Kose Gümnaasium Referaat Triin Aljand Koostaja: Kertu Karner 11A Kose 2009 Triin Aljand · Triin Aljand sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. · Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. · Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usa-s õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. · Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis [1] turismi ja hotellindust [2]. · Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. · Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend. Saavutused · 2003. aastal Barcelonas toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 15. koha. · Ta osales ka 2004. aasta Ateena olümpiamängudel, kuid ei suutnud 50 m vabaujumise eelujumistes näidata võimetekohast aega
Aljand 6. koha. · Aastal 2006 Shanghais toimunud ujumise lühiraja maailmameistrivõitlustel saavutas Martti Aljand 200 m kompleksujumises 9. koha. · 2006. aastal Helsingis toimunud lühiraja Euroopa meistrivõitlustel ujumises saavutas ta 8. koha 100 m kompleksujumises. · 2008. aasta lühirajaujumise EMil Horvaatias Rijekas ujus Martti Aljand 100 meetri kompleksujumises uue Eesti rekordi 53,97 ning pääses sellega poolfinaali. Aljandi aeg oli eelujumiste 11. tulemus. · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Martti Aljand 100 meetri rinnuliujumises Eesti rekordi 1.00,56. Saavutatud ajaga sai Martti 25. koha. ELULUGU (LÜHIDALT): Sündinud 22. novembril 1987. aastal Ta on ujujate Berit ja Triin Aljandi vend.
koha. Medalist jäi tal puudu vaid kaks sajandikku · 2009. aastal Roomas toimuvatel ujumise maailmameistrivõistlustel püstitas Triina Aljand 100 m liblikujumises uue Eesti rerkordi 59,00 ning jäi jagama 23.24. koha ELULUGU (LÜHIDALT): Sündis 8. juulil 1985 Tallinnas. Triin Aljand on 179 pikk ja kaalub 68 kg. Ta on Keila Swimclubi liige ning enne Usas õppima asumist oli tema treeneriks isa Riho Aljandi. Aastast 2005 õpib ta Texas A&M ülikoolis turismi ja hotellindust. Triinu hobideks on muusika, filmid ja ristsõnad. Eesmärk spordis on jõuda tippu. Ujuja Martti Aljand on Triin Aljandi vend.
esmaspäeva hommikul paneme rinnuliujumises alistas Heikki Mäihäniemi täistuuridega edasi,” täpsustas Triinu 0,18 ja 200 meetris 0,13 sekundiga.Eesti treenerist isa Riho Aljand. “Rekord parimateks tunnistati Triin Aljand ja Viilep pidigi tulema, Triin on piisavalt ning juunioridest Jane Trepp ja Rasmus Kütt. Keegi ei tea, kui paljud eestlased ujuda oskavad! Ujumisliidu treenerite kogu juhatuse esimees Riho Aljandi sõnul ei tea ilmselt keegi, kui paljud eestlastest ujuda oskavad või mis tasemel. “Seda ei tea keegi. Eks see ole seinast seina,” ütles Aljand. Tema sõnul on kooli õppekavas olevast ujumise algõppest selgelt vähe ning riik peaks panustama esmalt inimeste põhjalikku teavitamisse, et ujumisoskus on eluliselt oluline. “Üks asi, mida riik saaks teha, oleks teavituskampaania, mitte ühekordne, vaid aastaringne
starti ja igat pööret, kui on lubatud sooritada üks kätetõmme puusadeni, tuues käed tagasi algasendisse, ja üks liigutus jalgadega (sh. üks delfiinilöök), siis võib ujuja olla täielikult allpool veepinda. Pea peab ilmuma veepinnale teise tõmbe esimese osa kestel, enne käte jõudmist kõige laiemasse asendisse (3). Joonis 3. Hingamine rinnuliujumisel Eestlastest võiks siinkohal ära märkida Martti Aljandi. 12 5. LIBLIK- EHK DELFIINIUJUMINE JA KOMPLEKSUJUMINE Olümpiamängude ujumisvõistlustel on selle stiili 100 m ja 200 m kõige vaatemängulisemad. Ujuja keha liigub samamoodi kui delfiinil, kiiruse tagab kogu keha töö. Alates esimesest kätetõmbest ja peale igat pööret peab ujuja olema rinnuli asendis, kusjuures õlad peavad olema veepinnaga paralleelsed
Aljand sai kirja 26,19, mis oli 0,51 sekundit nõrgem isiklikust rekordist ja 0,49 sekundit halvem tema sama aasta parimast resultaadist. Eestlanna sai seitsmendas ujumises kolmanda koha, kaotades esimesena lõpuseinani jõudnud taanlannale Jeanette Ottesenile 0,24 sekundiga. 73 ujuja konkurentsis sai Aljand 26. koha. Parima ajaga läks poolfinaali hollandlanna Inge de Bruijn 24,66ga. Viimasena tagas edasipääsu 25,68, mis võrdus täpselt Aljandi isikliku rekordiga. 30. juulil 2005. püstitas ta ujumise maailmameistrivõistlustel Montréalis 50 m liblikujumises uue Eesti rekordi 27,31 sekundit ning saavutas sellega 15. koha. 2007. aastal Melbourne'is toimunud maailmameistrivõitlustel saavutas Triin 50 m liblikujumises 21. koha. 2008. aasta Pekingi olümpiamängudel püstitas Triin Aljand 100 meetri liblikujumises uueks Eesti rekordiks 59,43. Selle ajaga jäi ta jagama 32.33. kohta, poolfinaali pääseti viimasena ajaga 58,49
kvalifikatsioonivõistluste avakatsel hooaja tippmargi 14.19 ja jõudis läbi aegade esimese Eesti naisportlasena kergejõustiku väljakualal olümpia lõppvõistlusele. Ülitugeva lõppvõistluse kolmest katsest õnnestus Leibakul rahuldavalt vaid teine, kus tema tulemuseks mõõdeti 14.13, ja mis tagas kolmikhüppe noorimale osavõtjale 10. koha. Triin Aljandi parandas Pekingi olümpiabasseinis Eesti rekordit 100 meetri liblikujumises ning saavutas Eesti ujujatest Pekingis parima koha, olles 50 meetri vabaujumises 21., ent loodetud ja oodatud poolfinaalid jäid kaugele. Lõpetuseks Aus mäng on olümpiaideaal, mis hõlmab eneses ausust, austust nii meeskonnakaaslaste kui konkurentide vastu ning kehtestatud võistlusreeglitest kinnipidamist
annaabi.ee 
