Paljusid neist transkriptsioonifaktoritest on tarvis multipotentsiaalsete eellasrakkude edasise laienemise reguleerimiseks. Rakkude seotus Ajuripatsi eesosa tunnustab transkriptsioonifaktorite pärilikkust. Varajastes staadiumites ajuripatsi eesosa rakud on multipotentsiaalsed, kuid arengu jooksul nad kaotavad võime areneda ükskõik, millisteks rakkudeks, kuna kasvufaktorid mõjutavad neid. LHh3 positiivsed rakud, millel pole Prop-1 transkriptsioonifaktorit, arenevad rostral thyrocyte'de tipu rakkudeks. Need rakud, mis vajavad transkriptsioonifaktorit TBX19, neist saavad kõhtmised corticotrope'd ja melanotrope'd. Samal ajal enamus ajuripatsi rakutüüpidest on kujunenud rakutüüpidest, mis vajasid Prop-1 transkriptsioonifaktorit. Prop-1 positiivsed rakud kõhtmised rakud, sünteesivad GATA-2 transkriptsioonifaktori ja moodustavad gonodotrope'd ja thyrotrope'd. Prop-1 päritolu selgmised rakud sünteesivad
signaalita Mutantse geeni puhul kaob kontroll rakutsükli üle produkt ei hoia ära raku jagunemist ilma signaalita Onkogeenid Normaalsete proto-onkogeenide mutantsed alleelid Proto-onkogeenid stimuleerivad rakutsükli iga faasi algust Aktiveeruvad ainult siis, kui tingimused raku paljunemiseks soodsad Mutantsed proto-onkogeenid on aktiivsed igal ajal ja stimuleerivad rakutsükli faaside vaheldumist pidevalt Tuumor supressorgeen p53 Geen p53 kontrollib ühte regulatoorset transkriptsioonifaktorit regulaatorvalku molekulmassiga 53 kilodaltonit: p53 proteiin 53 Vähihaigete DNA järjestuse määramisel p53 mutantne enamusel UV kiirgusega kiiritamisel sünteesitakse rakus p53 valku rohkem p53 seondub nende geenide enhanceritele, mis peatavad rakutsükli Vajalik peatada rakutsükkel, aeg parandada DNA kahjustused mitte sünteesida valku kahjustatud DNA pealt, et ei tekiks kasvajat tuumor supressor
analüüs/geelelektro-foreesi ja autoradiograafiat, footprinting. • Transkriptsiooni faktor on valk, mis seondub spetsiifilistele DNA järjestustele, kontrollides see läbi mRNA molekulide transkriptsiooni kiirust DNA-lt. • RNA polümeraas on ensüüm, mis transkriptsiooni käigus sünteesib uue RNA molekuli, kasutades matriitsina DNA-d. • TATA-box on TATA järjestus, paljude eukarüootsete geenide promootoralas olev konsensusjärjestus, mis seob üldist transkriptsioonifaktorit ja määrab seega ära transkriptsiooni alguskoha. • TBP on esimene valk, mis ”istub” TATAbox promootorile, TATA-siduv proteiin. Temal on oluline roll RNAPolII-katalüüsitud snRNAde geenide transkriptsioonis. TBP seondub DNA väiksese valku, rikub DNA normaalse dupleksi struktuuri, koolutades/väänates DNAd oluliselt. • Mediaator on multiproteiinne kompleks, mis toimib transkriptsioonikoaktivaatorina kõigis eukarüootides.
· Nõrkus, väsimus · Isutus · Peavalu · Lihas- ja liigesvalud NSAIDide põletikuvastane toime NSAIDid seonduvad pöörduvalt COX-1 ja COX-2 aktiivtsentrisse ja pärsivad neid väheneb prostaglandiinide ja tromboksaani süntees Kõrgemates doosides on võimalikud ka teised toimed Vabade radikaalide tekke pärssimine Adhesioonimolekulide ekspressiooni pärssimine Põletikurakkude aktiivsuse ja membraani funktsiooni moduleerimine Aspiriin ja ibuprofeen pärsivad ka transkriptsioonifaktorit NF- B NSAIDid ei pärsi PLA2 toimet (see toime on glükokortikoididel) ega leukotrieenide moodustumist Valu Valu on ebameeldiv tunde- ja ja emotsionaalne kogemus, mis on seotud tegeliku või võimaliku koekahjustusega Notsitseptiivne valu - somaatiline, vistseraalne Neuropaatiline valu perifeerne, tsentraalne Psühhogeenne valu (emotsionaalne) NSAIDide analgeetiline toime NSAIDid on eriti kasulikud põletikulise valu korral
TFIIIB (koosneb TBP-st ja kahest TAF-ist) TFIIIB toob kohale Pol III. 13. Transkriptsioon - on RNA molekuli süntees, mis toimub rakutuumas interfaasi ajal + tsütoplasmas. Transkriptsioonifaktorid paiknevad tuumas. 14. Sidumissait on piirkond proteiinil, DNAl või RNAl, mille külge teised spetsiifilised molekulid ja ioonid moodustavad keemilist sidet. TATA box - TATA järjestus, paljude eukarüootsete geenide promootoralas olev konsensusjärjestus, mis seob üldist transkriptsioonifaktorit ja määrab seega ära transkriptsiooni alguskoha. 15. ,,Enhancer" ehk võimendav järjestus, mis stimuleerib transkriptsiooni ja mida vajatakse geeni maksimaalseks transkriptsiooniks. Paljude eukarüootsete promootorite aktiivsust mõjutavad need oluliselt järjestused, mis asuvad nende geenide proksimaalsest promootorist tuhandete aluspaaride kaugusel. Nende piirkondade asukoht struktuurgeeni suhtes pole tähtis ja nende funktsioon ei sõltu nende orientatsioonist geeni suhtes
Mõjutatavad transkriptsioonifaktorid mängivad olulist rolli raku diferentseerituse määramisel. Selline täiskasvanud (somaatilise) raku pluripotentsuse taastamine näitab ka, et täiskasvanud somaatilistes rakkudes on olemas sama geneetiline informatsioon, mis on olemas varajastes embrüonaalsetes rakkudes. Rakkude pluripotentsuse indutseerimiseks kasutati 2006. aastal hiire fibroblaste ja nelja transkriptsioonifaktorit, milleks olid: Oct4, Sox2, Klf4 ja c-Myc Täiskasvanud tüvirakud ehk somaatilised tüvirakud ehk keha tüvirakud on diferentseerumata rakud, Milline on Dolly tähtsus bioloogia ajaloos? 1. Tõestati, et kõikides vegetatiivsetes somaatilistes rakkudes säilib kogu genoom, et areneda uus organism. Dolly kasvatati piimanäärme rakkudest. 2. Tehnoloogilinetähendus– põllumajandusloomad. Nt Hea piimaand. Ristamisel
See tähendab, et replikatsioon ja virioni kokkupakkimine on otseselt seotud. Replikatsioon toimub virioplasmas ehk inklusioonkehades, kus tekib võrgustik virraalsete RNA-de ja kapsiidide kokkupanekuks. Rotaviiruse NSP3 inhibeerib rakus translatsiooni NSP3 toimib sarnaselt raku poly(A)-d siduvale valgule (PABP) ja on oluline rotaviiruse mRNA translatsiooniks. NSP3 seob üheltpoolt viiruse RNA 3’- ostsi ja teiseltpoolt transkriptsioonifaktorit eIF- 4G. Tänu rotaviiruse mRNA 5’ ja 3’ otste omavahelisele interaktsioonidele aktiveerib NSP3 poone eIF- 4G sidumine viiruse mRNA-de translatsiooni Samal ajal surub NSP3 maha peremehe RNA-de translatsiooni Sugukond Partitiviridae Taimede ja seente viirused. Virion T=1. Genoom koosneb kahest dsRNA segmendist pikkustega 1,4- 2,4 kb, mis pakitud eraldi virionidesse. mRNA-d on monotsistroonsed. Kodeerivad vastavalt kattevalku ja replikaasi. Sugkond Endornaviridae
teisel geenil, isegi kui ta asetseb transkribeeritavatest geenidest kaugel. Enhaanseri funktsioon on soodustada, võimendada mõne geeni avaldumist. Enhaanser võib asuda geenijärjestuses oma sihtgeenist kaugel eemal, koguni sootuks teises kromosoomis. Ent geeniahela käärude tõttu asub ta ruumiliselt sihtgeeniga ometi lähestikku. Ta suudab püüda kinni ja hoida enda küljes sihtgeeni transkriptsioonifaktorit: valku, mille toimel sihtgeen avaldub ehk toimima asub. 14. tRNAde struktuur ja funktsioon. Transport-RNA ehk tRNA on ribonukleiinhape, mis tegeleb rakus aminohapete transpordiga ribosoomi, kus geneetilise koodi alusel lisatakse aminohape sünteesitavasse valguahelasse. Nagu teisedki RNA molekulid, on tRNA molekul polümeer, ning koosneb nukleotiididest adeniinist (A), guaniinist (G), tsütosiinist (C) ja uratsiilist (U), lisaks ka mõnest modifitseeritud nukleotiidist.
vajalik; - NSP2 on oligomeerne NTP-aas, lokaliseerub viroplasmades (täpsemalt, NSP2 on koos NSP5 ja NSP6-ga vajalik ja piisav viroplasmade moodustamiseks), võib osaleda RNA pakkimisel; - NSP3 toimib sarnaselt raku polü(A)-d siduvale valgule ja on oluline rotaviiruse mRNA translatsiooniks: a. NSP3 seob ühelt poolt viiruse RNA 3'-otsi (täpsemalt nelja 3'-terminaalset alust) ja teiselt poolt transkriptsioonifaktorit eIF-4G; b. tänu rotaviiruse mRNA 5'- ja 3'- otste omavahelisele interaktsioonile (tuleneb nendes leiduvatest inverteeritud järjestustest) aktiveerib NSP3 poolne eIF-4G sidumine viiruse mRNAde translatsiooni; 19 LIISI KINK
laevis’e munarakku – arenesid kullesed) – Gurdonile omistati 2012.a. Nobeli meditsiinipreemia avastuste eest, mis näitasid diferentseerunud rakkude reprogrammeerimise võimalusi tüvirakkudeks Nobeli preemia koos Shinya Yamanaka’ga – indutseeeritud pluripotentsed rakud /iPS/ – a la blastotsüsti rakud – saadi adultse hiire fibroblastidest ). 2007 iPS’d ka inimese fibroblastidest – kasutati enam kui 20 transkriptsioonifaktorit 11. Geen- ja tunnus-nokauditud organismid Hiire nokautmutantide konstrueerimine. Huvipakkuva geeni funktsioon rikutakse, normaalne geen asendatakse rikutuga (mutantsega) genoomi homoloogsel rekombinatsioonil. DNA sisestamisel embrüonaalsetesse tüvirakkudesse ja embrüo transfektsioonil ning edasisel implanteerimisel pseudotiinesse emasesse arenevad kimäärsed järglased. Heterosügootsete kimääride omavahelisel ristamisel saadakse
järjestusega ja teine seotud geeniregulatsiooniga. 15% inimese koodonitest on dual- use koodonit ehk duonid. Duonid määratlevad samaaegselt aminohappeid ja transkriptsioonifaktorite äratundmissaite. Duonid on väga konserveerunud ja on kujundanud valkude evolutsiooni. Duonite puhul aminohapete jaoks alternatiivsete koodonite kasutamine ei ole juhuslik ja kallutatud. Koodonkasutus sõltub parima sobivusega transkriptsioonifaktorit siduvast motiivist. • Meioosi ‘eesmärgid’ võrreldes mitoosiga • Meioosi eesmärgiks on segada ja kokkupanna kahe vahema genoomi variandid ja toota varieeruvust järgjaste hulgas. Mitoosi eesmärgiks on toota 2 tütarrakku, millel on täpselt sama genoom kui vanemrakul. • • Rekombinatsioon: meiootiline ristsiire ja geenikonversioon, mehhanismid, tagajärjed; geenikonversiooni toimumise eeldused ja ulatus.
ja retseptoriga seotud valgu Dishevelled polümerisatsiooni. Tekkinud kompleks n-ö püüab tsütoplasmast kinni β-kateniini fosforüülimise ja degradatsiooniga seotud valke. Tulemuseks on degradeerimata β- kateniini kuhjumine rakutuuma ning geeniekspressiooni käivitamine. Wnt ülesanne on hoida krüptis asuvaid rakke paljunevas olekus Wnt signaal aktiveerib rakkudes Lgr5 valgu (geeniekspressiooni kontroll) Põhilised faktorid: APC – takistab transkriptsioonifaktorit β-kateniin. Selle geeni produkt on valk, mis blokeerib Wnt raja aktiveerumise muteerunud Apc – pidev ülemäärane Wnt signaal Lgr5 – tüviraku markeriks, selle geeni produktid soodustavad rakkude jagunemist; Lgr5 valk - G-valkudega seotud transmembraanne retseptor, selle valgu ekspressioon on iseloomulik tüvirakkudele β-kateniin – rakkudes tavaliselt madalal tasemel – kui tahetakse takistaad rakkude jagunemist, suunatakse β-kateniin lagundamisele
mis võtab osa RNA protsessingust (intronite eemaldamine); interferents RNA reguleerib ekspressiooni. rRNA süntees ja ribosoomid: Rakus tuhandeid ribosoome. Koosnevad kahest subühikust:suurest ja väikesest; kompleks valkudega. DNA piirkonnad, mis kodeerivad rRNAd nimetatakse rDNA-ks. Eukarüootidel on palju rRNA geene, mis korduvad tandeemselt. Transkriptsioon sarnane valke kodeerivate geenide transkriptsiooniga, kasutades RNA I polümeraasi. rRNA süntees nõuab oma transkriptsioonifaktorit. Kodeerivatel rRNA geenidel on omad speisserid, mis eraldavad subühikuid ja aitavad rRNA assambleerumiseks ribosoomis. Ribosoomi subühikud on omavahel seotud vesiniksidemetega. Lõpuks transporditakse RNA tuumast tsütoplasmasse ja initseeritakse valgu süntees. tRNA süntees: tRNA geenid on samuti kordustena, neis võivad olla intronid ja nad on paigutunud üle kogu genoomi. Igal tRNA (75-90 nt pikkune) on erineva nukleotiidse koostisega, mis seob erinevat a/h
Kui hoida hiiri pimedas, jälgivad nad seda rütmi veidi üle 23 tunni pikkuste intervallide kaupa. Mutatsiooni clock puhul pikeneb rütm homosügootidel 27-28 tunnini, heterosügootidel 25 tunnini. Pärast kahenädalalist pimedas hoidmist kaob homosügootsetel mutantidel rütm täiesti. Vastavat mutatsiooni sisaldav geen on lokaliseeritud 5-ndasse kromosoomi. fosB mutantsed hiired ei imeta oma järglasi, kuid on normaalsed muude käitumuslike funktsioonide suhtes. Geen fosB kodeerib transkriptsioonifaktorit, mis toimib hüpotaalamuses. Inimese käitumist mõjutav aneuploidsus. Häired meioosis võivad põhjustada muutusi kromosoomide arvus ning lisaks muudele silmatorkavatele efektidele järglastel põhjustab muutunud kromosoomide arv ka kõrvalekaldeid vastavate indiviidide käitumises. Downi sündroomi põdevatel 21 kromosoomi trisoomiaga indiviidid on vaimselt alaarenenud. Downi sündroomiga laste IQ jääb 25 ja 50 vahele. Juhul, kui nad tänu pidevale hoolitsusele elavad üle
vaigistab operoni aktiivsuse ehk mõjutab negatiivselt. Regulaatorvalk seostub promootorpiirkonna sellisesse kohta, mis sisaldab ka operaatorit → viib geenide väljalülitamisele. Kui regulaatorit pole, on operon aktiivne. - Eukarüootidel on positiivne kontroll – DNA on tavaliselt valkudega seondunud ja tuleb eemaldada valke, et midagi toimuks. Positiivse regulatsiooni puhul on eukarüootidel palju reguleerivaid piirkondi, kuhu saavad seostuda erinevad transkriptsioonifaktorid. Kui transkriptsioonifaktorit pole, siis asi ei tööta – faktor mõjub positiivselt. Regulaator paneb geenid tööle. Kui regulaatorit pole, siis geen on väljalülitatud. DNA on pakitud kromatiini – DNA tuleb kättesaadavaks teha sünteesiks ja selleks vajatakse regulaatorit. Ilma regulaatorita on geen välja lülitatud. Lac-operon, kolm geeni 1) LacZ – ensüüm β-galaktosidaasi kodeeriv geen, lagundab laktoosi; vajalik pentoosfosfaadi tsüklis. Koosneb neljast valgust.
annaabi.ee 
