Tristani ja Isolde lugu - Joseph Bedier
tegi salaja armujoogi ja ütles Brangienile, et Isolde ja Marc peavad seda
jooma, siis nad armastavad teineteist igavesti. Nii elus kui surmas.
Päike paistis ja Isoldel ja Tristanil oli janu, teenijanna leidis veini, mille
Isolde ema oli andnud Brangienile. Tristan ja Isolde jõid seda. Isolde
tahtis Tristanit vihata kõige tehtu eest aga ta ei saanud, ta armastas
teda. Ta südame oli haaranud õrn tunne, mis oli tugevam kui viga.
Brangien, kes oli aru saanud, et noored olid joonid armujooki, tahtis
maa-alla vajuta. Ainult tema teadis, millist halba ta oli põhjustanud.
Isolde ja Tristan keeldusid söögist, joogist ja lohutavatest sõnadest,
otsisid teineteist nagu pimedad, kes kobades teineteise poole
püüdlevad, on õnnetud kui teineteise järele igatsevad, ja veel
õnnetumad, kui koos olles värisevad esimese ülestunnistuse ootel.