroblasogeenne rakk Kondroblast (nendest osa kondrotsüütideks) Mesenhüüm Kondroklast e. makrofaag Histogenees: kondroblastid toodavad põhiainet ja kiude, jätkub kondroblastide diferentseerumine kondrotsüütideks Organogenees: mesenhüümist tekib perikonder, tekib noor kõhr kondroblastidega ja tsentraalne kõhr kondrotsüütide ja neist tekkivate kondronitega.
Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataalne arenguperiood. Embrüogenees antenataalne areng. Postnataalne areng vananemine (lapseiga; puberteet; reproduktiivne iga; vanadus).
Virulentsus. • Adhesiooni, motiilsust ja invasiooni määravad faktorid on täielikult selgitamata: on kirjeldatud adhesiine, tsütotoksilisi ensüüme, enterotoksiine, aga nende roll on hägune. • Haiguse tõenäosus sõltub sissesöödud doosist. • Endeemilistes piirkondades elavatel on veres spetsiifilised seerumi- ja sekretoorsed antikehad, haigus on vähem tõsine. • Hüpogammaglobulineemia korral on haiguse kulg raskem. • Endotoksiin. • Mikelsaare teooria: tsüto- ja enterotoksiinid. Tsütotoksiinid toimivad nagu EIEC, kuigi erineva lokalisatsiooniga. Haigused. • C. jejuni subsp. jejuni (reservuaariks siga, lind, pull, koduloomad) põhjustab tihti gastroenteriiti, septitseemiat, meningiiti, spontaanset aborti, proktiiti, Guillain-Barré sündroomi. Viimane on autoimmuunne perifeerse autonoomse närvisüsteemi häire, mis põhjustab sümmeetrilise nõrkuse arengu mitmete päevade jooksul, taastumine võtab kuid.
b. Ootused keskkonnas muutuvad (ootus – mälestus). Ntks esimene kord üllatav, edaspidi enam mitte nii väga. c. Struktuurid: Oktsipitaalne (nägemine). Parietaalne (kehatundlikkus). Temporaalne (kuulmine). d. Erutumine: „kõik või mitte midagi“. e. Modaalspetsiifilisus. f. Ajukoore erinevad piirkonnad on erinevate funktsioonidega, mis vastavuses erinevustega tsüto- ja müeloarhitektoonikas. Funktsioonid saab jagada kolme rühma. i. Primaarsed väljad – projektsioon, domineerib IV (aferentne) koore kiht. 95% modaalspetsiifiline: sensoorsed tunnused. ii. Sekundaarsed väljad – gnostiline, domineerib II ja III rakukiht, 50% modaalspetsiifiline: asjad. iii. Tertsiaarsed väljad – TPO, „tagumine assotsiatiivne kompleks“.
hävitamine natsistlikul Saksamaal. Geneetikaalaste põhitõdede eiramine Nõukogude Liidus lõssenkism. 3. Võrrelge eukarüootset ja prokarüootset genoomi. Prokarüoot (eeltuumne): tuuma asemel tuuma piirkond, puudub tuumake ja tuumamembraan, haploidne kromosoomistik, genoomiks 1 kaksikahelaline DNA molekul - rõngasmolekul, DNA üldhulk väike, (histoonid puuduvad). Eukarüoot (päristuumne): esineb selgelt eristuv tuum, tuumake, 2-membraanne tuumaümbris eraldab tsüto- ja karüoplasmat, diploidne kromosoomistik, genoom palju lineaarseid kromosoome, DNA üldhulk suur, (on histoonid). 4. Võrrelge rakujagunemist mitoosi ja meioosi teel. Mitoos eukarüootsete rakkude jagunemine, tagatakse kromosoomide arvu püsimine tütarrakkudes e emarakuga geneetiliselt identsed; diploidsed. Tähtsus: mood 2 tütarrakku geneetiliselt identsed; suureneb rakkude arv tagatakse organismi kasv; vajalik ka surnud rakkude asendamiseks. Raku
1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng
annaabi.ee 
