3. Tugevustingimused 4 4. Suurima lubatava koormuse arvutamine 5 5. Tugevuskontroll 6 6. Trossi ristlõike nimipindala ja trossi pikkuse muutuse leidmine 6 7. Vastus 6 2 1. Varrastarindi skeem Joonis 1: Varrastarindi skeem 2. Trossi ja puitvarda sisejõud funktsioonidena koormusest F Projekteerin jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Varraste sisejõud on reaktsiooniks joule F, kuna muid jõude peale F ei arvestata. Puitvarda sisejõud Np, trossi sisejõud Nt F(x) = 0 F(y) = 0 F(x) = Np F × cos30 + Nt × sin30 = 0 F(y) = Nt × cos30 F × sin30 = 0 Np - 0,866 × F + 0,5 × Nt = 0 0,866 × Nt 0,5 × F = 0 3 Np = 0,5775 × F (const -) Nt = 0,577 × F 3. Tugevustingimused
Tugede horisontaalne vahe: L = 1,6 m Puitvarda pikkus: l=1m 2.Tarindi sisejõud Sisejõudude arvutamiseks on tarvis leida nurk terastrossi ja horisontaali vahel. h1 h1 tan = l 1 => = arctan l 1 h1 = H + sin60° * l = 3,5 + sin60° * 1 = 4,36m l1 = L + cos60° * l = 1,6 + sin60° * 1 = 2,1m 4,36 = arctan 2,1 64° Selge on see, et trossile mõjub tõmbejõud. Eeldan, et ka puitvardale peab mõjuma tõmbejõud, muidu oleks võimatu saavutada tasakaalu x telje suhtes (oleks ainult ühes suunas jõud x teljel). Tarind on tasakaalus, kui { Fx=0 { Ntcos 64 °-Npcos 60° =0 Fy=0 => Ntsin 64 °-F-Npsin 60 °=0 cos 60 ° cos 60 °
1. Joonis 2. Trossi ja puitvardade sisejõud funktsioonidena Teen seda projekteerides jõu F komponendid puitvardale ja trossile. X telje sihiks valin puitvarda. Kuna muid jõude peale F ei arvesta, on varraste sisejõud reaktsiooniks jõule F. Puitvarda sisejõud Np ja trossi sisejõud Nt Lähtudes põhimõttest et = 0 = 0 = - 45 + 1,14 = 0 = 1,14 - 45 = 0 = 0,69 = 0,71 3. Tugevustingimused Koostan jõuepüürid. Kuna mõlemal juhul on tegu ühtlaste varrastega, jaotub pinge kogu varda pikkuses ühtlaselt. Puitvarda puhul on tegu survega ning terastrossil tõmbega.
...................................................................... 14 Lisad................................................................................................................................. 15 2 Sissejuhatus Teise kodutöö ülesandeks aines konstruktsiooni elemendid on konstrueerida plokiratas. Lähteandmeteks tuli võtta plokiratta trossile mõjuv jõud (matrikli numbri 4-5 viimast numbrit) F=3143N. Jõud mõjub trossi kummagis harus võrdselt. Trossi ja plokiratta haardenurgaks valisin 180 ° . Plokiratas on kahel veerelaagril ,mis toetuvad teljele . Telg omakorda toetub kronsteinile, mis on koostatud keevis konstruktsioonina ja on kinnitatud keermesliidete abil tugiseinale. Eesmärgiks on saada kogemusi konstrueerimise vallas. 3
NT = 0,55 F = const(+) Terastross on ühtlaselt tõmmatud. N T ≤ [ N ]T = Tegelik [S ] FU = 58,3 kN tõmbejõud [S] = 6 Nõutav 0,55 F ≤ (58,3 × 103) / 6 F ≤ 17667 N 17 kN tõmbejõud Trossile on ohutu, kui F < 17kN. Puitvardale optimaalse läbimõõdu D leidmine : Suurim jõud, mida saab varrastarindile rakendada on 17kN. Tuleneb trossi tugevusest. Suurema jõu korral pole terastrossi tugevus tagatud. F = 17 kN Pikkepinge valem: N p,Surve = 40 MPa σU = p
6. Trossi nimipindala ja pikkuse muutus Trossi nimiläbimõõt on 8 mm. d 2 82 Trossi nimipindala on At= = =50,26 mm2 4 4 F ×T Trossi pikkuse muutuse saab leida valemiga L= E × A t , kus E on elastsusmoodul, T trossi pikkus, F trossile mõjuv jõud ning At trossi nimipindala. F ×T 10006,05093 L= = =0,0010 mehk 1,03 mm E × A t 1,1710115,0210-5 13 7. Järeldus Puitvarda optimaalne läbimõõt on 1 cm, tarindile suurim lubatav rakendatav jõud on 1 kN. Trossi ristlõikepindalaks on 50,26 mm2 ning trossi pikkuse muutuseks on 1,03 mm.
Trossi nimipindala on 𝐴𝑡 = 4 = 4 = 50,26 𝑚𝑚2 𝐹 ×𝑇 Trossi pikkuse muutuse saab leida valemiga ∆𝐿 = , kus E on elastsusmoodul, T trossi pikkus, 𝐸 ×𝐴𝑡 F trossile mõjuv jõud ning At trossi nimipindala. 𝐹 ×𝑇 1000 ∗ 4,8 ∆𝐿 = = = 0,0008 m ehk 0,8 mm 𝐸 × 𝐴𝑡 1,17 ∗ 1011 ∗ 5,02 ∗ 10−5 Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 7
Milline rike võib olla selle põhjuseks? · Valesti reguleeritud või rikkis käiguvalitsa tross või hoovastik · Parkimislukusti riei 47. Kontrollid bensiinimootoriga mehaaniliselt juhitava gaasiklapiga autot. Mida tuleb gaasiklapi juures kontrollid? Gaasiklapp peab liikuma kergelt, ilma gaasiklapi kere külge takerdumisteta. Gaasiklapp peab liikuma kuni piirelini. Trossi pikkus ei tohi piirata gaasiklapi liikumist. Trossile peab jääma väike vabakäik. 48. Mida tuleb jälgida käiguvalitsa trossi pikkuse reguleerimisel? Enne trossi pikkusereguleerimist tuleb veenduda, et käiguvalitsa ja siibri asendid oleksid omavahelvastavuses. Trossile peab jääma peale reguleerimist väike vabakäik. 49. Kirjuta ingliskeelsetele terminitele eestikeelsed vasted! A/T mode Switch Käiguvahetusreziimi ümberlüliti Accelerator Pedal Position Gaasipedaali asend
, e := 30 raske tööreziim (4, Tabel 6, lk 21) Dpl := ( e - 1 ) Dtross = 319 mm Valin trumli läbimõõduks Dtrummel := 400mm Trumli seinapaksuse määramine Kasutan malmtrumlit, mille seinapaksus arvutatakse järgneva valemiga := 0.02 Dtrummel + 10mm = 18 mm (4, lk 29) Malmrumli seinapaksus peab olema suurem kui 18mm. (4, lk29) Trumli soone raadius 11mm trossile R := 7mm, soonte samm t 1 := 13mm, soone sügavus c1 := 3mm (1, Tabel 24, lk 21) Trumli pikkuse leidmine l = 2ls + 2l ä + l 0 (4, lk 29) l s trumli keermestatud osa pikkus l ä trumli äärmise sileda osa pikkus ll 0 trumli keermestatud osade vahekaugus Trumli keermestatud osa pikkus (
tõmbetugevus Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul E = 2,1.105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul G = 8,1.104 MPa. 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Maksimaalne pingutusjõud Fmax=mg=600*9,81=5886 N kus g 9,81 m/s raskuskiirendus; m tõstetav mass. Nõutav varutegur [S] = 5,5 [2]. Trossile mõjuv kriitiline jõud Fkr=Fmax*[S]=5886*5,5=32,4 kN Pidades silmas trossi võimaliku keeramist, nii trumlil kui ka all olevate trossi keerdude peal, valime trossi TEK 13310 [3], mille Ft = 38,2 kN. Fmax=5,89 kN<[F]=Ft/S=38,2/5,5=6,95 kN Trossi mõõt d = 8 mm. Siis trumli läbimõõt [2] D=ed=20*8=160 mm kus e tööreziimist sõltuv tegur, mis valitakse ehitusnormide järgi; muutub vahemikus 20 ... 35, meie juhul e = 20 [2].
..0,98. Tugevusarvutuste eesmark: seisuolukorras lasti haaramiseks. Spetsiaalsele haarajale 12) Mida iseloomustab mehhanismi arvestatakse järgmiste koormustega: * 43) Trossile polüspastis suurima mõjuva esitatavad nõuded: * maksimaalne töökindlus, * tõmbejõu leidmine lasti tõstmisel: koormamise klass ja kuidas see leitakse? lastihaardeelementide ja konstruktsiooni ohutus, * ei tohi kahjustada tõstetavat lasti, *
teras C45E tinglik voolepiir – Rp0,2 (Y) = 370 MPa; tõmbetugevus – Rm (U) = 630 MPa; väsimuspiir – -1 = 275 MPa, -1 = 165 MPa; terase elastsusmoodul – E = 2,1* 105 MPa; terase nihkeelastsusmoodul – G = 8,1* 104 MPa. 1.4. Eritingimustele vastavus - töökindel - keskkonnasõbralik: määrdeained ei tohi sattuda ümbritsevasse keskkonda - ohutushoid: trossile teostatakse kord aastas tugevuskontroll - kliimakindlus: töötemperatuur -10C … +40C - esteetika ja ergonoomika: tootel kaubanduslik välimus 2. Ajami kinemaatiline skeem 3. Trossi valik ja trumli läbimõõdu arvutus Maksimaalne trossi sisejõud peab rahuldama tugevustingimust Fkr Fmax F S Fmax m g 1100 9,81 10791N 10,8kN kus g = raskuskiirendus
Mille tõmbetugevus on 140-200 kg/mm2. Üksikud terastraadid kedratakse keermeteks. Keermed omakorda orgaanilisest materjalist südamiku ümber trossiks. Keermete arv trossis võib olla 6, 7, 8, 18 ja 34. Ehitus tõstevahentites kasutatakse 6 keermega kanepsüdamikuga trosse. Ehitusel kasutatavate trosside keermes on 19, 37 või 61 traati. Mida rohkem on traate samamõõduga keermes, seda painduvam on tross. Südamiku eesmärgiks on trossile painduvuse ja pehmuse andmine. Südamik on määrdeõliga immautatud. Tropid Tropks nimetatakse vahendit mille abil tõstetav last kinnitatakse tõstemasina konksu külge. Tropid valmistatakse 15.4-37 mm läbimõõduga trossidest. Tropid jagunevad kerg ja harudega troppideks. Kergtropid on universaaltropid. Harudega tropid võivad 2, 4 või 6 harulised Konksud Elemendi haaramiseks kinnitatakse tropi otsa konksud
keerude sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist. 7. Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga. 8. Viskeliin tuleb enne maale või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne viskamist tuleb kindlasti hüüda "alt ära!". 9. Maale antavat trossi tuleb järgi anda aeglaselt, nii et kaldale niisama palju jõutakse tõmmata. 10. Kui trossile pannakse stoppar, ei tohi madrus, kes hoiab stoppari vaba otsa, seista eespool pinge all oleva stopparitrossi suunda ja lähemal kui üks meeter haalamisotsale mähitud stopparist. 11. Stoppari lahtiandmisel peab seisma trossi pinge vastassuunas kui vabastatakse trossi stopparist. 12. Haalamise otsa võib hakata pingutama peale haalamist juhtiva tüürimehe käsku, et haalamisots on kinnitatud ja vaba takistustest. 13
on 150 000 tonni. 18. Arvutada Maa ja Kuu vaheline tõmbejõud, kui Maa mass on 6·10 24 kg ja Kuu mass 7,3·1022 kg, nende kaugus teineteise vahel on 284 000 km. 19. Lift laskub ühtlaselt kiirenevalt 10 sekundi jooksul 30 meetrit. Lifti mass on 0,4 tonni. Kui suur jõud mõjub lifti trossidele, kui lift tõuseb, langeb ja seisab paigal? 20. Lift alustades langemist läbib 1-se 5 sekundi jooksul 12,5 meetrit. Leida lifti mass, kui lifti hoidvale trossile mõjub jõud 1760 N. 21. Leida lennuki kiirus km/h-des, kui 122,5 meetri kõrguselt horisontaalselt välja visatud keha kukub 250 meetri kauguseke. Õhu takistust mitte arvestada. 22. Keha visati 150 meetri kõrguselt. Leida maapinnale jõudmiseks kuluv aeg ja kui suure algkiirusega ta oli visatud, kui ta langes 55 meetri kaugusele. 23. Keha, mis on visatud horisondi suhtes 60 o nurga all tõusis maksimaalselt 28 meetri kõrgusele. Leida kui kaugele keha lendas. 24
sees. Kui tekivad topeltsõlmed tuleb need väljakeerata enne trossi maale andmist. 7. Ei tohi kiiresti jooksvat trossi pidurdada käe või jalaga. 8. Viskeliin tuleb enne maale või teisele laevale andmist tekile laiali harutada. Enne viskamist tuleb kindlasti hüüda "alt ära!". 9. Maale antavat trossi tuleb järgi anda aeglaselt, nii et kaldale niisama palju jõutakse tõmmata. 10. Kui trossile pannakse stoppar, ei tohi madrus, kes hoiab stoppari vaba otsa, seista eespool pinge all oleva stopparitrossi suunda ja lähemal kui üks meeter haalamisotsale mähitud stopparist. 11. Stoppari lahtiandmisel peab seisma trossi pinge vastassuunas kui vabastatakse trossi stopparist. 12. Haalamise otsa võib hakata pingutama peale haalamist juhtiva tüürimehe käsku, et haalamisots on kinnitatud ja vaba takistustest. 13
kiirendusega 1 m/s2. Leida autole esimese 8 s jooksul mõjuv jõud, teise 10 s jooksul mõjuv jõud ja auto poolt 18 s jooksul läbitud teepikkus kui auto alustab sõitu paigalseisust. (3 kN, 1,5 kN, 274 m) 2.8 Leida jõud, mis on vajalik kehale massiga 50 kg kiirenduse 4,2 m/s2 andmiseks, kui a) keha liigub horisontaalselt maapinnaga?, b) keha liigub vertikaalselt üles? (210 N, 700 N) 2.9 Tõstuki mass on 800 kg. Millise kiirendusega ja mis suunas liigub tõstuk, kui tõstukit hoidvale trossile mõjub jõud: a) 12 kN ?, b) 6 kN ? (5,3 m/s2 üles. 2,3 m/s2 alla) 2.10 Terastraat peab vastu koormusele 4400 N. Millise suurima kiirendusega võib tõsta traadi otsa kinnitatud koormust massiga 400 kg, et traat ei katkeks? (1,2 m/s2) 2.11 Puust klots massiga 1 kg asetseb horisontaalsel puust pinnal. Kui suurt horisontaalse jõudu on vaja rakendada, et panna klots liikuma? Kui suur peaks olema liikuvale klotsile mõjuv jõud, et klots liiguks ühtlase kiirusega
kasutamise kohta tuleb pidada arvestust: merepõhja haakuvad kappa. Üldiselt on tuntud madruseks", ,,Seamanship techniques". sertifikaadi nr., saamise kuupäev (igale trossile toega ankrud (admiraliteedi ankrud) ja 2) Kuidas hüvitatakse oma lehekülg). Edaspidi tuleb märkida, millist pöörduvate käppadega ankrud (patentankrud).
Kaaluvisang lk − juhtme madalaimate punktide vahekaugus mastiga külgnevates Qj Qj visangutes Gj Tj Gj Tj Põikkoormused: Q0 − tuule surve mastile Qj, Qt − tuulesurve vastavalt juhtmele ja G0 trossile tuulevisangu lt ulatuses koos tuu- lesurvega isolaatoritele kas jäiteta või jäi- tega olukorras Q0 Tuulevisang lt − mastiga külgnevate vi- sangute pikkuste poolsumma Pikikoormused: Tj, Tt − tõmbejõud vastavalt juhtmes ja
annaabi.ee 
