1. Sahhariidid on elutähtsad ühendid, mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust (vesiniku ja hapniku aatomie arvude suhe on enamasti 2:1) CnH2nOn. 2. Monosahhariidid süsinike aatomite arv on 3-6 (glükoos, fruktoos) Oligosahhariidid 2-3 monosahhariiti on omavahel liitunud (sahharoos) Polüsahhariidid polümeerid, mille monomeerideks on monosahhariidide jäägid (tärklis, tselluloos) 3. Tselluloosil on need ühendid 180 kraadi. 4. Sahhariidide molekulid sisaldavad OH- rühmi. 5. Joodireaktsioon - joodi tuleb peale valada, kui muudab värvi, siis on tärklis (siniseks) 6. Sahhariidid on eluks vajalikud, kõik asjad koosnevad sahhariididest, neid saab süüa 7. Rasvad on elutähtsad ühendid, mis koosnevad glütserooli ja suurema molekuliga karobksüülhapete(rasvhapete jääkidest) 8. Lihtlipiidid - glütseroolist ja rasvhapetest moodustunud ühendid Õlid taimsed rasvad
hapupiim enam laktoosi ei sisalda. Seetõttu talutakse hapendatud piimatooteid, näiteks keefiri. 11. On moodustunud glükoosist. Üks on ehitatud α-glükoosi, teine β-glükoosi jääkidest. 12. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis ensüümide toimel. Tööstusliku töötluse tulemusel muutuvad tärklise lahustuvus, veesiduvus, plastilisus, venivus, geelistusvõime jpt omadused. Tselluloos on vees lahustumatu. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus, teda kasutatakse paberi tootmisel. 13. Valgud on biopolümeerid, mille monomeerideks on aminohappejäägid. Peptiidid on molekulid, mis koosnevad ridamisi peptiidsidemetega üksteise külge aheldatud aminohapetest. Oligopeptiid on moodustunud väikesest arvust(2-10) aminohapetest. Polüpeptiidid on peptiidsidemetega seotud aminohappejääkide ahelad. 15. Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet. 17. Valke liigitatakse prosteetiliste rühmade järgi
Kõige paremini on taimses rakus vaadeldav rakukest, mis koosneb kihilisest tselluloosist ja ümbritseb väljastpoolt rakumembraani. Kahe naaberraku seinte vahele jääb kaltsiumpektaadist koosnev kiht - vahelamell. Tselluloos on sitke painduv materjal, mis koosneb pikkadest, ristsidemete varal omavahel ühendatud glükoosimolekulide (suhkrute - süsivesikute) ahelatest. Paljud loomad, aga ka inimene, ei suuda taimses toidus sisalduvat tselluloosi seedida. Kuid isegi seedimatuna on tselluloosil täita oma ülesanne - ta muudab toidu mahukamaks ja koredamaks, vältides sooltelihaste mandumist ning hoides sellega ära kõhukinnisuse. Taimtoidulistel loomadel, näiteks küülikutel ja veistel, on seedekulglas erilised mahutid, kus bakterid muudavad tselluloosi seeditavaks.
Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega. Tselluloosi kius on tselluloosi molekulid seotud kimpudesse vesiniksidemete abil. Tselluloosil (erinevalt tärklisest) on kristalne struktuur. Füüsikalised omadused: valge, tahke, vees lahustumatu, ei moodusta kolloidi ka kuuma veega. Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda esterdada ehk panna reageerima hapetega [C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nHNO3 [C6 H 7O2 (ONO2 )3 ] n + 3nH 2O
Amülopektiiniga on sarnane nn loomne tärklis glükogeen, mis on peamiselt loomsete rakkude ja loomorganismide varuaine, kuid seda leidub ka taimedes. Kasutamine: toiduainete tööstuses paksendajana; tehakse tärklisesiirupit kasutatakse suhkru asendajana; tekstiilitööstuses kangaste viimistlemiseks. Tselluloos koosneb -glükoosi molekuli jääkidest ja on ainult lineaarse ehitusega. Tselluloosi kius on tselluloosi molekulid seotud kimpudesse vesiniksidemete abil. Tselluloosil (erinevalt tärklisest) on kristalne struktuur. Füüsikalised omadused: valge, tahke, vees lahustumatu, ei moodusta kolloidi ka kuuma veega. Keemilised omadused: 1. hüdrolüüsub hapete või bakterite mõjul, lõppsaaduseks on glükoos (C6 H10O5 ) n + nH 2O nC6 H12O6 2. omab kolme aktiivset hüdroksüülrühma iga lüli kohta ning seetõttu on võimalik teda esterdada ehk panna reageerima hapetega [C6 H 7O2 (OH )3 ] n + 3nHNO3 [C6 H 7O2 (ONO2 )3 ] n + 3nH 2O
Füüsikalised omadused: valge, tahke, krudisev, ei lahustu vees, Keemilised omadused: hüdrolüüsumine toimub kas lahjendatud hapete või ensüümide mõju etapiviisiliselt. TSELLULOOS: Füüsikalised omadused: tahke, ei lahustu vees, põleb, tugev. Keemilised omadused: vees lahustumatu, puudub sulamistemperatuur, hüdrolüüsub kontsentreeritud mineraalhapetes. Sarnasused: mõlemad on tahked, ei lahustu vees, puudub sulamistemperatuur. Erinevused: tärklisel toimub hüdrolüüs kergesti, tselluloosil toimub hüdrolüüs raskesti 8. Mis on rasvade rääsumine? Rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega. 9. Valkude denatureerimine ja tõestamine. Valkude omaduste (lahustuvuse, bioloogilise aktiivsuse reageerimisvõime jne) muutumist temperatuuri, rõhu ja muude tingimuste muutmise teel. Kõik valgud denatureerivad kõrgel temperatuuril. Valku tõestatakse lämmastikhappega. (valk muutub kollaseks) 10. Mis tähtsus on valkudel inimorganismis.
Tselluloos - tänu kolmele vabale OH- rühmale tselluloosi molekulis tekivad vesiniksidemed polümeerahelate vahele, seetõttu tselluloos on hüdrofiilne aine. Inimese organismis ei hüdrolüüsu tselluloos tagasi glükoosiks, sest meil puudub selleks vajalik ensüüm. Tselluloosi sisaldus puuvillas on 90%. Tärklis - hüdrolüüsub inimorganismis, sest meil on selleks vajalikud ensüümid. Mõlemal, nii tselluloosil kui tärklisel on sama koostis, kuid erinev struktuur. Tahke, valge, pulbriline aine, lahustumatu. Võrdlus - mõlemad on valged tahked ained, hüdrofiilsed. Tselluloos hüdrolüüsub rohusööjate loomade organismis, kuid mitte inimorganismis, kuid tärklis hüdrolüüsub inimorganismis. 12) Glükoosi molekuli ehitus: funktsionaalrühmad, molekulvalem, 1 sruktuurvalem. Glükoosi molekulvalem on C6H12O6.Glükoos sisaldab kahte funktsioonalrühma:
Looduslike kiudainete toodang enam oluliselt ei suurene, kuid üha rohkem tehakse sünteeskiudaineid. Looduslikke võib olla kolme liiki: tsellulooskiud (kanep, puuvill, lina), valgulised kiudained (vill, looduslik siid). Tsellulooskiud on taimse päritoluga, valkkiud aga loomse päritoluga. Looduslikud kiudained on hüdrofiilsed (vees märguvad). Looduslikud kiud, tänu oma veesidumis võimele, ei kogu staatilist elektrit. Tehiskiudained põhinevad tselluloosil, aga on töödeldud. Tehislikud kiudained on paremate omadustega kui sünteetilised, neil on olemas hüdrofiilne osa, kuid võivad koguda staatilist elektrit. Puuvill Üks tähtsamaid taimseid kiudaineid oli ja on puuvill. Juba aastatuhandeid on puuvillapõõsast kasvatatud Egiptuses, Hiinas ja Indias. Kiumaterjali valmistamiseks kasutatakse puuvillapõõsa seemnete kattekarvu, mis koosnevad peaaegu puhtast tselluloosist. Nii puhtal kujul nagu puuvillakiududes esineb tselluloosi küll väga
tsellulooskiudude molekuliahela pikkusest ning kristalliseerumisaste on vaid 30-40%, puuvillal on näiteks 70%. Seetõttu on viskooskiud puuvillast mehaanilise tugevuse, keemilise vastupidavuse, sirgestumise ja mõõdupüsivuse poolest nõrgem. Viskoosi hügroskoopsus on suurem kui puuvillal, viskoosi konditsiooniline niiskus on 11-14%. 4. Viskooskiudude omadused Viskooskiud koosnevad hüdratselluloosist. Selle molekulide ahelad on lühemad ja väiksema orientatsiooniga kui looduslikul tselluloosil. Seetõttu on hüdratselluloos keemiliselt aktiivsem ja mehaaniliselt nõrgem kui looduslik tselluloos. Kiukaubanduses on saadaval kiu ehitust ja omadusi üle 60 teguri. Need on muuhulgas: tooraine puhtus; tooraine polümerisatsiooni aste ehk molekuli pikkus; eelvalmimise kestus; kasutatud väävelsüsiniku kogus; sadestuslahuse koostis ja temperatuur; kalgendumise kiirus ehk kiu moodustamise kiirus; ketramise kiirus, venitamise määr ja viis.
Eristatakse kahte liiki: Generaatorgaas, mille peamiseks põlevosaks on CO ja vesigaas, mille põlevosa moodustavad CO ja H2 [2]. Küttepuidu tarbimisaine koosneb ballastainest (niiskus + tuhk) ja põlevainest Puit sisaldab 50 % süsinikku. Tänapäeval kaotab puit kütusena oma tähtsuse. Puit on tähtis tooraine keemiatööstuses ja teistes rahvamajandusharudes. Puidust saadakse tärpentiini ja piiritust. Puitu tarvitatakse paberi, kunstkiu ja plastmasside tootmisel [10]. 2.1 Tselluloos. Tselluloosil on suur majanduslik tähtsus. Ta on paberi, etenooli, mitmete tehiskiudude, jõhkeainete ja teiste materjalide tootmise lähteaineks. Tselluloosi toodetakse peamiselt okaspuude aga ka lehtpuude puidust. Peenestatud puitu keedetakse kas kaltsiumvesiniksulfiti Ca(HSO3)2 lahusega või naatriumhüdroksiidi ja naatriumsulfiidi lahusega. Sellise töötlemise eesmärgiks on kõrvaldada puidus esinevad kõrvalained hemitselluloos, ligniin jt. Need lahustuvad, tselluloos pestakse, pressitakse ja
Tselluloos: kiulise ehitusega, n.ö puidu ,,skelett", kõrgmolekulaarne polüsahhariid, M= 50000-150000, annab puidule tugevuse ja elastsuse. Tselluloos on tegelikult glükoosi polümeer. Glükoos tekib rohelistes taimedes ja puudes veest ja CO 2-st päikesekiirguse toimel: 6H2O + 6CO2(+klorofüll + päike) = C6H12O6 + 6O2 nC6H12O6 = (C6H10O5)n + nH2O n~10000 Hemitselluloos: samuti polüsahhariidid (heksosaanid, pentosaanid, orgaanilised happed), moolmass väiksem kui tselluloosil. Hemitselluloos hüdrolüüsub kergesti lahjendatud mineraalhapete ning leeliste toimel, minnes lahusesse. Hemitselluloos on hästi lahustuv leelises lahuses, mida kasutati kõigepealt tselluloosi eraldamisel. Hemitselluloosi struktuur ja omadused olenevad puuliigist (okaspuu, lehtpuu). Ligniin: keeruline aromaatsete ühendite segu, sisaldab rohkem süsinikku kui tselluloos, annab puidurakkudele tugevuse. Ligniin taidab tselluloosikiudude vahelise sideme rolli. Ta
10.Tselluloos on looduses levinuim polosahariid. Temast koosnevad taimerakkude kestad. Tsellulloos on kõige levinum orgaaniline aine. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvil. Okaspuu puidus on seda umbes 50%. 11.Tärklise omdaused on reageerimine joodiga, mis võib moodustada joodi lahusega reageerides sinise värvuse, amüloosiga reageerides aga lillaka värvuse. 12.Tselluloosi omadused ontahkus, ning valge värv, see on kiuline aine. Tselluloosi kiu pikkus on kuni 50mm, Tselluloosil on kristalne struktuur. 13.Tärklise ja tselluloosi hüdrolüüsi tähtsus on värvainete saamine, nendest saab valmistada ka liimi. 14.Tärklist ja tselluloosi kasutatakse hüdrolüüsidena värvainete ja liimi valmistamise, tärklist kasutatakse toiduaine tööstuses, tselluloosi aga paberi tööstuses, odava paberi saamisel lisatakse tselluloosile suurel määral puitu. 15.Keemilised kiudained, ning nende head ja vead jagunevad kaheks: tehis kiudained ja süntees kiudained
lõhustatakse monoosideks. Monoosid (peamiselt glükoos) on võimelised imenduma. 4 - 7 g seedekulglasse sattuvatest polüoosidest ja oligosahhariididest jääb seedimata. Need metaboliseeritakse jämesoole bakterite poolt. Tekivad lühikesed orgaanilised happed (sh ka laktaat) ja gaasid. Need produktid kiirendavad soole motoorikat ja tingivad soolespasme. NB! Inimese seedekulglas ei produtseerita ega sekreteerida ensüüme, mis aitaksid seeduda tselluloosil, hemitselluloosil, pektiinidel. Jämesoole mikrofloora lõhustab 30-50% nendest süsivesikutest lühikese ahelaga hapeteks (atsetaat, laktaat, suksinaat, võihape jt) ja gaasideks. See lõhustamine on oluline: 1. Need ühendid stimuleerivad soole peristaltikat ja seedenõrede eritumist. 2. Oluline osa nendest ühenditest imendub jämesoole limaskesta rakkudesse ja lõhustatakse seal energia saamiseks. Seedimata ja poolseedunud tselluloos ja kiudained muudavad soolte sisu pooltahkeks.
temperatuur, mille korral suhteline niiskus on 100%. Edasisel temperatuuri langemisel hakkab vesi õhust udu, kaste või härmatisena välja sadenema Suhteline õhuniiskus mõjutab: materjalide mõõtmeid ja kuju keemilisi reaktsioone biokahjustusi Peale klimaatiliste tegurite avaldavad paberi niiskusesisaldusele mõju ka tselluloosi struktuur ja paberi koostis. Mida rohkem läheneb paber oma koostiselt puhtale tselluloosil, seda madalam on paberi niiskusesisaldus Niiskuse hulgast paberis sõltuvad paljud tema füüsikalis - keemilised omadused: vastupidavus murdele, rebimistugevus, reageerimisvõime keemiliste ühenditega Kui suhteline ôhuniiskus on alla 20 % muutub paber liiga hapraks Kõik niiskust neelavad materjalid - paber, pärgament, nahk, tekstiilid, puit ning liimained paisuvad suhtelise õhuniiskuse tõustes ning tõmbuvad kokku, kui see langeb
tselluloosi kvantitatiivne valem tihti [C6H7O2(OH)3]n. Tselluloosi makromolekuli ahela otstes asuvad lülid sisaldavad 4 OH-rühma. Tselluloosi iseloomustab kõrge kristallisatsiooni ja orientatsiooni aste. Üksikud makromolekulid on ühinenud umbes 60 kaupa kimpudesse, neid nimetatakse fibrillideks. Fibrillide vahel on poorid ja kapillaarid, mille tõttu tselluloos märgubki ja on värvitav. Olenevalt taime liigist on nn kristallunud piirkondade ulatus tselluloosis erinev: puuvilla tselluloosil on on see 50 70%, lina tselluloosil 75 80%, mistõttu linakiud on ka jäigem. Tselluloos on vees lahustumatu, ka ei lahustu tselluloos enamikes muudes lahustites. Erandiks on mõnede soolade vesi- lahused nagu vaskammoniaakkomplekssool [Cu(NH3)n](OH)2 ja mõned teised, milles tselluloos lahustub. Vees tselluloos pundub: vee molekulid tungivad tselluloosi makromolekulide vahele, lagundavad neid ühendavad H- sidemed ja selle tagajärjel plastifitseerivad materjali. Samasugune protsess
küllastaks, st. temperatuur, mille korral suhteline niiskus on 100%. Edasisel temperatuuri langemisel hakkab vesi õhust udu, kaste või härmatisena välja sadenema Suhteline õhuniiskus mõjutab: materjalide mõõtmeid ja kuju keemilisi reaktsioone biokahjustusi Peale klimaatiliste tegurite avaldavad paberi niiskusesisaldusele mõju ka tselluloosi struktuur ja paberi koostis. Mida rohkem läheneb paber oma koostiselt puhtale tselluloosil, seda madalam on paberi niiskusesisaldus Niiskuse hulgast paberis sõltuvad paljud tema füüsikalis - keemilised omadused: vastupidavus murdele, rebimistugevus, reageerimisvõime keemiliste ühenditega Kui suhteline ôhuniiskus on alla 20 % muutub paber liiga hapraks Kõik niiskust neelavad materjalid - paber, pärgament, nahk, tekstiilid, puit ning liimained paisuvad suhtelise õhuniiskuse tõustes ning tõmbuvad kokku, kui see langeb. Paisumine ja kokkutômbumine
suuri kui väikeseid õõnsusi. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, seega ühe mahuühiku (puidusubstants koos kõikide õõnsustega) massina. Puitaine massi ja selle kompaktruumala (ruumala, kui puidust on välja pressitud kõik õõnsused) suhet nimetatakse puitaine tiheduseks. Puiduaine põhiline osa on koondatud tselluloosist ja ligniinist koosnevatesse rakuseintesse. Puitaine tihedus on seega puiduliigist olenemata ligikaudu sama, mis tselluloosil (1,58 g/cm³) ja ligniinil (1,40 g/cm³). Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel ning tiheduseks saadakse keskmiselt 1530 kg/m3 (1,53 g/cm3). Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need
komponenti on kaaluliselt ühe palju. Lubimört vähese tsemendi kogusega võib jääda nõrge- maks tavalisest lubimördist kuna tsement kui peen materjal takistab süsihappegaasi pääsu se- gusse ja lubi ei kõvene. Liimid Viimasel ajal kasutatakse müüriladumisel ka mitmesuguseid liime. Mördi koostis on liimaine, peenliiv, plastifikaator ja vesi. Sellise mördiga võib saada väga õhukesi vuuke. Liimidena ka- sutatakse kaseiine ja mitmesuguseid tselluloosil põhinevaid aineid. On kasutatud vesiklaasi ja epoksüüde. Peab siiski arvestama, et õhukese vuugi puhul pingete jaotus müüris ei vasta enam tavalise paksusega vuugiga müürile, seda tuleb eriti arvestada suurte koormuste puhul . 4. Müürituse töötamine, müüri omadused 4.1 Üldpõhimõtted Müüritus töötab alati mingi konstruktsiooni osana, kusjuures tema töötamise all me mõtleme tema poolt kõikvõimalike koormuste vastuvõtmist. Võimaiike koormuste diapasoon on väga suur
annaabi.ee 
