Louisiana nime. Louis XIV ajal muutus kuningavõim enneolematult tugevaks. Louis XIV valitsemisaega nimetati ka Prantsuse absolutismi kõrgajaks. Päikesekuningas Louis pidas ennast kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas ta laastavaid sõdu. Kuninga perekonnal ei olnud eraelu kõik toimus rahva silme all. Kuninga kõige tavalisemaid igapäevasemaidki tegevusi saatis suur tseremoniaalsus. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalritele. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa kandis edasi moodi ja kokakunsti. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, kuninganna aga leppis olukorraga. Versaille' loss Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad kuningalossid
Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682. aastal oli jõutud niikaugele, et kuningas koos õukonnaga kolis sinna üle. Peale Versailles' lossi valmis ka ulatuslik pargikompleks. Järgmisel sajandil ehitustööd jätkusid. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Kuninga kõige igapäevasemaidki toiminguid saatis suur tseremoniaalsus. Kõik, mis Versailles's tehti, sündis kindlaksmääratud korra järgi. Ettekirjutused ei käinud mitte ainult lausutavate sõnade, vaid ka liigutuste ja ilmete kohta. Versailles' õukond sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Kuningad ja vürstid püüdsid järele aimata Versailles' kombeid ja toredust. Senisest enam hakkasid va- litsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. Prantsuse keel asendas diplomaatilises suhtlemises seni
Rahvas oli suhteliselt vaene ja nende elujärg vilets. Seda näitas väga suur kerjuste ja kodutute hulk. Auahne kuninga tuntuimaks lauseks jäi: ,,Riik see olen MINA!". Päikesekuningas Louis pidas ennast kõige keskpunktiks ja teenis endale lisanime Päikesekuningas. Üle kõige väärtustas ta kuulsust, mille nimel pidas ta laastavaid sõdu. Kuninga perekonnal ei olnud eraelu kõik toimus rahva silme all.Kuninga kõige tavalisemaid igapäevasemaidki tegevusi saatis suur tseremoniaalsus. Kuningas armastas meeletult toredust ja luksust. Seetõttu andis ta tööd paljudele ehituskunstnikele, kujuritele, maalritele. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa kandis edasi moodi ja kokakunsti. Kuningas ise pidas paljusid ametlikke armukesi, kuninganna aga leppis olukorraga. Versaille' loss Kuningale Pariisis ei meeldinud, sest seal oli ta kogenud rahva rahutusi. Ka pealinnas asuvad
Rüütliau nõuded · Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamine · Pinge: vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võistlus au pärast, rivaliteet · Ühiskond lõhestatud, suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus · Veritasu. (ärakeelamised: normannid Ingl-l) · Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal · Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitse. Kolm peamist suunda: · kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight) · kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) · kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) Aadliau ja duellid
hukkamine. Hannibal põgenes Süüria kuninga juurde, plaan luua Makedoonia, Kartaago ja Süüria liit. Süüria kuningas keeldus. Saavutused: esimene regulaararmee (palk, toit, elamine). Suur haldusala (senat, provints, imperaator, ideoloogia ülekandumine provintsidesse, Diplomaatia protokoll ja etikett: Õukonna etikett Henry III, 1585- fikseeritud pöördumised kuninga poole. Louis XIV (1638- 1715) ajal muutus õukonna etikett väga keeruliseks. Õukonna tseremoniaalsus. Bütsantsi diplomaatia tseremoniaalsus- väga silmakirjalik. Diplomaatiline tseremoonia- reeglistik, et naabritega tuleb hästi läbi saada. Esindajad käisid naaberriikides ja püüdsid salaja välja uurida, mis toimub. Diplomaatide riiki saabumisel eraldati nad teistest (linnakodanikega suhtlemine keelati). Kui jõuti keisri juurde oldi kummargil maas, imperaator tõsteti üles seadeldistega. Saadikud terve aeg pikali maas, hiljem lahkuvad selg ees
Sealne loss oli väike, ainult 20 tuba ja 1669. aastal algas uue lossi ehitus. 1682. aastal alustati kolimist Pariisist Versailles`sse. Järgmisel sajandil ehitus jätkus. Õukond oli 20 000 inimest, lisaks 338 kokka, arstid, teenrid, lauljad, preestrid jne. Lossis oli 2 000 ruumi. Jagati tiitleid tühiste kohustuste ja suure palgaga. Õukondlased olid kogu aeg salapolitsei järelevalve all. Mitte olla Versailles, oli olla mittekeegi. Ka kõige tavalisemat toimingut saatis range tseremoniaalsus. Õukonnas oli muusikuid, teadlasi, intellektuaale. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Etendustes esines kuningas isiklikult. Õhtuti, kui süüdati tuhanded tuled ja need lossi peeglitelt ning kroonlühtritelt vastu särasid, näis see fantastilise vaatepildina, muinasjutuna. Samal ajal oli lossis halb õhk, sest tolleaegne kõrgseltskond pesi end harva. Vesi oli ju matslik ja talupoeglik. Võib liialdamata öelda, et tavaline
Tema õukonnatseremooniaid ja rõivastust järgisid teised Euroopa kuningakojad mitu aastakümmet. Barokkrõivastus Alates 17 saj. on Prantsusmaa põhiline moe dikteerija. Barokkrõivad kujutasid endast sünteesi eelnevatest ja uutest suundadest Hollandi ja Prantsuse aristokraatia moest. Barokkrõivastusele oli iseloomulik lopsakas maaliline figuur, vaba rõivastuse juurde kuulus aeglane "ujuv" liikumine ja keeruline tseremoniaalsus. Rõivastus oli ekstsentriline ja luksuslik, väga dekoratiivne ja rikkalikult kaunistatud. Kaunistuselementidena kasutati kõikidel rõivaosadel pitsi, linte, lehve, tikandeid, nööpe. Rõivad valmistati tavaliselt mustrilisest brokaadist või atlass-siidist. Väga oluline oli luksuslik aluspesu, mis kohati paistis pealisrõivaste alt. Dekoltee oli julge ja sügav. Sai kombeks kanda erinevatel elujuhtudel erinevaid rõivaid: ballikleidid,
Sealne vana jahiloss oli liiga väike -- ainult 20 tuba. 1669. aastal algasid suurejoonelised tööd uue lossi ehitamiseks. 1682. aastal oli jõutud niikaugele, et kuningas koos õukonnaga kolis sinna üle. Peale Versailles' lossi valmis ka ulatuslik pargikompleks. Järgmisel sajandil ehitustööd jätkusid. Versailles' õukond oli oma aja maailma hiilgavamaid ja toredamaid. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Kuninga kõige igapäevasemaidki toiminguid saatis suur tseremoniaalsus. Kõik, mis Versailles's tehti, sündis kindlaksmääratud korra järgi. Ettekirjutused ei käinud mitte ainult lausutavate sõnade, vaid ka liigutuste ja ilmete kohta. Versailles' õukond sai kuulsaks üle kogu Euroopa, olles eeskujuks paljudele teistele kuningakodadele. Kuningad ja vürstid püüdsid järele aimata Versailles' kombeid ja toredust. Senisest enam hakkasid valitsejad huvituma kunstist ja kirjandusest. Prantsuse keel asendas
Keskajal hakati järjest rohkem hindama isikuomadusi. Au muutus sõltuvaks käitumismaneeridest. Rüütliau nõuded: 1. vassaliteet võrdsuse ja hierarhia lepitamine 2. pinge aadlike võistlus au pärast, rivaliteet, vastastikuse lugupidamise eeldamine 3. suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus, lõhestunud ühiskond 4. veritasu: kaotatud vere eest sai tasuda ainult verega; esimesena keelati ära Inglismaal, hiljem ka mujal 5. alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi, tseremoniaalsus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Seisnes õigluse, mitte oma isiku või isanda kaitses. Kolm peamist suunda: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused jumala ees 3. kohustused naiste ees. 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Enesearmastus ja tunnustusvajadus võimaldavad ,,taltsutada koletusi"(inimesi, kes ei arvesta teistega). Aadlid võivad korda saat kõiksugu tegusid, kuid kuni nad on lojaalsed oma riigile, on nad ikkagi aumehed
võisid rohkem au saada tugevamad vähejuhid. Keskaja jooksul toimus au internaliseerumine järjest rohkem hakati hindama auväärse rüütli või au isikuomadusi. Rüütliau nõuded : peab olema truu endast kõrgemale Vasalliteet Pinged kõik aadlikud nõudsid enda samaväärseks pidamist, kuid samas üritasid nende hulgas silma paista. Veritasu (üritati keskaja jooksul seda välja juurida, keelati ära nt normannide Inglismaal) Alternatiiv kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus. Rüütliromaanides avaldati , kuidas tõeline rüütel käituma peab. Rüütliau koodeks kõrgkeskajal : kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain- tuleb seista kaaskristlaste eest) kohustused Jumala eesmärgiks (Püha Graali legendid) kohustused naise ees (Lancelot ja Guinevere) Varauusaegne au ja duellid Aadliau seotus sõjategevusega vähenes. Aadlid omandasid tähtsama rolli tsiviilametites, kohtutes jne
Kui talle osutatakse au, siis võtab ta selle vastu, osutades Jumalale. 4. Feodaalne au Feodaalau saab algselt oma sisu vallutustest. Aadlisoo kujunemine: algselt selle aluseks füüsiline suurus ja tugevus. Au vabade meeste atribuut, legimiteeris nende kõremat staatust. Vasalliteet: võrdsuse ja hierarhia lepitamina. Vastastikuse lugupidamise eeldamine - aadlike võistlus au pärast. Ühiskond lõhestatud, suguvõsadevaheline võimuvõitlus. Veritasu. Tseremoniaalsus. 5. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj. "kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid. Kolm peamist suunda: - kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the Green Knight) - kohustused Jumala ees (Püha Graali legendid) - kohustused naiste ees (Lancelot ja Guinevere) 6. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest Antiikaegne au: ülemklasside enesesalgamine
>Ühiskond lõhestatud, suguvõsade vaheline võimuvõitlus Uusaegne aadliau Mandeville’i järgi Veritasu traditsioon, selle keelamine “Aadlimees (a man of honour) ei tohi petta ega valetada; peab täpselt ära Alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi. Tseremoniaalsus maksma, mis ta laenab omasuguselt kaardilauas... kuid ta võib juua, vanduda Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgkeskajal ning võlgneda raha kõigile kaupmeestele linnas... Aadlimees peab olema Alates 12. saj. “kavaleri-ideaal”. Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt lojaalne oma kuningale ning isamaale... aga kui ta tunneb, et teda ei hinnata kuningas Arturi legendid
Võrdsel positsioonil aadlikel oli keeruline stabiilsust tagada, sest igaüks proovis enda aud suurendada ja see tekitas aadlike vahel võistlust au pärast. 3. suurte suguvõsade vaheline võimuvõitlus, lõhestunud ühiskond rivaliteet viis lõhedeni. 4. veritasu: kaotatud vere eest sai tasuda ainult verega; esimesena keelati ära Inglismaal, hiljem ka mujal 5. alternatiiv: kohtumõistmine võitluse läbi, tseremoniaalsus. 15. Rüütliau (chivarly) koodeks kõrgkeskajal Alates 12. saj tekkis nö 'kavaleri-ideaal'. Peab olema truu ning õiglane. Õiglus on veel kõrgem printsiip kui enda või isanda kaitsmine. Õiglus avaldus mitmes suunas: 1. kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste ees 2. kohustused Jumala ees (nt Püha Graali otsimine) 3. kohustused naiste ees. 16. Mandeville uhkusest ja au eri vormidest
eeskuju nii sõnas kui teos. Ikka selleks, et merel toime tulla ja selle toimetuleku üle hiljem uhkust tunda. Ajad on muutunud ja sellega ka kombed. Ranged seisusevahed laevaperes on kadumas – demokraatia võidutseb. Paljudes laevades on pealegi nii vähe mehi alles jäänud, et õiget ühiskajuti tunnet enam polegi. Söömine on nüüd tihti muutunud vaid põgusaks kehakinnituseks, millel puudub igasugune seltskondliku koosviibimise tseremoniaalsus – nagu hamburgerite mugimine, käigu pealt ja möödaminnes. Selle taustal meenutan oma esimest lõunat ühiskajutis. Ühelt poolt oli tunne ülev, teisalt aga oli nagu eksamil. Ja muidugi teadmine, et väärin seda lauatagust kohta, oli tiivustav. Seda enam, et selle ühiskajuti laua tagant avanes perspektiiv liikuda kord veelgi väärikamale kohale – ruumiliselt küll lähedale, ajaliselt aga küllaltki kaugele ja raskele.
· Pinge vastastikuse lugupidamise eeldamine aadlike võitlus au pärast, rivaliteet. Igaüks püüdis oma au suurendada. Võistlus viis tihti suurtele konfliktidele suguvõsade vahel, millesse olid kaasatud ka vasallid; au nimel pidi kuritöö eest kätte maksma veritasu, vägivalla lõputu tsükkel. Kuidas sellega toime tulla? (Sitsiilias siiamaani, kuigi keelatud) alternatiiviks sai kohtumõistmine võistluse läbi, tseremoniaalsus. Selle tulemuse otsustas jumalik ettemääratus ja seeläbi selgitati välja, kumb pool oli õiglane. Kaotaja hukkus, kuid sellega arvati, et õiglus oli jalule seatud. Rüütliau koodeks (chivalry) kõrgajal · Alates 12. sajandi ,,kavaleri-ideaal". Õigluse, mitte iseenda või isanda kaitse. Nt kuningas Arturi legendid. Kolm peamist suunda: · Kohustused oma kaaskodanike ja kaaskristlaste suhtes (Sir Gawain and the
annaabi.ee 
