EESTI MEREAKADEEMIA Merendus teaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Karlis Strazdin TSEMENDI TRANSPORT NING KAHJUSTUSED SELLE TRANSPORTIMISEL JA LAADIMISEL Referaat Juhendaja: Tõnis Hunt Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks sain ma küll ehitusmaterjalid, kuid oma referaadis keskendun ma tsemendile, mis on materjal, millest tehakse üht põhilisemat ehitusmaterjali betooni. Keskendun ma sellele sellepärast, et oma praktika veetsin ma Kunda Sadamas, mis on eesti suurim tsemendi eksportija Eestis. "Kunda ja tsement on eestis peaaegu sünonüümid. Olgu ajad millised tahes ehitada on ikka vaja ja igal ajastul on Kunda tsemenditööstus "ehitusmaterjalide ema" tsementi ka tootnud", on öelnud Kunda tsemendi tegevdirektor Meelis Einstein. Oma referaadis üritan ma uurida
eesmärgiks oli lubjapasta ja liiva omavahelise kontakti suurendamine, mis toimub kõige paremini kõrge temperatuuriga märjas keskkonnas. Samal eesmärgil klopiti ja tambiti segu tugevalt. Mördis ühineb kaltsiumhüdroksiid aja jooksul õhus leiduva süsihappegaasiga ning aegamööda kivinedes muutub taas lubjakiviks. LUBIMÖRT Vastupidiselt jäigale ja ehitise loomulikku hingamist tõkestavale tsemendile, on lubi elastne ja niiskust läbilaskev materjal. See talub müüritise nõrka liikumist ning lubab müüri ja krohvi sattunud niiskusel paremate ilmastikutingimuste korral välja kuivada, hoides ära suuremad müüri ja krohvi kahjustused. Lubimördi koostis on läbi ajaloo suuresti varieerunud, ulatudes 1:1 mahuosa lubja ja täiteaine segust tänapäeval levinud 1:3 mahuosa seguni. Vanemad mördid on üldiselt sideainerikkamad
as cement”. [1] “Tsement on hüdrauliliste sideainete hulka kuuluv laialt kasutatav ehitusmaterjal. Seda kasutatakse suure tugevuse ja kõvaduse saavutamiseks, eriti betooni tootmisel. Tsementi kasutatakse maa- või veealustes betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonides, samuti ehitusmörtides koos lubja, savi ja teiste plastifitseerivate täitematerjalidega”. [2] Portlandtsementi nimetatakse lihtsalt tsemendiks.Tsement sisaldab kaltsiumoksiidi, ränioksiidi, alumiiniumoksiidi ja raudoksiid Tsemendile annab ka kõik vajalikud koostisosad looduses leiduv lubimergel. Üldiselt valmistatakse tsement kahest toorainest, milleks on kaltsiitkivim 75-78% (lubjakivi, kriit, marmor) ja harilikult savi, mis moodustab koostisest 22-25%. Kunda tsemenditehases on tooraineks lubjakivi ja savi [3, p. 49]. 5 3. TOODETE HINNAD Tabel 1 Ehitusmaterjalide hindade tabel
selle imendumist läbi proovi. Tulemused näitavad, et mida kauem betooni niisutada, seda paremad on tema lõppomadused. Katsetades antud mõõtmisi reaalses situatsioonis, tulevad mängu hallitustegurid, mis muudavad tulemuste võrdlemised raskemaks. Betooniomaduste halvenemine Üldiselt võib mõjutegurid jagada kaheks: 1. keemilised tegurid-sulfaadid, merevesi, happed jt 2. füüsikalised tegurid- tuli, jäätumine Teatud koguses kaltsiumsulfaadi lisamises tsemendile, parandab see kõvendumise protsessi. Teised sulfaadid nagu näiteks magneesium-, kaltsium-, naatrium-, kaalium sulfaadid võivad betooni, keemilisi reaktsioone tekitama, sattuda keskkonnast või näiteks veest, mida kasutatakse segu valmistamisel. Tagajärjena võib betoon aastatega murenema hakata. Et seda vältida, tuleks sulfaadirikastes piirkondades täita kindlaid ettekirjutisi. Mõnel juhul ei
8 Aursoojendust kasutatakse siis, kui tekib raskusi ehitusplatsi varustamisel elektrienergiaga ja kui on piisavalt puitu raketise ehitamiseks. Auruga soojendamisel on reegliks see, et valitakse temperatuuri tõusu ja jahtumise kiiruseks 5...10 °C/h, kuid betooni soojendamine ise toimub rõhul 0,7 atü ja temperatuuril 80-95 °C, vastavalt betoonis kasutatavale tsemendile. Auru kasutamisel betooni soojendamiseks on kõige pealt tarvis aurusärgid (piltlikult öeldes on tegemist katusepapist vahekihiga aurutihedaks tehtud laudisekiht) ümber raketise ehitada. Need ehitatakse karkasskonstruktsioonide sammaste , talade, riivide ja plaatide betoonimisel, mille pinnamoodul on 10...20. Lisaks aurusärkidele on olemas ka kapillaarraketis (vt. joonis 2) , mida peetakse aurusärkidest veidi majanduslikumaks, sest see on lihtsam ja kiirem viis paigaldada.
silduda, võttes vastu otsad ning kinnitada need pollarite külge. Sel ajal, kui ühtegi laeva sadamas pole aitavad dokkerid korras hoida sadama territooriumit tehes erinevaid hooldetöid nagu nt koristavad sadama territooriumit, trimmerdavad niidavad, vajadusel teevad värvimistöid ja lihtsamaid parandustöid 4. Ettevõtte põhitegevused ja klientuur KNC põhitegevusteks on tsemendi tootmine ja müük lisaks tsemendile toodetakse veel teisigi ehitusmaterjale nagu lubjakillustik ja graniitkillustik. KNC teiseks põhitegevuseks ongi sadam, kus ma veetsin oma praktika. Kunda sadam käitles 2012. aastal kokku 1 815 182 tonni kaupa. Kunda sadama põhiline kaubaartikkel 2012. aastaloli ümarpuit , mis moodustas 44% kogu käideldavast lastist, suuruselt teine kaubaartikkel oli killustik, mida käideldi 266 667 tonni , mille osatähtsus sadama kaubakäitlusest on 14,7 %. Suuruselt kolmas kaubaartikkel oli
Veskist saadud tsement on väga peenike pulber, keskmise tera jämedusega 15-20 mikromeetrit. Eesti tsementi turustatakse lahtiselt või pakituna paber või kilekottidesse.(25, 40, 50 kg). Eestis toodetakse portlandtsementi, portland-põlevkivitsementi ja portland-komposiittsementi. Portland põlevkivitsemendi saamiseks lisatakse klinkrile jahvatamisel elektrijaamade küttekolletes põlevkivi tolmpõletamisel tekkivat lendtuhka ehk põlevkivi. See komponent annab portland-tsemendile polüfunktsionaalsed omadused: tsement on 10...15% veevajadusega, kiiremini kivinev ja vähem kahanev. Võrdse tsemendihulga korral on portland-põlevkivitsemendiga betoonid 1,5...2 korda külma- ja korrosioonikindlamad, vähem kahanevad ja kiiremini kivinevad. Seetõttu on portland- põlevkivitsement otstarbekas kasutada veetihedate, suurema külmakindlusega ja agressiivses keskkonnas asuvate betoonide valmistamiseks. Tsemendi mark oleneb tooraine koostisest ja tsemendi jahvatusest
Puudused: suur energiakulu, ajakulukam(pöördahjus), suurema pöördahju vajadus. Kuivmenetlus: otstarbekas, kui tooraineks üks komponent mergel (savi ja lubjakivi looduslik segu) ning toorained on püsiva keemilise koostisega. Tooraine jahvatatakse ja segatakse üheaegselt kui tooraine niiskus üle 10%, siis eelneb trummelkuivatus. Eelised: soojaenergia 2x vähem vajadus. Puudused: madalam homogeensus 9. Tsemendi eritüübid. Tsemendile esitatavad nõuded CEM I: Portlandtsement CEM II: Portland-komposiittsement(lisatud kas räbu, silikaati, putsolaanosakesi, lendtuhka, põlevkivi, lubjakivi või kõiki 6...35% ulatuses) CEM III: Räbutsement(lisatud väga varieeruvates kogustes räbu portlandi klinkrile) CEM IV: Putsolaantsement(lisatud varieeruvas koguses: silikaati, putsolaanosakesi, lendtuhka) CEM V: Komposiittsement: igasugustest erinevatest koostisosadest Nõuded antakse survetugevusele ja tardumise kiirusele (N/R)
kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne.). 25. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid). Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid (CaO), ränioksiid (SiO2), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja raudoksiid (Fe2O3). Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on 14 mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22...25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi
Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid, ränioksiid, alumiiniumoksiid ja raudoksiid. Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22... 25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul
omavahel kristalsed osad. Mida kõrgemal temperatuuril põletatakse, seda vähem poore jääb. 25. Osakestega (suurte osakestega ja naoosakestega) tugevdatud komposiidid. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nanoosakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10-100nm. Suurte teraliste osakestega komposiidid: Plastid: sisaldavad täiteaineid, mis on suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodutavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse (näiteks metallkeraamika: niklile või kroomile lisatakse WC ja TiC osakesi, mis on äärmiselt kõvad, treiterade jaoks).
kõvastub. Lubja kõvastumine toimub aeglaselt, sest vajab reagenti CO2, mida õhus kõigest 0,035%. Kui lubjakivi sisaldab aga üle 6% savi, siis saadakse pärast põletamist hüdrauliline lubi. Veega segatuna kõvastub see mitte ainult CaCO3 tekkimise tõttu, vaid savi sialdus põhjustab ka kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Miks on metallid sepistatavad? Mis on sepistatavus? Metallid on sepistatavad valentselektronide liikuvuse tõttu (kui me nihutame katioone üksteise suhtes, siis elektronid liiguvad sinna juurde ja katioon ei pea tagasi liikuma). Metallide erinev sepistatavus on seotud ka struktuurierinevustega, metalli kristallstruktuuris on tavaliselt libisevad kihid aatomkihid, mis võivad rõhu mõjul üksteise suhtes libiseda. Ccp-struktuuris
kasutatakse atsetaat-tselluloosi. Looduslikud polümee-rid on puuvill, vill jt. Liimid: sobivad polümeerid, kuna neil on hea nakkuvus paljude materjalidega.. 16.Osakestega tugevdatud komposiidid Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse kui nad on suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nanoosakesed on 10.100nm Suurte teraliste osakestega komposiidid- Plastid--sisaldavad täiteaineid, teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest matejalist-metallidest, polümeeridest, keraamikast. Keraamikat kasutatakse oasakestena, mis annavad suurema tugevuse- metallikeraamika, kus keskkond on metall ja osakesed keraamilised. Vulkaaniseeritud kautsukile lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlstu. Betoonidest on
Kipsi transporditakse ja hoitakse paber- või kilekottides kaitstuna niiskumise eest. Pikemaajalisemal seismisel kipsi aktiivsus langeb. 6.4. PORTLANDTSEMENT Portlandtsement on enimkasutatav ehitussideaine. Tema nimetus tuleneb Inglise maakoha nimest, kus see tsement 1824.aastal avastati. Kundas toodetakse tsementi 1871.aastast alates. Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75…78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22…25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse peamiselt siis kui tooraineks on lubimergel, märga aga kahe tooraine puhul.
24. Portlandtsemendi toormaterjal ja tootmine (tootmisetapid, erinevad tootmismeetodid) · Tsemendi toormaterjal peab andma talle vajaliku keemilise koostise. Tsement sisaldab järgmisi lihtsamaid ühendeid: kaltsiumoksiid (CaO), ränioksiid (SiO2), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja raudoksiid (Fe2O3). Nendest lihtsatest ühenditest moodustub rida keerukamaid ühendeid. Looduses leidub sobiva koostisega lubimerglit, mis annab tsemendile kõik vajalikud koostisosad. Enamal juhul kasutatakse tsemendi valmistamisel kahte toorainet. · Üheks on mingi kaltsiitkivim (lubjakivi, kriit, marmor), mida võetakse 75...78% ja teiseks on harilikult savi, seda võetakse 22...25%. Kunda tsemenditehases on tooraineteks kohalik lubjakivi ja savi. 05.05.2014 · Tsementi toodetakse kuiva- või märja menetluse järgi. Kuiva menetlust kasutatakse
Polümeersed kattekihid: kasutatakse aluse kaitseks agressiivse keskkonna eest, välimuse parandamiseks ja elektroisolatsiooniks. Levinud on PVC katted. 19. Osakestega tugevdatud komposiidid. Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse kui nad on suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nanoosakesed on 10.100nm Suurte teraliste osakestega komposiidid- Plastid--sisaldavad täiteaineid, teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõige kolmest matejalist- metallidest, polümeeridest, keraamikast. Keraamikat kasutatakse oasakestena, mis annavad suurema tugevuse- metallikeraamika, kus keskkond on metall ja osakesed keraamilised. Vulkaaniseeritud kautsukile lisatakse tahma. See suurendab tõmbetugevust, sitkust ja kulumiskindlstu
koostisest. Keraamilised tooted on kahhelplaadid, mida kasutatakse vannitubades ja niisketes ruumides, savitellised, millest ehitatakse ahjusid, klinkertellised- mida kasutatakse välisfassaadis 6.1 Keemiline koostis · Toorsavi (põletamata) kui ehitusmaterjal massiivsavi, krohvid, värvid · Põletatud savi ehk keraamika - savist või savisisaldavatest segudest põletatud tooted · Tooraine sideainetele (tsemendile) · Tavalises tellisesavis 50-60% kvartsliiva (SiO2) ja tolmu. · Rasvased savid <40% tolmu ja kvartsliiva; · Lahjad savid >40% tolmu ja kvartsliiva · Värvus sõltub Fe2O3 sisaldusest Rauaühendid on nn. sulandajad, mis vähendavad sulamistemperatuuri. Püriit põhjustab musti plekke pinnal. · Mida lahjem on savi (SiO2 sisaldus suur), seda: halvemini vormitav, paremini on ta kuivatatav st. väiksemad mahu muutused
Lubja kõvastumine toimub aeglaselt, sest vaja reagenti CO2, mida õhus kõigest 0,035%. Kui lubjakivi sisaldab aga üle 6% savi, siis saadakse pärast põletamist hüdrauliline lubi. Veega segatuna kõvastub see mitte ainult CaCO3 tekkimise tõttu, vaid savi sialdus põhjustab ka kõvade kaltsiumhüdraatsilikaatide teket, mistõttu hüdrauliline lubi kõvastub palju märjemates tingimustes kui tavaline lubi ning on mõningal määral üleminekuks lubjalt tsemendile. Looduses on kips kristallhüdraadina(CaSO4*2H2O), mille kuumutamisel temp-ni 150 eraldub vett ning tekib alabaster(2CaSO4*H2O). Kui see segada veega, siis alabaster kõvastub, tekib uuesti kristallhüdraat. Vedel kipsitaigen on hästi valatav ja kõvastub ruttu, valmistatakse kujusid ja valamisvorme. Kips lahustub aga natuke vees, nii et ei saa kasutada välistöödeks, samuti pisut happeline, nii et temas olev raudarmatuur roostetab kiiresti. Kasutatakse kõige
kuulid üksteise vastu kukkudes ja hõõrdudes peenestavadki materjali. 3. Toorsegu põletamine klinkri saamiseks Protsess viiakse tavaliselt läbi pöördahjudes temperatuuridel ~1400 0C. 4. Klinkri ja kipsi koosjahvatamine portlandtsemendi saamiseks Jahutatud klinker ladustatakse ja jahvatatakse seejärel kuul või toruveskites, mis on varustatud separaatorite ja tolmupüüdmisseadmetega. Jahvatusprotsessis doseeritakse tsemendiklinkrile ca 3...4% kipsi, jahvatusprotsessis võib tsemendile lisada ka muid koostisosi ja lisandeid. 5. Tsemendi ladustamine ja pakkimine 23. Tsemendi eriliigid valge portlandtsement, räbutsement, aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi või keraamilisi kuule, et
d) Tavalist tsementi ei saa kasutada kohtades, kus nad puutuvad kokku kemikaalidega, mis võivad tekitada korrosiooni. 38. 23. Tsemendi eriliigid- valge tsement, põlevkivitsement, aluminaattsement 39. 1. VALGE PORTLANDTSEMENT valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Valgele tsemendile võib juurde lisada pigmente ja saame värvilise tsemendi. Valge tsement jagatakse ka heleduse järgi sortidesse (I, II ja III). Saab valmistada mörti, betooni jms. 40. 2. PÕLEVKIVITSEMENT saadakse tsemendiklinkri jahvatamisel koos filtertuhaga. Tavalise tsemendiga võrreldes annab plastsema segu, tugevuse kasv kiirem ja mahupüsivus parem. Sobib väga suurte konstruktsioonide valmistamiseks. 41. 3. ALUMINAATTSEMENT valmistatakse lubjakivist ja boksiidist
24. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2) Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 13.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised
25. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2) Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 13.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised
19. Osakestega tugevdatud komposiidid. Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 10.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse niklile või
25. Osakestega tugevdatud komposiidid (13.2) Siin on dispergeeritud faasi osakeste mõõtmed enam-vähem ühesugused erinevates suundades. Suureks loetakse osakesi siis, kui nad on tunduvalt suuremad molekulaarsetest mõõtmetest. Nano-osakeste korral on nende mõõtmed vahemikus 10 100 nm. 13.2.1 Suurte teraliste osakestega komposiidid Plastid, mis sisaldavad täiteaineid, on tegelikult suurte teraliste osakestega komposiidid. Teise rühma moodustavad betoonid, kus tsemendile on lisatud liiva või killustikku. Komposiitide tugevus sõltub keskkonna materjali ja dispergeeritud faasi osakeste vaheliste sidemete tugevusest. Komposiite valmistatakse kõigist kolmest materjalist, so metallidest, polümeeridest ja keraamikast. Kõige sagedamini on keskkonnaks metall või polümeer, keraamikat aga kasutatakse sagedamini osakestena, mis annavad suurema tugevuse. Selline on metallkeraamika, kus keskkonnaks on metall ja osakesed keraamilised. Näiteks lisatakse
aluminaattsement Valge portlandtsement valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Toorained ei tohi sisaldada raua- ega mangaaniühendeid. Tsemendi põletamisel ei tohi klinkrisse sattuda kütuse tuhka. Jahvatamisel kasutatakse kuulveskis malmkuulide asemel kivi- või keraamilisi kuule, et vältida raua tolmu sattumist tsementi. Muus osas on ta sarnane tavalise portlandtsemendiga. Valgele tsemendile võib juurde jahvatada pigmente; saame värvilise tsemendi. Valge tsemendiga saab valmistada valget betooni ja mörti. Portland-põlevkivitsement (CEM II) on väiksema veevajadusega võrreldes portlandtsemendiga CEM I. Lisandina kasutatakse põletataud põlevkivi lendtuhki (lühendina T). Portlandtsemendiga (CEM I) võrreldes annab ta plastsema segu, tugevuse kasv kivistumise algul on kiirem ja mahupüsivus on tal parem. Põlevkivitsement on eriti sobiv
Kordamine: 1. Milleks kasutatakse vesiklaasi? 2. Millest toodetakse tsementi? 3. Mis on tsemendi tardumine ja kivistumine? 99 4. Mida nimetatakse tsemendi korrosiooniks? 7.10. Eritsemendid Valge portlandsement. Seda valmistatakse puhtast kaltsiitkivist ja valgest savist. Värvilise tsemendi saamiseks võib valgele tsemendile juurde jahvatada pigmente. Valge tsemendiga saab valmistada: valget mörti ja betooni, valgeid asbest-tasementplaate. Hüdrofoobne tsement. Hüdrofoobne tsement säilib kauem, seda isegi niiskemas keskkonnas. Veega seguneb see halvemini. Ta vajab pikemat segamise aega. Hüdrofoobse tsemendiga tehtud segud on plastsemad. Hüdrofoobse tsemendi kasutusalad on samad, mis tavalisel portlandtsemendil. Erinevus on see, et hüdrofoobse tsemendiga tehtud betoon imeb endasse
annaabi.ee 
