Tromboon Tromboon on vaskpuhkpill. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Trombooni nimi pärineb Itaaliast, kus on selle nimi tromboone. Tromba tähendab trompetit ja lõpp "oon" suurt. Trombooni toru on umbes kolme meetri pikkune . Ehituse kõige iseloomulikum osa on U-taoline toru, mida nimetatakse kulissiks. Seda edasi-tagasi liigutades saab muuta pilli toru pikkust, millega koos ka helikõrgusi. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Tromboon on isegi madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Kulissi eri asendeid nimetatakse positsioonideks
avaneb mulle võimalus uurida täpsemalt selle pilli tööpõhimõtet ja ajalugu. 3 TROMBOONI EHITUS Tromboon on trompetite rühma kuuluv madala kõlaga vaskpuhkpill. Tromboonil on kausshuulik, pikk silinderjas umbes kolme meetri pikkune toru ning lehterots. Õhusamba pikkust pillitorus, seega ka helikõrgusi saab sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi: tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone, millel saab õhusammast lühendada või pikendada ventiilide avamise või sulgemisega, kuid tänapäeval kasutatakse rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline liuglev tõmmiktoru e. kuliss. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Täiesti kinni lükatud kuliss annab trombooni põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt
muusikainstrumentidele. Heliteostel oli märge per cantare o sonare, mis viitab sellele, et neid võis laulda või käepärast oleval pillil mängida. Orkestri liigid on Orkestri liigid on : 1) sümfooniaorkester 2) puhkpilliorkester 3) rahvapilliorkester Barokkorkester Orkestrist tänapäevases mõistes saab rääkida alles barokiajast (1600 1750). Sel ajal toimus instrumentaalmuusikas tormiline areng. Arenesid keelpillid. Mängiti keelpille, flööte, tsinke ja tromboone. Barokkorkestri põhirühma moodustas keelpillide perekond: viiulid, vioolad, tsellod, kontrabassid. Klassitsismiaja orkester Klassitsismiajal (1750 1830) muutus orkestrimuusika väga populaarseks. Korraldati palju kontserte. Instrumentaalmuusikat mängiti ooperiteatrites ja õukondades. Ettekanded kestsid 5-6 tundi. See oli periood, kus heliloojad suutsid end elatada, sõltumata õukonnast või kirikust. Euroopa suurim ja alaline orkester oli M a n n h e i m i o r k e s t e r.
vanalinna väravatornis. Kontsert oli renesanssi teemaline. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal ansambli juht Andres Mustonen. Ansamblis on kokku 10 liiget, kõik mängivad erinevaid pille ning kolm nendest laulavad veel lisaks. Andres Mustonen, kes on ansamblijuht, mängib viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorni. Olev Ainomäe mängib pommereid, oboed ning šalmeid. Imre Eenma mängib violonet, kontrabassi ning gambat. Valter Jürgenson tromboone, Peeter Klaas gambasid ja tšellot. Ivo Sillamaa mängib nii orelit, klaverit kui ka klavessiini. Jaan Arder laulab baritoni, Joosep Vahermägi on tenor ning Riho Ridbeck laulab bassi, kuid peale laulmise mängib ta ka löökpille. Ansambli repertuaaris kõlab muusika, mis hõlmab 8.-20. sajandi Euroopat. Enamasti ikkagi keskaja ja renessansi muusikat: organumid, liturgilised draamad, gregooriuse koraalid, hümnid ja motetid. Esitatakse ka 20
Üheks suurimaks heliloojaks oli Josquin Desprez. Tema tuntuimad teosed on ‘Leinaood’ ja ‘Relvastunud mees’. Selle koolkonna viimane suurkuju oli Orlandus Lassus. Ta kirjutas ligi 2000 heliteost, millede hulgas oli nii vaimulikku kui ka ilmalikku muusikat. Minu arvates iseloomustab tema teoseid värvikas harmoonia. Saatepillidena kasutati vioolasid, lautot, trompeteid, tromboone, klavikordi, klavessiini ja orelit, mis oli tähtsaim kirikupill. Sõna ‘barokk’ on pärit portugali keelest ning tähendab ebakorrapärase kujuga pärlit. Barokkajastu tõi helikunsti suured muutused. Heakõlalisele ja tasakaalustatud muusikale eelistati ajastule vastavat pingelist ja erutatud muusikat. Jumaliku harmoonia asemel pandi teostesse sisse erinevaid inimlikke tundeid
kenasti kokku paljude teiste pillidega. Teda kasutatakse üsna tihti ka soolopillina. 7 TROMBOON Tromboon on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma kolmas liige. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Ka temal on huulik, pillitoru ja laienev kõlalehter-resonaator. Õhusamba pikkust pillitorus saab aga sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi. Tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone. Nendel pillidel saab õhusammast lühendada-pikendada ventiilide avamise või sulgemisega. Tänapäeval kasutatakse aga rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline tõmmiktoru. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Alates XIII sajandist hakkas suurenema erinevus kõrgemaja madalamakõlaliste trompetite vahel. XIV sajandil valmistati aga
mängides, hääli lauldes ja pillil dubleerides. 14. Ilmaliku laulu zanrid Prantsusmaal lauldi lüürilisi laule, mida nimetati sansoonideks. Itaalias esines 2 suunda: 1) rahvalik laulutüüp (frottola, villanella, balleto) 2) peen ja kunstipärane madrigal. Saksamaal oli ilmalik laul ühehäälne ja Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal. 15. Pillimuusika iseloomustus 16.sajandil Intensiivne pillide areng. Kasutati trompeteid (signaalpillidena) ja tromboone, ansamblite koosseisu kuulusid ka löökpillid. Jätkuvalt kasutati mitmeid juba keskajast tuttavaid pille: portatiiv, rebekk, flöödid jt. 16. Pillid (õpikus ka mingid nunnud pildid) Klahvpillid - orel, klavessiin, klavikord Puupuhkpillid - plokkflööt, pommer (oboe), dulcian (fagott), krummhornid (sarved) Vaskpuhkpillid trompet, tromboon, tsink Keelpillid - viola da gamba (tello eelkäija), viola da braccio (viiuli eelkäija) 17
Muusika Keskaeg (14.-16. sajand) Jäi Lääne-Rooma riigi lagunemise ja renessanssajastu vahele (6-14.15.sajad). Mõiste võtsid kasutusele humanistid. Muusika ja igapäevane elu olid väga tihedalt seotud kirikuga. Gregooriuse laul sai alguse 7.-8. saj On iseloomulik laulmisviis Rooma katolikus kirikus. Sai alguse paavst Gregorius Suurest, kes ühtlustas liturgilised tekstid ja need said ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Selle alla mahub palju erinevaid esitusstiile. Peamised on tekst ja sõnum. Väljenduslaad võib olla erinev, ulatudes retsiteerimisest keerukate meloodiateni. Gregooriuse laul on Ühehäälne saateta(vahel tagasihoidlik orelisaade) ladinakeelne esitajaks on üks laulja/lauljate grupp/koor rütm lähtus kõne rütmist ja taktimõõt puudub Meloodia võtab ka eeskuju kõnest Missa Igapäevane jumalateenistus. Missa koosneb ordinaariumist ja proopriumist. Ordinaarium kõlab igal te...
kenasti kokku paljude teiste pillidega. Teda kasutatakse üsna tihti ka soolopillina. Metsasarv Tromboon Tromboon on sümfooniaorkestri vaskpuhkpillide rühma kolmas liige. Tromboon on madalama ja võimsama häälega kui metsasarv. Ka temal on huulik, pillitoru ja laienev kõlalehter-resonaator. Õhusamba pikkust pillitorus saab aga sõltuvalt trombooni ehitusest reguleerida kahte moodi. Tehakse väikeste kroonide ja ventiilidega tromboone. Nendel pillidel saab õhusammast lühendada- pikendada ventiilide avamise või sulgemisega. Tänapäeval kasutatakse aga rohkem niisuguse ehitusega tromboone, millel on suur U-kujuline tõmmiktoru. Seda sisse lükates või välja tõmmates saab muuta õhusamba pikkust pillitorus. Tromboonid põlvnevad samadest pillidest, millest trompetidki. Alates XIII sajandist hakkas suurenema erinevus kõrgemaja madalamakõlaliste trompetite vahel. XIV sajandil valmistati aga
Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd.
Kirikus oli kaks orelit, millede juurde paigutatud koorid ja pillirühmad vastastikku või koos mängides tekitasid huvitava mitmekoorimuusika, mille üheks lemmikvõtteks oli kajaefekt. Sellise muusika eelkäijaks olid antifoonilised e. vaheldumisi lauldud psalmid. Veneetsia koolkonnale pani aluse flaamlane Adrian Willaert, kelle teost "Salmi spezzati" (1550) peetakse esimeseks mitmekoorimuusikaks. Oluliseks sai meloodialiinide asemel häälte kooskõla. Väga palju kasutati pille orelit, tromboone, vioolasid jt. Koguni kogu koor võis koosneda pillidest. Veneetsiast on pärit sellised instrumentaalvormid nagu canzon, sonata, ricercar, toccata. 18. Inglise kirikumuusika emakeelne lihtsa akordilise stiiliga Kaunistatud polüfoonilise muusika asemel lihtne akordiline stiil, kus pearõhk oli emakeelsel tekstil.16. sajandit on nimetatud inglise muusika kuldajastuks. Muusikal oli tähtis koht Henry VIII õukonnas, ka kuningas ise kirjutas muusikat. Väljapaistvam helilooja oli William Byrd.
Madrigal tõsine armastus laul, filosoofilise, erootilise, aga ka tihti religioosse alltekstiga, värsivorm vaba, iseloomulik on puändiga lõpetus paaris viimases värsireas. Suurim meister Jacob Arcadelti(u1500-1568)"Valge õrn luik" Lauldi õukonna ringis ja ka haritlasteseas. Algselt lauldi oma vahel, ilma kuulajateta. 16.saj. olid klahvpillidest kasutusel orel, klavesiin ja klavikord. Puhkpillidest: pommer, dulcian, fagott, krummhornid. Vaskpuhkpillidest kasutati trompeteid, tromboone ja tsinki. 7
põhihäälestuse, seda järjest avades kõlavad üha madalamad helid. Kulissi sujuvalt liigutades muutub ka helikõrgus sujuvalt, libisevalt. Seda mänguvõtet nimetatakse glissandoks. Tänapäeva sümfooniaorkestris kasutatava trombooni ulatus on C-b1. Noodid kirjutatakse bassivõtmes. Tänapäevane tromboon kujunes välja 15. sajandil ja levis üle Euroopa. Järgmistel sajanditel kuulus tromboonide perekonda palju pille, millest kaasajal kasutatakse rohkem tenor- ja basstrombooni. Tromboone kasutati välitingimustes, kontsertidel ja liturgiatel. 17. sajandil muutus tromboonide kasutamine üsna harvaks ja, kui Austria välja arvata, 1675. aastaks peaaegu lõppes. Bach ja Händel kasutasid trombooni üksikutel juhtudel, näiteks Händel kolmes oratooriumis. Austriast algas ka trombooni "taassünd": seda kasutasid Leopold Mozart, Georg Christoph Wagenseil, Johann Albrechtsberger ja Johann Ernst Eberlin. Nad kasutasid trombooni koori saatepillina,
Trompet enamasti silindriline, kooniline osa väiksem. Võime jaotada oktaviaalseteks (kõik peale klarneti ülepuhudes oktav kõrgemalt) ja kvintaalseteks (klarnet ülepuhudes duodeetsim kõrgemalt) 2. Keelpillid õõnes korpus SÜMFOONIAORKESTRI STRUKTUUR 1) Puupuhkpillid (Fl, Ob, Kl, Fag, + Sax) 2) Vaskpuhkpillid (Cor, Tpt, Trb, Tuuba) 3) Löökpillid Lisapillid: Harf, Celesta 4) Keelpillid ( I ja II Vl, Vla, Ts, Kb) 2-ne koosseis : 2 Fl, 2 Ob jne. Tromboone kasutati esimesena Beethoveni 5 sümf IV osas. Keelpillid jagatakse pultideks. SÜMFOONIAORKESTRI PAIGUTUS Charles Ives [Aivs] Kasutas einevaid paigutusi. PUUPUHKPILLID Grupisisene kõlavärv on palju varieeruvam. PPP kvintett kõlab paremini laias seades. Dubleerida keelpille, et võimendada harmooniat. Puupillidele anda palju soolo bassaase. Erinevad seadete võimalused * üksteise peal * põimitud * sulustatud * kattuv FLÖÖT
Kujutavas kunstis tegutsevad Leonardo da Vinci, Micelangelo, Raffael. Renessanssiajastul tegutses ka Martin Luther, kes oma teesidega vallandas protsessi, mis muutis kogu Lääne-Euroopat. Ta soovis jumalateenistustel kaasata tervet kogudust ja muuta liturgia asukoha keelseks. Tekkis protestantlik koraal, mis osaliselt aitas kaasa homofoonia arengule. Tekkis ka iseseisev instrumentaalmuusika. Pillidest kasutati orelit, klavessiini, lautot, viiuli perekonda, mitmesuguseid flööte, trompetit, tromboone. Peamiselt kasutati pille siiski laulude saatena või mängiti pillidega laulmiseks mõeldud nootidest. Tähtsaim laululiik oli madrigal ja missa. Olulisemad heliloojad renessanssiajastul olid Johannes Ockeghem, Josquin Desprez, Orlandus Lassus, Giovanni Pierluigi da Palestrina. J. Deprez'i on väga paljud tema kaasaegsed nimetanud ,,muusikute vürstiks". Tegutses Milanos ja Roomas. Oli üks esimesi, kelle teoseid trükiti Veneetsia trükkal Petrucci poolt, kes leiutas noodikirjatrüki
iseloomulik mitmekoorimuusika. Esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Willaerti psalmikogumikku ,,Salmi spezzati" 1550. aastast. Sajandi lõpupoole kasutati kolme-, nelja- ja isegi enamkoorilisi koosseise. Lõpuks polnud haruldased ka koguni 20-häälsed kompositsioonid. Veneetsia koolkond järgis ka Madalmaade polüfooniastiili. Veneetsia kirikumuusika omapära on ka pillide rohke kasutamine. Koori tugevndamiseks kasutati enamasti orelit ja teisi pille, tromboone, tsinke, vioolasid. Willaerti õpilane Andrea Gabrieli. Viljaks helilooja. Ja tema vennapoeg Giovanni Gabrieli. Veneetsia koolkonna silmapaistvaim helilooja. Õppis ise (Lassuse juures) Lutheri Koraal - Protestantlik koraal ehk luterikoraal või luteri koraal on kirikulaul, mis võeti kasutusele seoses protestantliku liturgia kujunemisega pärast 1517. aastat eesmärgiga saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistustel.
annaabi.ee 
