.. Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud. Religiooni sisemine aspekt Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine 20. Sajandil toimus lääneriikides Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline religioon Rituaalid Püha tekst Suur juht, kõrgem olend Religioossed spetsialistid (vaimulikud) 3
Kvaasireligioon ehk ebareligioon - ,,ei ole mingi õige religioon", näiteks jalgpall. [Tänapäeval halva tähendusega: välditakse, aga meedias võidakse kasutada.] ,,Hulkuma läinud religioossus". Joogagrupid võivad väljaspoolseisjatele religioossed tunduda. Parareligioon ehk justnagu religioon religioossed jooned viidetega üleloomulikele esoteerilised grupid. Parareligiooni mõistet ka üldiselt ei kasutata. Tsiviilreligioon ühiskonnast endast saab kummardamise objekt (Durkheim: religioon sündis, kui inimkond hakkas iseennast kummardama). Ühiskonna ja selle institutsioonide, sümbolite kummardamine/pühaks pidamine, nendega seotud ususarnased tunded. [Rahvuse õnne või ebaõnne seletatakse religioossete sümbolitega.] Kohustuslikuks muudetud tsiviilreligioon riigi religioon, poliitiline religioon. Tsiviilreligiooni mõiste võttis kasutusele Rousseau. Tsiviilreligioon defineerib rahvuslikud eesmärgid
Ühiskondliku lepinguga ütlevad nad pidulikult lahti ,,isekusest" kui enesearmastuse vormist ja annavad kollektiivile õiguse võtta tarvitusele meetmeid isekate kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omandile-oma enesearmastuse objektile, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused. Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi ka riik ei laguneks üksteisele vastutöötavateks üksiktaheteks, kannab hoolt ,,tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotisimikultus-tegemist on omamoodi sünteesiga minimaalsest kristlusest ja klassikalise antiigi linnakultusest. Muide, Suure Prantsuse revolutsiooni ajal püütigi säärast religiooni ,,Ülima Olendi" riikliku kultuse näol realiseerida. Rousseau leidis, et ei katoliiklus ega protestantism pole sobilikud riigiusud, sest hoiavad inimesi riigist eemale. Teos ülistab linnriike, sest see on piisavalt väike, et rahvas saaks ise otsustada. ,,Pihtimused"
Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur: Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine. Valitsemiskultuurid - 1.põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2.Mandri-Euroopa(suur elitaarne riik; kogkondlikkus; enamusotsus; täpne tehniline rregel) ; 3
kodanike vastu. Nad saavad riikliku garantii oma omaneile oma enesearmastuse objektile -, kuid riik valvab selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suured varanduslikud erinevused. 6 Selle eest, et üldine tahe ja ühtlasi riik ei laguneks üksteisele vastutöötavateks üksiktahkudeks, kannab Rousseau'l hoolt ,,tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotismikultus tegemist on omamoodi sünteesiga kristlusest ja klassikalise antiigi linnakultusest. Poliitilisi probleeme vaagides seadis Rousseau kesksele kohale rahva suveräänsuse (sõltumatuse) idee: võim lähtub rahvast, rahvas on võimu allikas. Sellest tulenevalt oli tema riigikorra ideaaliks vabariik. Rousseau ei kahtle selles, et valitsemine nõuab erilist väljaõpet või haridust. Tema arvates tuleks sellist haridust
zanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad: · Antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid · Tegevuse Teise (sõnumi vastuvõtja staatus, kuulamise reeglid, sotsiaalne roll, sümboolne staatus) · Tegevuse Mina (sõnumi saatja autoripositsioon, minapilt, sotsiaalse rolli sümboolne staatus, jne. ) · Igapäevaleus seavad praktikale zanrireeglitele koha peal raamid terve mõistus, tsiviilreligioon ja ideoloogiad ( nad sisaldavad endas implitsiitseid teadmisi selle kohta, kuidas asjad käivad) professionaalses käitumises aga enamasti instituts..!? kultuurisümbolite toimemehhanismid Indiviidi igapäevase praktilise tegevuse puhul toimivad kultuurisümbolid sarnaselt zanrireeglitega kunstis, teaduses ja kirjanduses, mis määravad: antud tegevuse või materjali käsitlemise reeglid, viisid ja vormid
Nad ütlevad lahti individuaalsetest vabadustest ja loovutavad need poliitilisele kehale lähtudes kasulikkuse kaalutlustest ja enesearmastusest. Nad annavad kollektiivile õiguse võtta meetmeid isekate kodanike vastu, saades nii garantii enda omandile oma enesearmastuse objektile. Samas leidis Rousseau, et riik peaks valvama selle järele, et kogukonna ühtekuuluvust ei rikuks liiga suures varanduslikud erinevused. Selle eest, et üldine tahe ja riik ei laguneks kannab hoolt "tsiviilreligioon", kuhu kuulub ka patriotismi-kultus. teosed: "Arutlus teadusest ja kunstidest", "Arutlus inimsetevahelises ebavõrdsuse allikaist ja alustest", "Julie ehk Uus Helose", "Ühiskondlikust lepingust" ja "Emile ehk kasvatusest" ning "Pihtimused" 5. Georg Wilhelm HEGEL - sakslane - suur süsteemilooja Hegeli ajaloofilosoofiat läbib mõte ajaloo mõistuspärasusest. Ajaloofilosoofia pole Hegeli arvates
tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud. Nt. Inimene käib kirikus, et endale abikaasat leida. · Sisemine religioossus- vastand · Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine. 20. saj toimus lääneriikides sekulariseerumine. Hiljem sündinud inimesed käivad vähem religioossetel üritustel, mis tõestab sekulariseerumist. Eestis usu tähtsus aja jooksul vähenenud. · Tsiviilreligioon Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldav samu elemente, mis tavaline religioon. Eelkõige peetakse siin silmas valitsusi ja riiklike süsteeme. Näiteks. poliitilistes struktuurides on samuti juhid, pühad tekstid jne. VII Perekond · Perekonna tüübid o Tuumikpere abielupaar ja nende lapsed o Laiendatud pere abielupaar, nende lapsed, nende sugulased
iseeneses Religioon ja ühiskond Sekulariseerumine ilmalikustumine, religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonnas. Lääneriikides on see protsess viimase sajandi jooksul toimunud, kuigi viimastel aastakümnetel on võib olla peatunud. 8 Tsiviilreligioon "mittereligioosne" nähtus (nt. lemmiklaulja, jalgpallimeeskond, riigipea) on saanud religioosse suhtumise ja käitumise objektiks Perekond Perekonna tüübid 1. Tuumikpere abielupaar ja nende lapsed 2. Laiendatud pere abielupaar, nende lapsed, nende sugulased (vanemad, õed, vennad) Abielu tüübid 1. Monogaamia üks mees & üks naine 2. Polügaamia a) polügüünia üks mees & mitu naist
üks või rohkem kordi nädalas kirikus. Religiooni tugevuse põhjusi USAs: - Selektiivne immigratsioon - Kalvinism maine edu näitab jumalikku äravalitust: USAs on siiani maist edu jätkunud rohkem kui kusagil mujal (kaudne "jumalatõestus") - Tocqueville: kõik religioonid, mis pole riiklikud, peavad eneste eest rohkem võitlema (tänapäeval rakendatakse turundusstrateegiaid täie võimsusega) - Religioossed ühendused kui suhtlemiskohad - Tsiviilreligioon Tsiviilreligioon: - Jumala rõhutamine poliitilistes kõnedes ja mälestusmärkidel - Religioossete tekstide tsiteerimine poliitikute poolt avalikes kõnedes - Möödaniku poliitiliste juhtide jumaldav austamine - Poliitiliste juhtide elulugude kasutamine moraaliväärtuste õpetamisel (vrdl Monica Lewinsky juhtum!) - Riigi sõdades hukkunute ja veteranide jumaldamine religious gatherings called by political leaders;
ateism, puudub... · Väline religioossus usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud, pole religiooni internaliseerinud. Religiooni väline aspekt · Sisemine religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud Sekulariseerimine · Religiooni tähtsuse vähenemine · 20. Sajandil (ja ilmselt ka varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine · Viimastel aastatel tundub see, et see protsess on peatunud Tsiviilreligioon · Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks · Tsiviilreligioon Kollektiivne käitumine · mitme inimese teineteisest sõltuv käitumine või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. Ühiskonda võib nim üheks suureks kollektiivseks käitumiseks. On arvata et inimeste grupp on midagi enamat kui liikmete summa. Vaatasime videot "starlings on autumn". Tekib küsimus kuidas linnud oskavad nii lennata? Nagu oleks tegemist ühe indiviidiga.
Religiooni väline aspekt. 40 Sisemine (intrinsici) religioossus usklik on oma usus tõeliselt veendunud. Religioossuse sisemine aspekt. Sekulariseerumine: tähendab religiooni tähtsuse vähenemist. 20.sajandil (ja ka ilmselt varem) toimus lääneriikides sekulariseerumine. Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud. Tsivilreligioon: Robert Bellah: ilmaliku võimu saamine religioosse austuse objektiks. Tsiviilreligioon sisaldab samu elemente, mis tavaline relisioon: rituaalid, püha tekst, suur juht, kõrgem olend, religioossed spetsialistid (vaimulikud). XV loeng 09.12 (ptk 23) KOLLEKTIIVNE KÄITUMINE Klassikaline sotsioloogiline käitumine. Kollektiivne käitumine mitme inimse teineteisest sõltuv või ühisest stiimulist lähtuv käitumine. On arvatud, et inimeste grupp (kollektiiv) on midagi enamat kui liikmete summa
annaabi.ee 
