Tsitaat ja refereering Inimese arvamus on võimalik tekstis esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsitaadi puhul antakse arvamus edasi täpselt selles sõnastuses, nagu küsitletav seda ütles või kirjutas. Põhimõtteliselt on tsitaat sama mis otsekõne ja kirjutatakse alati jutumärkide vahele. Refereeringus annab autor küsitletava arvamuse edasi oma sõnadega. Refereering on oma olemuselt sama, mis kaudkõne ja jutumärke ei kasutata. Refereeringu puhul tuleb jälgida, et mõte saaks edasi antud ilma moonutuseta.
REFERAAT 1. Kirjuta referaat järgmise artikli põhjal. 1. Süvene teksti 2. Juhtmõtted, kesksed kohad märgi serval või allakriipsutusega, vähemtähtsad lõigud võib samuti ära märkida, jättes need hiljem kõrvale. 3. Algupärase teksti juhtmõtteid, olulisi või iseloomulikke lõike võib lükkida referaati sõnasõnalise tsitaadina. 4. Omad seisukohad peavad muust tekstist selgesti eralduma. 5. Suulist referaati võib näitlikustada. SININE ON VENE VÄRV Anu Samarüütel räägib sellest, miks maju ei tohi pruuniks värvida. "Palun jäta uksed valgeks. Uksed on ALATI valged!" anus mind ema, kui asusin kodus hiljuti esikut remontima. Olin varunud kaks potti värvi, ühe heleda tibukollase, teise veidi tumedama. Mõte kollastest ustest viis mu ema meeleheitele
kuigi ühes lõigus mainib ta tungivalt, et eelistaks kuulda rõõmsaid uudiseid rohkem kui nukraid, kuna need tooksid esile mitte õnnetud inimesed, kes on millegi halvaga hakkama saanud, vaid õnnelikud inimesed, kes on teinud head. Ta loodab, et headus paneks kõiki elu üle järele mõtlema, ja ma nõustun sellega, kuna nii oleks eeskuju olemas - jääks üle ainult tegutseda ja samasugust headust meisterdada. Artikli pealkiri "Palun vabandust, ma löön teid" oli võetud tsitaadina autori lapselapse romaanikatsetusest, ent ei sobinud antud teemale. Artikkel ise oli suurepäraselt kirjutatud, iga järgnev lõik haaras kaasa lugema, kuid totter pealkiri rikkus tervikliku tunde ära. Säärase aktuaalse teema käsitlemiseks oleks võinud valida midagi kaasakiskuvamat, nagu näiteks "Õnnelikud ja Õnnetud inimesed" - see kohe meelitab edasi lugema, ning kui esimene lõik loetud, köidab edasi juba tekst ise.
Kirjalike allikate kasutamiseks peamine võte. Refereerimisel ei pea ära kasutama kogu teksti, kuid allikas öeldut tuleb edasi anda sisuliste väärtõlgendusteta. Rfereerimine on peamine viis allikmaterjali kasutamiseks. (Suuliste allikate korral kasutatakse terminit: parafraseerimine e. ümbersõnastamine) Tsiteerimine: Infoallikast leitud materjali sõna-sõnaline esitus. Autoritekstist eristatakse tsitaat jutumärkide abil. Tsitaadina ei esitata suuremahulist materjali vaid kõige iseloomulikumad seisukohad, faktid, väited, või ütlused. Seega: tsiteerida on otstarbekas vaid väikeses mahus üks lause kuni üks lõik. Viitamine Nii refereeritud teksti kui ka tsitaadi juures tuleb korrektselt viidata päritoluallikale. Kui viiteid ei lisata, on tegemist "varastatud" tekstiga ehk plagiaadiga! Kasutada võib nii tekstisisest viitamist (viites sisaldub autor, allika ilmumise aastaarv)
põhiteksti lõppu: "Märkused toimetajale"). Väited peaksid olema tsitaatidena teie organisatsiooni esindajalt või kelleltki, keda küsimus puudutab. Ajakirjanikud ei kasuta väiteid või arvamusi, mida pole esitatud faktina, välja arvatud juhul, kui neil on küllaldaselt tõendust selle kinnitamiseks - kuid nad kasutavad neid, kui need on esitatud kellegi tsitaadina. Pressiteadet või infolehte koostades kasutage lihtsat keelt, lühikesi lauseid ja arusaadavaid sõnu. Vältige argooni ja lühendeid. Kasutage oma arvuti õigekirjakorrektorit ja kontrollige võõraid sõnu, eriti geograafilisi asukohti. Ärge siiski ainult sellele toetuge, arendage ja lihvige oma kirjutamisoskust, olge selle üle uhke ja näete, kuidas tulemused paranevad. Samuti saavutate meedia poolehoiu, kellega püüate koostööd teha.
Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö osad selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Kõik uurimistöö lisad tuuakse sisukorras koos pealkirjadega (vt. näidist lisa nr 2) 3.4. VIITAMINE Kõik töös kasutatud autorite seisukohad, tsitaadid, arvandmed, joonised jm peavad olema korrektselt viidatud. Viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne. Teiste autorite seisukohti võib töös esitada täpse tsitaadina või refereeringuna. Tsitaat peab olema täpne ja vastama originaalile (aluseks võetakse teose viimane trükk). Tsitaat esitatakse jutumärkides. Vastav viide märgitakse kohe pärast jutumärke, sõltumata sellest, kas see asub lause lõpus või keskel. Tsitaadi algusest, keskelt või lõpust ärajäetud sõnade asemele pannakse kolm mõttepunkti. Refereering tähendab teise autori seisukohtade kommenteerimist oma sõnadega. Refereeringu
1. Kvantitatiivse uuringu andmeid võib esitada... Vali üks või enam: a. Pildina b. Joonise ehk diagrammina c. Tsitaadina d. Tabelina e. Tekstina 2. Uurimistöö metoodika valik uuringus sõltub ennekõike... Vali üks: a. Metoodika kasutamise lihtsusest b. Kavandatava uuringu probleemist ja eesmärgist c. Uurija metoodika kasutamise oskustest 3. Mis iseloomustab statistilist mõtlemist? Vt. küs-lehelt 11 4. Millal eelistame kvantitatiivset uurimismeetodit? Nimeta vähemalt 2 nö katus-uurimisküsimust. Kui on vaja saada statistiliselt usaldusväärseid andmeid järelduste tegemiseks. Mida
Hommik või päeva esimene pool. Oluline võimalik enne uudistesaadet. Vestlussaated lähtuvalt saatekavast Sõnumi sisule lisaks oluline väljendusoskus Televisioon Tund kuni pool päeva. Päeva esimene pool. Ülioluline võib olla pärastlõunal. Väike teemade arv. Poole sõnumi sisust moodustab pilt. · Allikatelt saadud info · Info tsiteerimiseks lisatakse nimi ja amet Info parafraseerimiseks mitte tsitaadina, võib lisada nime ja ameti Info anonüümseks kasutamiseks allikas jääb anonüümseks Info isiklikuks kasutamiseks ajakirjanik kirjutab enda nimel Neljasilmainfo ajakirjanikule vaid teadmiseks, pole ka luba küsida kinnituste teistest allikatest · Proaktiivsed meediasuhted 7.4 · Pressiteade Pressikonverents või briifing Eksklusiivintervjuu Vestlusring Seminar Avalik pöördumine
3. Väiketähtlühendid loetakse välja nende taga peituvate sõnadena. 4. Suurtähtlühendid loetakse tähthaaval (OÜ, ÜRO, IMF) või sõnana kokku (NATO, ROK, FIE). 5. Käändelõpp lisatakse väiketähtlühendile läbi sidekriipsu (lk-l), suurtähtlühendis võib sidekriipsu ka ära jätta (USAsse). 6. Osa suurtähtlühendeid käsitatakse omaette sõnana (UNESCO ~ Unesco, AIDS ~ aids, UFO ~ ufo). 7. Ladinakeelseid lühendeid käsitatakse tsitaadina (P.S. ´post scriptum´ A.D. ´Anno Domini ´). 8. Isikunimedes võib nimetähed kirjutada ilma punktita (J.V.V. ~ JVV); ainult esitähte lühendades on soovitav panna punkt (E. Vilde, T-R. Viitso). Tuntumad lühendid a. = aasta(l) arh. = arhitekt biol = bioloogia dem. = demokraatlik, demokraatia dep = departemang dets. = detsember dir. = direktor dr. = doktor e. k. = eesti keel EKmS = Eesti Kirjameeste Selts EMÜ = Eesti Maaülikool
Tsitaati kasutatakse, et anda edasi loo teema seisukohast olulist infot. Kuna tsitaat tõuseb esile, siis peab temas olema loo põhiteema seisukohast oluline. Otsetsitaat peaks esitama olulisi allikaid, kes tõstavad loo uudisväärtust. Tsitaat peab olema hästi sõnastatud. • Teine tsitaadi kasutamise põhjus on seotud uudise objektiivsusega. Et vältida kallutatust ja muljet, et reporter sekkub loosse, tuleks tsitaadina esitada: sisult kahtlast, vaieldavat infot; ütleja subjektiivseid seisukohti, arvamusi, hoiakuid; infot, millest ajakirjanib tahab distantseeruda. • Lisaks võib tsitaati kasutada tehnilisel eesmärgil, selleks et: anda edasi allika isikupärast kõnelemisviisi – see loob otsekontakti lugeja ja tegevyse vahel ja toob lugeja sündmuskohale; märkida dialoogipoolte vaheldumist; vältida atributeerimist iga lause lõpus.
mõttega süvitsi ja kujundab teosest, nähtusest või probleemist isikupärase tervikliku nägemuse. Kunstiline kujund kunstiteose kese Iga teose muudab tähenduslikuks (või mitmetähenduslikuks) selles leiduv metafoor, mingi ootamatu kujund, võrdlus, asendus, puudumine (elliptiline ehk väljajätteline kõnekujund) vms. Kunstilises metafooris ei ole objektid sageli oma tavatähenduses, vaid esinevad sümboli, allegooria või tsitaadina. Just see annabki kunstiteosele mitmetähenduslikkuse, mitmeti tõlgendatavuse ja eristab seda üheselt mõistmiseks mõeldud kujutistest nagu liiklusmärk või dokumendifoto. Kunstiline kujund võib olla ka otsesemalt näiteks ajakirjandusfotos või dokumentalistikas keskne tähendust loov objekt või objektirühm mingis omavahelises seoses, mis esindab laiemalt mingit seisukohta, olukorda või probleemi. Kunstilise kujundi
Lisadele viidatakse tekstis. Lisad on pealkirjastatud ja nad numereeritakse tekstis viitamise järjekorras. 8 TSITEERIMINE JA REFEREERIMINE Kõik töös esitatavad seisukohad ja andmed, mis põhinevad kasutatud kirjandusel, tuleb siduda viidetega vastavatele allikatele. Üldtuntud seisukohtadele viidata ei ole vaja. Teiste autorite seisukohti või andmeid võib esitada kas tsitaadina või refereeringuna. Tsiteerimine on allikteksti sõnasõnaline esitamine. Tsitaat peab järgima nii originaali sõnastust, ortograafiat kui ka eristuskirjeid (nt sõrendust, kaldkirja). Tsitaat pannakse jutumärkidesse. Refereerimine on allikteksti ümberjutustamine töö kirjutaja oma sõnadega. Refereering sobib juhul, kui tsitaat oleks liiga pikk või see ei suuda autori mõtet vajalikul määral edasi anda.
3. Juhata lugeja teemasse 4. Luua lugejaga usalduslik suhe ning sobiv meeleolu. Sissejuhatuses tuleks alustada rahulikult ja tasakaalukalt, ei ole hea alustada sissejuhatust kriitiliselt. 5. Ülesehituselt võib sissejuhatuse jagada järgmiselt: Mõiste avamine ,,Uudishimu inimloomuse omadus"; Huvilugu esitatakse teemaga seonduv juhtum, millest võib autor olla osaline; Sisujuht annab ülevaate tekstiteemast, osadest ja eesmärkidest; Kirjutada tsitaadina, keel kui ühendaja ja eraldaja; Ajalooline ülevaadet alustatakse nähtuse või probleemi juurest; Armastus teemast ei saa alustada Evast ja Aadamast ,,Isamaa koidule luules"; Kirjaniku loomingu põgus iseloomustus ,,Ibseni tegelaste maailm"; Teatmekirjandusest lähtuv teemakohane info ,,Eesti keele saatusest"; Alguse ja lõpu ühtsus ,,Olla õnnelik"; 7
redaktsioonides meister Faust)? Gasparov: ,,Meistri ja Margarita saatus, see on hukatus ja seejärel ,,ülesäratamine" ülestõusmine rahusse. Huvitaval kombel ei räägita romaanis otsesõnu Jesua ülestõusmisest, tema lugu piirdub (passiooni traditsioonilisi raame järgides) matmisega. Kuid ülestõusmise teema kordub romaanis järjekindlalt. Meistri saatus, nagu see on määratud Wolandi jutuajamises Leevi Matteusega, formuleeritakse varjatud tsitaadina Puskinilt: ,,Ta pole valgust ära teeninud, ta on ära teeninud rahu" (vrd: " , " tähendab vene k nii maailma kui rahu). Valgus kuulub Jesua sfääri, rahu varjupaigas on Wolandi sfäär. Varjupaik esineb romaanis kui saatanaga sõlmitud lepingu tulemus. Just siin ilmub peategelase kuju ning romaani kui terviku faustiaanlik mõte. Kunstniku jaoks (Bulgakovi kontseptsioonis) on ambivalentsed seosed iseloomulikud -- mitte üksnes Jesuaga, vaid ka Wolandiga
nime ja ameti. Nii toimub enamik intervjuusid ning pressikonverentse; Meediaplaneerimine- Massikommuvahendite valik, mille abil viiakse sõnum sihtrühma liikmeteni. Põhineb not for direct quotation – öeldut võib küll kasutada koos teie nime ja ametiga, kuid mitte jutumärkides erinavatest allikatest pärineva kvantitatiivse teabe süstemaatilisel analüüsil. Laieneb kvalitatiivse teabe tsitaadina; kasutamisele meediaplaneerimisel. on background – tüüpiline viide on “kõrge ametnik” või “juhtivtöötaja”, teie nimi ja amet jäetakse Online monitooring on pidev monitooringuprotsess, mille käigus tuvastatakse ja edastatakse klienti huvitav avaldamata; on deep background – ei avaldata ka üldnime, info jääb ajakirjaniku teada ning tema vastutada; info kogu tööpäeva jooksul
· dubleerimine: veebileht, teabeleht? Suhtlemistasandid meediaga Meediaga suhtlemisel tuntakse viit rahvusvaheliselt välja kujunenud suhtlemistasandit: · on the record ehk täielik tsiteerimine ajakirjanik võib kasutada kõike, mida olete öelnud ning lisada ka teie nime ja ameti. Nii toimub enamik intervjuusid ning pressikonverentse; · not for direct quotation öeldut võib küll kasutada koos teie nime ja ametiga, kuid mitte jutumärkides tsitaadina; · on background tüüpiline viide on "kõrge ametnik" või "juhtivtöötaja", teie nimi ja amet jäetakse avaldamata; · on deep background ei avaldata ka üldnime, info jääb ajakirjaniku teada ning tema vastutada; · off the record info ei kuulu avaldamisele, vaid on mõeldud ajakirjanikule uuritava protsessi või sündmuse mõistmiseks. Arvamuslugu Arvamusloos väljendab autor oma arvamust ehk seda, mida tema õigeks peab. Ajalehes
annaabi.ee 
