7 ja avab otsikust 8 sisestatavale suruõhule toru 6 kaudu tee survekambrisse. Selles lükatakse kolb 14 ülesse, mis juhtvarda abil avab ühtlasi alumise piimaklapi ja sulgeb ülemise. Piimavool muudab suunda samuti nagu kolmikkraani asendi muutmisel. Juhtvarda liikumisel ülesse sulgub mikrolüliti 9, mis signaliseerib kontrollerit klapi asendi muutumisest ja sellest, et saadud korraldus täideti. Katte 13 all paikneb klemmliist vajalike elektriliste ühenduste tegemiseks. Tsentrifugaalpumbad on piimatööstuses kõige levinumaks pumba tüübiks. Nende töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tiivikud on tavaliselt ajamipoolsest küljest kinnised ja piima sise k siseselt ringorbiidilt selle suhtes tangensiaalselt paikneva väljutusotsiku kaudu. Osakesele mõjuva tsentrifugaaljõu suurus
* On nelja liiki mehaanilisi töömasina tunnusjooni: 1) M t = M tn = const . Siia kuuluvad: tõstemasina, vintsid jne Sellesse rühma võib arvata kõik töömasinad, millel on ülekaalus hõõrdetakistus, sest see ei sõltu oluliselt nurkkiirusest. 2) Töömasina takistusmoment kasvab lineaarselt nurkkiirusega. Sellise tunnusjoonega on võõrergutusgeneraator, kui ta toidab püsiva takistusega tarbijat 3) Ventilaatortunnusjoon. Sellist tunnusjoont omavad tsentrifugaalpumbad, separaatorid, peksutrumlid, sõukruvid ja ventilaatorid. 4) Takistusmoment muutub pöördvõrdeliselt nurkkiirusega. Selline tunnusjoon on metallilõikepinkidel, viljapeaelevaatoril. * Töömasina võimsuse sõltuvus nurkkiirusest: Esimese rühma töömasinate võimsus on võrdeline nurkkiirusega, teise rühma masinatel nurkkiiruse ruuduga, kolmanda rühma masinatel nurkkiiruse kuubiga (ventilaatorid, pumbad). Neljanda rühma töömasinate võimsus ei sõltu nurkkiirusest
Dosaatorpumpadel võib tootlikkus olla väga väike (näit 2 l/h) 88. Tõstekõrgus: iseloomustab pumba poolt tootele tekitatavat survet (näit 3 MPa on väga suur tõstekõrgus – vastab 300 m veesammast, 100 kPa – vastab 10 m veesammast) 89. Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti. 90. Tsentrifugaalpumbad 9 91. Tsentrifugaalpumpasid kasutatakse väikese viskoossusega vedelate piimatoodete pumpamisel nagu piim, lõss, vadak,
pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus: Tootlikkus näitab pumbatava aine kogust ajaühikus(max 100 t/h). Imisügavus- sisseimemistorusse tekkiv alarõhk (maapinnal max 1 atm). Tõstekõrgus- pumba poolt tootele tekitatav surve (veesammast 10m=100kPa=1atm) 20. Tsentrifugaalpumbad: tiivik või spiraalkanalitega ketas(vedelik sisest.tsentrisse tekkiva vaakumi toimel) sunnib toote pöörlema, tekitades tsentrifugaaljõu, mis sunnib toote lahkuma korpusest korkuse ava kaudu. Kasut.väikse visk.toodete puhul. Korras tihen korpuse ja võlli vahel. Tootlikkuse regul.survetorul ventiil. Iseimeval õhueralduskamber. 21. Vesirõngaspumbad: rootor pumba korpuses ekstsentriliselt, vedelik paiskub korpuse seina
kohvikud,restoranid - 50 dB kauplused, juuksurid - 55 dB Eristatakse löögi-, mehaanilist, aerodünaamilist, hüdrodünaamilist müra. Mehaaniline müra tekib kompressorite, pumpade, ventilaatorite, kalandrite liikuvate ja pöörlevate osade töötamisel. Aero- ja hüdrodünaamiline müra tekivad torustikes ja tehnoloogilistes seadmetes keskkonna liikumisel suure kiiruse juures, keskkonna suuna muutustel torupõlvedes. Keemiatööstuses annavad tugevat müra turbokompressorid, tsentrifugaalpumbad; need tekitavad ka küllalt ebameeldivat müra. 200-1000 Hz juures on nende tekitatud müratase 100-125 dB. Õhu- ja gaasikompressorid tekitavad mürataseme 90-95 dB. Liha- ja piimatööstuses on mürarikkad ketas- ja lintsaed, vaakumaparaadid, purustid, ventilaatorid, kompressorid, konservide tootmine, klaastaara. Toitlustusettevõtetes annavad müra ventilatsiooni ja külmutusseadmed, tehnoloogilised operatsioonid.
300 m veesammast, 100 kPa vastab 10 m veesammast) Imikõrgus: iseloomustab pumba imitorusse (sissevooluavasse) tekkivat alarõhku. See ei saa Maa pinnal olla sügavam kui -100 kPa, ehk 1 atmosfäär. Mõnel pumbatüübil imikõrgus puudub täiesti. Võimsus: näitab pumba poolt kasutatavat võimsust, mis on tihedas sõltuvuses tootlikkusega. Võimsust mõõdetakse enamasti kilovattides (kW) 15. Tsentrifugaalpumbad, vesirõngaspumbad, kolbpumbad Tsentrifugaalpumba töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil, mis tekitab tootele vajaliku surve. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tsentrifugaalpumba imikõrgus on väike, survekõrgus sõltub tootele mõjuvast tsentrifugaaljõust, mis on võrdeline tiiviku kiiruse ja raadiuse korrutisega. Vesirõngaspumbal on suur imikõrgus. Imi- ja
ning vertikaalseid välistanke. Sisetankid on enamasti mahuga kuni 30000l, välistankidkuni 400 000 liitrit. 14. Tehnoloogilised tankid. 15. Piimatorustikud 16. Piimatorustike armatuur 3 17. Klapid 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus 19. Pumba tootlikkus, imi- ja tõstekõrgus 20. Tsentrifugaalpumbad Tsentrifugaaljõu teke(C) ja Spiraalkanalitega tsentrifugaalpumba põhimõte: A- tsentrifugaalpum pumba imipool. B-pumba survepool. ba ehitus: 1- 1-imitoru, 2-pumba korpus, 3- pingutusrõnga imipoolelt avatud tiivik, 4-survetoru kinnitusklamber,
rahulik, ülekoormus käivitamisel kuni linttransportöör, metallilõikepingid, 1,25 ... 120% nimikoormusest ventilaatorid 1,50 mõõdukad võnkumised, ülekoormus kett- ja lehttransportöörid, 1,50 ... käivitamisel kuni 150% tsentrifugaalpumbad, puidutöötlemise pingid 1,80 nimikoormusest suured võnkumised, ülekoormus vahelduvsuunalise liikumisega tööpingid, 2,0 ... käivitamisel kuni 200% reverseeritavaid ajamid, kraapkonveierid 2,5 nimikoormusest löökkoormus, ülekoormus käivitamisel kahepoolse toimega kolbpumbad, 2,5 ... kuni 300% nimikoormusest kolbkompressorid, purustusveskid, pressid, 3,5 stantsid
eripöörlemissagedusest. 22 Labapumba pöörlemissagedust iseloomustab tema eripöörlemissagedus, mis on määratud temaga geomeetriliselt sarnase mudelpumba järgi st. mudeli ja selle üksikosade kuju peab valitud mõõtkavas väga täpselt kopeerima täismõõdus pumpa. Olenevalt pöörlemissagedusest ja töörata välis- ning siselämõõdu suhtest (D2/ D1) jagunevad tsentrifugaalpumbad aeglasteks, normaalseteks ja kiirekäigulisteks pumpadeks. Matemaatiliselt võib antud pumba eripöörlemissageduse arvutada järgmise valemiga: Q n s = 3,65n 4 H3 kus n on antud pumba pöörlemissagedus Q tootlikkus ; H tõstekõrgus. 23 Eripöörlemissagedus kujutab endast mudelpumba pöörete arvu, mille mõõtmed
Vedeliku soojenemisel viskoossus väheneb, rõhu tõustes suureneb. · Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Laeva hüdraulised masinad . Pumbad. • Tööpõhimõtte järgi liigitakse: • Kolbpumbad (tööorgan liigub edasi-tagasi) • Rotatsioonpumbad (tööorganid pöörlevad) • Kolbrotatsioonpumbad (tööorganid pöölevadja samal ajal liiguvad edasi-tagas) • Tsentrifugaalpumbad (tööorgan pöörleb tekitades tsentrifugaaljõu mõjul vaakumi ja surve) • Pöörispumbad (tsentrifugaalpumba eriliik). • Propellerpumbad (tööorgan pöörleb ,kusjuures vedeliku liikumise suund tööogani teljesuunaline) • Jugapumbad (tööorganiks on vedeliku või auru juga). Vedeliku rõhu suurendamise põhimõtte järgi jaotatakse pumbad kahte suurte liiki : Dünaamilise rõhu pumbad : Pumba tööorgan suurendab vedeliku kiirust ,mis hiljem
neis muundatakse mootoritelt saadud mehaaniline energia vedeliku hüdroenergiaks. Erigrupi moodustavad hüdroülekanded ,mida kasutatakse mehaanilise energia ülekandmiseks või selle muundamiseks vedeliku abil (hüdrosilindrid ,hüdroajamid) ja hüdrokiirendid , mis panevad vedeliku reaktsioonjõu abil liikuma vedelikku asetatud tahked kehad ( laevakruvid, rataslaeva veorattad ). Tööpõhimõtte järgi eristatakse hüdraulised masinad: - rotatsioonmasinaid ( tsentrifugaalpumbad , hüdroturbiinid jne.) , - kolbmasinad (kolbpumbad jne.) . Pump on seade vee või muu vedeliku liikumapanemiseks ( tõstmiseks madalamalt tasemelt kõrgemale , edasitoimetamiseks mõõda torustikku ). Kasutusala ja otstarbe järgi liigitatakse laevapumbad : jahutuspumbad , kuivatuspumbad, tuletõrjepumbad jt.. Pumbatava vedeliku järgi: vesi, õli , hape, jt. . Tarbitava energiaallika järgi: elekter , auru, jt. . Tööpõhimõtte järgi liigitakse: 1
elektriajamite talitlust. Kestevtalitlus S1 on selline mille korral masin töötab nii kaua, et kõik selle osad Süsteemi muutujatele antakse sel juhul kvantitatiivsete väärtuste asemel kvalitatiivsed hinnangud ning tena soojenevad püsivtemperatuurini. Kestvalt töötavad näiteks tsentrifugaalpumbad püsiva tõstekõrguse korral, sisendid ja väljundid seotakse kui-siis lausetega. Nüüdisaegsete ajamite juhtimisel rakendatakse kõiki ventilaatorid, püsiva koormusega konveierid, teraviljapuhastusmasinad. Lühiajalisel talitlusel S2 kestab
Üks impulss võetakse veekulu mõõturilt. Kaasaegne soojusarvesti mis on paigaltatud fikseerib soojusvõrgu pealevoolu ja tagasivoolu temp-i, hetke tarbimisvõimsust ja summeerib soojuskandja vooluhulga. Paisupaak on ettenähutud tõusust või langust vee mahu muutuse kompenseerimiseks ja kaasegsetes kasutatakse suletud membraanpaisupaake. Ringluspumbad üks on ettenähtud kütteveele ja teine soojale tarbeveele. Skeem on toodud lk 14 joonis 59. Tabel ka lk 13. On konstruktsioonilt tsentrifugaalpumbad kusjuures kasutatakse ,,kuivpumpasi" ja ,,märgpumpasi". Kuivpump kui kasutatakse tavalist elektrimootorit. Pöörlemis takistus väiksem, kasutegur on suurem. Ehitus on keerukam kui märgpumbal. Märgpump kui vesi siseneb pumpa sisse. Määrib laagreid. Töötab täiesti müratult ja pööretearv on ka suurem. Tootlikus on suurem. Paigaltatakse torustiku peale. Sõltuva ühenduse korral asub kütteringluspump katlamajas või elektrijaamas
jaotatud kõrge- ja madalatemperatuuriliseks. Esimene kahest jahutab silindriplokki, silindrikaani ja turbiine. Teine jahutab õhujahutit ja õlijahutit. Magevett jahutatakse plaatjahutis mereveega. Generaatorite jahutussüsteem moodustab omaette jahutussüsteemi eraldi peamasinate jahutussüsteemist. Süsteemis on kaks plaatjahutit ja kaks tsirkulatsioonpumpa. Mootori peal on kaks ripppumpa, üks mõlema kontuuri jaoks. Jahutusveepumpadena on kasutusel tsentrifugaalpumbad. Pumba võll on valmistatud happekindlast terasest, tööratas ja vee juhtketas on valmistatud pronksist. Kere osad on valmistatud malmist. Rippumba võll on kahel laagril mida õlitatakse paiskõlitusega. Radiaaltihend takistab õli sattumist vee hulka ja vatupidi. Sama teeb ka aksiaaltihend. Hammasratas on kinnitatud kooniliste rõngaselementidega. Need elemendid surutakse poltidega laiali ja sellega hoitakse hammasrattaid võlli küljes.
Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita. Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides. Nendega saab teisaldada kuni 100 m3 tunnis. Tsentrifugaalpumbad varustatakse vahel lisaseadmega vaakumpumbaga, mis peab täitma vedelikuga tsentrifugaalpumba töösselülitamisel viimase sissevoolutoru ja kere. Levinuimad on vesirõngas vaakumpumbad . Vedelikuga täidetud silindrilises keres paikneb ekstsentriliselt labadega tööratas. Ratta pöörlemisel tekkib tsentrifugaaljõu tagajärjel perifeerias kokkusurutud vedelikurõngas. Iga labade paar koos välisseinaga moodustab kambri, mis on ühenduses seinas olevate tõmbe- ja suruva avaga
Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita. Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides. Nendega saab teisaldada kuni 100 m3 tunnis. Tsentrifugaalpumbad varustatakse vahel lisaseadmega vaakumpumbaga, mis peab täitma vedelikuga tsentrifugaalpumba töösselülitamisel viimase sissevoolutoru ja kere. Levinuimad on vesirõngas vaakumpumbad . Vedelikuga täidetud silindrilises keres paikneb ekstsentriliselt labadega tööratas. Ratta pöörlemisel tekkib tsentrifugaaljõu tagajärjel perifeerias kokkusurutud vedelikurõngas. Iga labade paar koos välisseinaga moodustab kambri, mis on ühenduses seinas olevate tõmbe- ja suruva avaga. Kuna
Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita. Kuis enne töö algust peab sissevoolutoru ja pump ise olema vedelikku täis. Pumbad on tundlikud õhu sattumisele neisse. Tänapäeval on olemas ka sisseimemisseadmega tsentrifugaalpumpi. Need pumbad on laevades kõige levinumad. Kasutatakse suurte vedelikukoguste teisaldamiseks ballasti-, tuletõrje- lasti- jne. süsteemides. Nendega saab teisaldada kuni 100 m3 tunnis. Tsentrifugaalpumbad varustatakse vahel lisaseadmega vaakumpumbaga, mis peab täitma vedelikuga tsentrifugaalpumba töösselülitamisel viimase sissevoolutoru ja kere. Levinuimad on vesirõngas vaakumpumbad . Vedelikuga täidetud silindrilises keres paikneb ekstsentriliselt labadega tööratas. Ratta pöörlemisel tekkib tsentrifugaaljõu tagajärjel perifeerias kokkusurutud vedelikurõngas. Iga labade paar koos välisseinaga moodustab kambri, mis on ühenduses seinas olevate tõmbe- ja suruva avaga
annaabi.ee 
