inimese ja vigastada sai 10000. 90000 jäid kodutuks. Hilot 1960 aastal tabanud lainetuse graafiline näide. Võib-olla kõige tuntuima suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja. Jaapanis on suuri tsunaamisi olnud kõige rohkem, nimelt on üles
1333 periood makura on pealinn 1338 Muromachi Kaheks jagunemine ja taasühendamine, esimene 1573 periood kokkupuude portugallastega 1573 Azuchi- Sisesõjad, Korea sissetungikatse 1603 Momoyama periood 1603 Edo periood Isolatsioonipoliitika 1867 1868 Avanemine, moderniseerimine, Meiji periood 1912 sõjad Venemaa, Hiina, Koreaga, Meiji-Sanriku maavärin 1896 Üld kokkuvõte Jaapani ajaloost Jaapan on suurema osa ajast olnud maailmast eemal, isolatsioonis. Alles aastal 1854 avati väravad Jaapani vetesse ning ka Euroopal oli võmalus tulla seda salapärast maad avastama. Kolmkümmend tuhat aastat eKr. tulid esimesed inimesed Jaapani aladele, need olid arvatavasti mongolid Hiinast. Tollel ajal eksisteeris arvatavasti Jaapani ja Mandri-Aasia vahel looduslik maasild, mida mööda Jaapanini üldse jõuti
Slakikoonuse tipus on kausjas kraater. Slakikoonused on monogeneetilised vulkaanid ehk kord tegevuse lõpetanud koonused enam aktiivseks ei muutu. 12 1.3 Tsunamid Tsunami on maavärina, maalihke või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine. Tsunamid on erakordselt ohtlikud, kuna nad tekivad meres ning seejärel liiguvad suurel kiirusel maismaa suunas, kus ilma eelhoiatuseta purustavad ja tapavad kõik oma teel. Meji- Sanriku maavärin 1806 on üks paljudest sellistest näidetest ajaloos. Ka asteroidi ja mereäärsete kaljude varingud võivad tekitada hiidlaineid. Tsunamid jõuavad randa ja võivad tekitada suuri purustusi. Tsunami kõrgus võib ranna lähedal olla mitukümmend meetrit. Tsunami võib tungida kaugele (praktikas on ohtlik tsoon kuni 5 km) sisemaale ja randa ning hävitada kõik ettejääva. Tsunami tekitab ka järsu lühiajalise üleujutuse.
jõuavad, võivad nadkerkida kuni kolmekümne meetri kõrgusteks hiiglasteks.Selline laine võib kaasa haarata sadamas seisva laeva ja kanda selle hulk kilomeetreid sisemaale, heites selle viimaks võib-olla mõnele mäenõlvale. SUURED TSUNAMID Võib-olla kõige tuntuma suure tsunami kutsus esile merealune maavärin kahesaja neljakümne kilomeetri kaugusel Jaapani rannikust 15. juunil 1896. Jaapanlased andsid sellel nimeks Sanriku, sest see tabas kolme provintsi ("san" on jaapani keeles "kolm", "riku" - "maa"). Juhtum leidis aset varasel õhtutunnil, kui inimesed nautisid ilusat ilma mererannal. Vaevalt märkasid nad väikesi eellaineid, mis merepinna kergelt õõtsuma panid, ja seetõttu tabas suur laine neid täiesti ootamatult; selle kõrgus oli kuuldavasti kolmkümmend meetrit. See laine nõudis 27 122 inimelu ja uhtus minema 10 617 maja.
annaabi.ee 
