maailmaturul kõrges hinnas! (Hiljem seoses industrialiseerimise ja kollektiviseerimisega kaotab raha jälle oma väärtuse). Punane terror · ametlikult kuulutati välja 1918. aasta sügisel, pärast seda, kui Leninile oli tehtud atentaat (Uurimiskomisjoni juhtis eesti kommunist Viktor Kingissepp). Atentaadis on palju segast. Tegelikult oli terror alanud juba varem (juulis 1918 tapeti Nikolai II koos perekonnaga) · surmaotsused langetati revolutsiooniliste tribunalide poolt ilma kohtuta · rakendati pantvangide võtmist · Trotski algatusel hakati rajama kontsentratsioonilaagreid, kuhu paigutati nn kontrrevolutsioonilised elemendid · täpsed andmed hukatutest puuduvad, aga hinnanguliselt on pakutud, et 1918- 1922. a hukkus vähemalt 8 milj inimest (peaaegu sama palju, kui oli I 4 maailmasõjas sõdinud riikidel hukkunuid kokku). (Allikas: Istorija Otetsestva XX vek Utsebnik. M 2006).
vägivaldne kollektiviseerimine, mindi üle kaardisüsteemile ning sõjavägi oli allutatud parteile. Ühiskonnas oli lubatud ainult üks partei ÜKP, kujunes Stalini isikukultus, rakendati terrorit. Reformid NSVL 1920ndatel Toimus rahareform, mille käigus võeti käibele uus rahaühik, mis oli kindlustatud kullastandardiga. Toimus ka sisepoliitilisi reforme nagu justiitsreform. Selle käigus ühtsustati kohtusüsteemi, piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Kaotati Ülevenemaaline Erakorraline Komisjon, mille funktsioonid anti üle Siseasjade Rahvakomisariaadile, mille juurde loodi ka Riiklik Poliitvalitsus. Sellele allutati võitlus spinaazi, banditsismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudtee kaitse. Ellu viidi ka sõjareform, mille käigus vähendati relvajõude ning osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeeks, moodustati territoriaalsed miilitsaüksused ja kujundati välja rahvusväeosad. Suurimaks reformiks oli NL moodustamine
ENSV Prokuratuur (ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eriosakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväeprokurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD Balti ringkonna vägede sõjatribunali koosseisud, kuid otsuseid Eesti kodanike suhtes
· Kaubalis-rahaliste turusuhete arendamine rahvamajanduses · Majanduse struktuuri põhiülesandeks said isemajandavad trustid ja nende koondised. · NEPi eduka rakenduse eelduseks oli rahareform uue rahaühiku käibelelaskmine, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Parandas nii sotsiaalseid suhteid kui majandussüsteemi tervikuna. · Justiitsreform ühtlustati kohtusüsteem (rahvakohus, kubermangukohus, ülemkohus), piirati ja lihtsustati tribunalide süsteemi. Riiklik Poliitvalitsus võitlus spionaazi, banditismi ja salakaubaveo vastu, piiride ja raudteede kaitse. · Sõjaväereform relvajõude vähendati 5,5 miljonilt 600 000 meheni, osa väeüksusi kujundati ümber tööarmeedeks. Moodustati terroritaalsed miilitsaüksused, kujundati välja rahvaväeosad · Nõukogude Liidu moodustamine 30.dets 1922 · Lenini surm 21.jaanuar 1924 soovitas juhiks Stalinit, kongress ei järginud ta soovitust
Sõjas on tapmine ja vaenlase ründamine lubatud, aga seda peab tegema teiste võitlejate vastu. Selline idee tugines sellele , et sõja pidamine oli ühiskondliku tegevusena reguleeritud nii, et tsiviilelanikud said oma elu edasi elada. Tekib totaalse sõja kontseptsioon 1934. Aastal. See tähendab seda, et tööline, kui ta varem tegi autot, siis nüüd ta teeb tanki. Seega tekib kiusatus neid väikseid lülisid rünnata. Rahvusvaheline kriminaalõigus Kui rääkida tribunalide ajaloost, siis 15. Sajandil on sõjapealik, kes paistab silma ja siis korraldatakse selline regionaalprotsess. Kui rääkida ajaloost siis 19. Sajandil see temaatika piirdub kurjategijate väljaandmisega, et millisel juhul saab üks riik küsida välja kurjategijat välja teisest riigist ja millistel alustel teda välja nõuda saaks. Praegu venemaa ei anna välja oma kodanikke. Küsimus väljandmisest
aga seda peab tegema teiste võitlejate vastu. Selline idee tugines sellele , et sõja pidamine oli ühiskondliku tegevusena reguleeritud nii, et tsiviilelanikud said oma elu edasi elada. Tekib totaalse sõja kontseptsioon 1934. Aastal. See tähendab seda, et tööline, kui ta varem tegi autot, siis nüüd ta teeb tanki. Seega tekib kiusatus neid väikseid lülisid rünnata. 28 Rahvusvaheline kriminaalõigus Kui rääkida tribunalide ajaloost, siis 15. Sajandil on sõjapealik, kes paistab silma ja siis korraldatakse selline regionaalprotsess. Kui rääkida ajaloost siis 19. Sajandil see temaatika piirdub kurjategijate väljaandmisega, et millisel juhul saab üks riik küsida välja kurjategijat välja teisest riigist ja millistel alustel teda välja nõuda saaks. Praegu venemaa ei anna välja oma kodanikke. Küsimus väljandmisest
(ENSV prokurör Kaarel Paas või tema asetäitja eriasjades Sergei Nikiforov ning tema eri- osakonna prokurörid) või NKVD Balti ringkonna vägede sõjaväeprokuratuur (sõjaväepro- kurör Palkin). Süüdistuskokkuvõtted kinnitasid samad organid. Ka maakondade prokurörid andsid nõusolekuid süüdistuskokkuvõtete kinnitamiseks ja süüdistusmaterjali kohtulikule arutelule saatmiseks. ENSV Prokuratuuri eriosakonna prokurörid osalesid süüdistajatena tribunalide töös. Vangid mõisteti tavaliselt süüdi Vene NSFV kriminaalkoodeksi paragrahvi 58 erinevate lõigete alusel. Paljudel juhtudel ei põhinenud süüdistused konkreetsetel tegudel, vaid pigem vangi üldisel kutsealasel või ühiskondlikul tegevusel ning osalemisel kodanike- ühendustes. Enamasti langetasid otsuse mitmesugused sõjatribunalid. Eestis tegutsesid NKVD Bal- ti ringkonna vägede sõjatribunali koosseisud, kuid otsuseid Eesti kodanike suhtes langeta-
politseinikke ja laagrite valvureid, esitati tõendeid inimsusevastaste kuritegude kohta, ning nendel juhtudel rakendati peaaegu eranditult surmaotsust (aastail 19441947 ja uuesti alates aastast 1950; aastail 19471950 ei olnud Nõukogude Liidus surmanuhtlust). Komisjon on seisukohal, et üksikutel juhtudel olid tõendid piisavad selleks, et õigustada määratud karistusi. Ei saa väita, nagu tuleks kõiki Nõukogude julgeolekuasutuste poolt vahistatud ja tribunalide poolt süüdimõistetud isikuid pidada süütuks üksnes sellepärast, et menetlused, mida nende puhul rakendati, olid õigusvastased. Komisjon on seisukohal, et Eesti taasokupeerimine Nõukogude Liidu poolt 1944. aastal oli õigusvastane, ning järelikult oli vastupanuliikumises osalejate võitlus okupatsioonivõimudega õigustatud. Niisuguses kontekstis on kummagi poole kohuseks vähendada miinimumini
a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus – töölepingud · Politseikohus – väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand
Üldjuristiktsiooniga kohtute süsteem: a) Esimese lüli kohtud: · Instantsitribunal - väiksemad tsiviilasjad · Kaubanduskohus - äritegevus · Töökohus töölepingud · Politseikohus väiksemad kriminaalasjad b) Suure instantsi tribunal- tsiviilkamber +kriminaalkamber + alaealiste kohus -> 1. astme kohtud c) Apellatsioonikohus - praktiliselt kõigi esimese lüli kohtute ja suure instantsi tribunalide lahendite jaoks. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. Tsiviilkamber +sotsiaalkamber + kriminaalkamber + alaealiste kamber d) Assisside kohus- esimese astme kohtuks kõige raskemate kuritegude puhul. Võimalik edasi kaevata kassatsioonikohtusse. e) Kassatsioonikohus- antud hierarhias kõrgemail kohal. Koosneb 6 kambrist Halduskohtute süsteem: a) Haldustribunalid- I tasand. Vaatab läbi kõiki ametisikute ja haldusasutuste tegevuse
Kui ei tee ilusti, siis nende juures antakse ikkagi vastav karistus. -‐ rahvusvahelist menetlust ei takista: § kohtualuse ametikoht § kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteeid või meneltuse eritingimused Kohtuotsuse täitmine -‐ rahvusvahelise tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla -‐ karistust kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut 40 Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester -‐ ICTY ja ICTR jaoks on loodud eraldi täitemenetluse institutsioon, nt
1.kuuelise vangistuse kindralile. Rahvusvaheline Kohus ütleb, et karistus pole tõsine ja see kohtupidamine pole tõsine - see on näiline menetlus) ❏ Rahvusvahelist menetlust ei takista: - kohtualuse ametikoht - kohtualusele riigisiseselt antud amnestiad või tagatud immuniteedid või menetluse eritingimused KOHTUOTSUSTE TÄITMINE: ❏ Peamine karistus on vabadusekaotus ❏ Rahvusvaheliste tribunalide juures on olemas ainult eeluurimisvangla ❏ Karistus kantakse mõnes riigis, mis on avaldanud selleks valmisolekut RAHVUSVAHELINE KRIMINAALKOHUS (asub Haagis): ❏ Esimene alaline rahvusvahelisel lepingul põhinev üksikisikute individuaalse kriminaalvastutusega tegelev rahvusvaheline kohus ❏ Iseseisev rahvusvaheline organisatsioon ❏ Kohtunikke on vähemalt 18, kes valitakse statuudi osalisriikide assambleel 9.aastaks ja seda
annaabi.ee 
