Kuigi feodaalkorra juures leidub palju tugevusi, siis tegelikkuses kujunesid feodaalsuhted sageli küllaltki keeruliseks. Tihti hakkasid läänimehed oma maid omakorda edasi läänistama. Siit tuleb ka lause: ,,Minu vasalli vasall ei ole minu vasall." Seega, senjööril puudus õigus käsutada oma vasalli vasalle. Tuli ka ette, et feodaalid võtsid maid lääniks erinevatelt senjööridelt ja olid seega mitme senjööri vasallid. Vasallid rikkusid ka truudusevannet. Samuti muutus aja jooksul tavaks pärandada maavaldusi isalt pojale. Nii said läänidest perekonna pärusvaldused, mida valitsejal polnud enam võimalik tagasi võtta. Uute valduste saamine ajendas feodaale ka röövretkedele ning see põhjustas kodusõdu. Kuningad ei suutnud vasalle enam oma võimu all hoida. Kuigi feodaalühiskonnal oli mitmeid tugevusi ja see mängis suurt rolli keskajal,peavad ajaloolased Frangi riigi lagunemist ja Lääne-Euroopa killustumist 9.-10
Traditsioonilised riigivõimu funktsioonid, nagu kohtumõistmine ja maksude kogumine, läksid läänistatud aladel vasallide kätte. Asevalitsejate põhiliseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende edasi andmine kuningale, kes selle oma tahtmise järgi ära jagas. Ka senjööridel oli riigivalitsemises osa, nad mõistsid kohut vasallide üle. Ülekohtusele senjöörile oli vasallidel õigus ka vastu hakata, oli ka nii, et vasallid rikkusid truudusevannet ja keeldusid senjöörile allumast, viimastel polnud võimu neid kuuletuma sundida. Niisugust riigisüsteemi, kus keskvalitsus on nõrk ja riigivõimu teostavad monarhiga vasallisidemetes olevad kohalikud võimukandjad, nimetatakse feodaalseks killustumuseks. See iseloomustas keskajal kogu Euroopat. Feodaalide seiklus- ja saamahimu ajendas neid sageli vastastikustele röövretkedele ning põhjustas kodusõdu. Selline feodaalsuhete
Vähetuntud kirjanikule on kurnav tõsiasi, et nende kodumaisel kirjandusmaastikul kasvab ainult paar-kolm taime, mida laias maailmas tuntakse. Soomeski on peaasjalikult vaid kaks nime, kes maailmaluule antoloogiais esindatud Saarikoski ja Haavikko. On see hea või halb, ei ole võimalik erapooletult otsustada. Ainus võimalus on kirjutada paremini kui need kaks, kirjutada teisiti. Kasvõi enda peale viha tõmmates. Millele ja kuidas oleks praegu võimalik oma loominguga truudusevannet anda? Jõle oleks muidugi kujutleda mõnd oma luulekogust pärit rida kaerahelbepakil (iseasi on tasuline koostöö elava autoriga, mille puhul autor on teadlik, et värsistab putru). Sibelius armastatud helilooja Sibeliuse geniaalsemad tööd on orkestrimuusikas ja sümfooniates, mis tihti sisaldasid soome mütoloogiat ja teisi rahvuslikke teemasid. Ta lõi mitmekülgse, stiililise olemusega teoseid,
Firadausi- rahvuseepos "sahname" Nizami- ""Hamsa" Teadus Islam soosis teadust, mis polnud vastuolus koraaniga. Al- Horezmi entsüklopeedia "teaduste võtmed" Ibn Mensur- araabia keele entsüklopeedia. Al- Idrisi- maailmakaart, kuhu on esmakordselt ka märgitud Eesti. Keskaja riigivõim Vasallid omandasid palju õigusi. (kohtuõigusedm maksud) ja muutusid kuningale sõltumatuks. Koghu Euroopas feodaalne killustatus. Tugeva keskvõimu suutis säilitada vaid Inglismaa, kus vasallid vandusid truudusevannet otse kuningale. Killustatust soodustas: 1) valduste paiknemine erinevates kohtades. 2) Valitseja surma korral jagati riik osadeks 3) Abielu kaudu võis riike liita, kuid kultuurilised ja õiguslikud eelised soodustasid lagunemist. Riigi saatus sõltus: 1) valitseja edukusest. 2) Valitsemise aparaadist e suur vasallide nõukogust. Kuningas sõltus poliitilistest küsimustes vasallide toetusest, sest vajas nende raha.
Pidi täitma ametikohuseid ilma palgata. Vaimulikele olid keelatud riigiametid. Nad pidid valvama linna eelarve üle. Ametnik Ametnikelt nõuti üldist laadi teadmisi, mis ulatuksid kirjade koostamise kunstist retoorika ja eriti juriidikani. Vastuvõtueksam riigiametisse oli raske ja kaunis keerukas- seetõttu olid kõrgametnikud alati hea haridusega. Teenistusseastumisele eelnes pühalik rituaal, mille põhielemendid olid alati ametivanne ja keisri austamine. Nõuti ka truudusevannet. Kõrgametnikele tasuti kullas, kuid siiski olid palgad madalad. Kõik ametnikud said vanuse põhjal regulaarselt ametikõrgendust. Ametnikud pidid vältima ebaõiglust, koguma makse, täitma rangelt keisri käske ning rakendama kehtivaid seadusi. Neil oli keelatud omandada oma haldusalusel territooriumil kinnisvara, rajada ehitisi, vastu võtta pärandusi, kasutusõigusi või annetusi, soetada odavalt kinnisvara.
a. Võim piirdus kuninga domeeniga.(Orleans ja Pariis), William Vallutaja ja Hastingsi lahing 1066Alguse sai tugev kuningavõim, kui Normandia hertsog William Vallutaja tungis Prantsusmaalt Inglismaale ja vallutas saare. Ta kehtestas seal feodaalkorra. 8.Feodaalsete kodusõdade(killustatuse )põhjused §19Vasalli kohustusedjärgida truudusevannet. Senjööri nõudel tulema sõjaväeteenistusse(40 päeva). Annab senjöörile nõu. Pidid senjööri vajadusel välja lunastama. Pulmakink senjööri vanemale tütrele. Põhjused feodaalide seiklusja saamahimu. 9.Rüütli eetika, tiitlid §19hertsogidGermaani väepealike järeltulijad.KrahvidFrangi riigi kuninglikud asevalitsejad ja nende jäerltulijad.Eetikaustavus(poliitilinekuningale, feodaalneoma senjöörile, kogukondlik
1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega. Raamat toob ka esile kui suurel määral kohaliku keskkonna üksikasjad mõjutasid asustuse struktuuri ja majanduslikku ülesehitust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus
1806 William Vallutaja tellimusel koostatud maarevisjon, mis hindas tema enda ja tema feodaalrentnike varasid( maavalduse suurus ja aastane sissetulek) . Selle alusel sai muuta maksustamisseadusi. Ürik näitab kui suurel osal olid inglise maaomanikud asendunud normannidega. Raamat toob ka esile kui suurel määral kohaliku keskkonna üksikasjad mõjutasid asustuse struktuuri ja majanduslikku ülesehitust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus
Lõuna- ja Põhjaühing) seal arutati poliitiliste ja ühiskondlike reformide kasvu (eriti konstitutsioonilise valitsuse sisseseadmist), relvastatud ülestõusu võimalust Nad soovisid Venemaal võimule tulla ning kaotada pärisorjus, kehtestada kodanikuvabadus, kukutada võim Pärast Aleksander I surma õhutati mässule osa Peterburi sõjaväge, sest ohvitserid õhutasid neid uuele tsaarile Nikolai I-le truudusevannet mitte andma. Vandenõu juht mõisteti surma. 300 vandenõulast saadeti asumisele, sunnitööle või aastateks kasemattidesse. Vene eripära Väliselt samad jooned näiteks Saksamaa ja Austria keiser või ajutiselt tegutsenud parlament, Duuma mis loodi austria ja preisimaa eeskujul Tegemist põllumajandusliku maaga- kommunikatsioonivõimaluste paranemine, linnastumine, kirjaoskus jõudsid hiljem. erinevused:
osa aadlike ja vaimulike saadikuid, seejärel kuulutas end Austavaks Koguk, mis pidi koostama Prantsusmaa jaoks põhiseaduse ja panema aluse uuele riigikorrale.1789 usuvabadus. Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused. 1789 kat. kiriku varanduse konfiskeerimine (riigile võõrandamine). Motiiviks riigi pankrot & maata maaelanike aitamine (pole kasu). Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga. 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile & tsiviilriigile Pilet 8 1) Seda aega on hiljem nimetama hakatud biidermeieri ajastuks. Valitseva tagurluse vastu astusid avalikult välja üliõpilased loosungi all "Au, vabadus, isamaa!". Üliõpilasliikumise keskuseks kujunes Jena ülikool. Seda ei hirmutanud mitte üksnes kohalikke võimukandjaid, vaid oli pinnuks silmas teistele Euroopa riikidele. Kõige mõjukam oli kodanlusele tuginev liberaalne liikumine. Kerkisid päevakorrale küsimused
See oli märgiks, et tegutseda tuleb kohe. Aleksei Orlov kihutas Katariinat Peterhoffist Sankt- Peterburgi tooma. Teepeal liitusid nendega ühteviisi kaardiväepolgud ning vandusid Katariinale truudust. · Nõnda sõitsid nad Kaasani Jumalaema katedraali juurde, kus Novgorodi peapiiskop kuulutas ta valitsejaks ning ta poja Paul Petrovitsi troonipärijaks. Edasi viis tee Talvepaleesse, kus ootasid truudusevannet andma Senati ja Püha Sinodi liikmed. Sealt pandi erinevatesse väeosadesse teele ametlikud teadanded Katariina keisrinnaks kuulutamisest ning marsiti edasi 14 000 kaardiväelase eesotsas Peetrit vangistama. · Pärast mitmeid vahejuhtumeid oli Peeter sunnitud tingimusteta alistuma. Tema ainsaks palveks oli, et ta saaks koos Jelizaveta Vorontsovaga Holsteini naasta, millega Katariina II ka nõus oli. Me ei saa isegi aru, mida me tegime
sõjaväe kohustuse vastu anti oma maa. Aina suurem rõhk oli raskeratsaväel. Feodaalkorra tulemusena oli suurem osa talupoegi muutunud sõltuvateks ja sunnismaisteks. 9saj Karolingide ajal anti Frangi riigi eri piirkondades feodaalidele kohtumõistmise õigus. Enne Karl Martelli ei olnud vasallidel üldjuhul maad. Karl Martell andis vasallidele maad, et nad suudaksid end ise üleval pidada ja varustada. Karl Suure ajast hakkasid suuremad vasallid andma truudusevannet kuningatele. Läänide süsteemil oli ka puudusi, sest vägede kokku kogumine oli väga aeglane. Ka anti vahest vandeid mitmele isandale saades vastu mitu lääni, mis tekitas probleeme. Mitte feodaalset maavaldust nimetati alloodiks selle valdajad ei olnud vasallid, sest nad olid maa pärinud mitte truudusevande vastu saanud. Lääne-Euroopas oli palju ka sõjamehi kellel ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja.
Departemangud (83) 2. Provintsihalduse demokratiseerimine 3. Kohtureformid: nende sõltumatus Usu- ja kirikureformid · 1789 usuvabadus · Protestandid ja juudid saavad kodanikuõigused · 1789 kat.kiriku varanduste konfiskeerimine (riigile võõrandamine) ... Motiiviks riigi pankrot ja maata maaelanike aitamine (pole kasu) Riigi ja kiriku vaheliste suhete uuendamine: riik valib preestrid-piiskopid ja maksab neile palga 1790 hakatakse nõudma vaimulikelt truudusevannet revolutsioonile ja tsiviilriigile. Kirik... · Osa vaimulikest ja lihtrahvast pole sellega nõus · Riigistatud kirik = uus ,,põhiseaduslik kirik" · Hiljem kirik ja riik lahutatakse teineteisest täielikult Uus põhiseadus 1791 · 1791. juunis Louis XVI perekonna põgenemiskatse: rahva pahameel ja solvumine · Vabariiklik mõtlemine hakkab levima · Võetakse vastu uus põhiseadus 1791.a. septembris: on 19.saj. põhiseaduste oluline eeskuju! 1
tsentraliseeritud kuningriigi (mandrieuroopa põhimõte minu vasalli vasall ei ole minu vasall Inglismaal ei kehtinud). Inglismaa õukonnakeeleks sai prantsuse keel. Domesday Book. 1086 William Vallutaja poolt koostada käsitud üleinglismaaline uurimus, kuhu oli märgitud jõigi feodaalvalduste suurus ja nende aastane sissetulek, mille alusel sai muuta maksustamise seadust. Domesday Book'i alusel kutsus William Vallutaja kõik feodaalisandad enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Plantagenetid on Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne-Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks
annaabi.ee 
