välja transpordisõlmi ning luuakse seni puudunud piiriüleseid ühendusi. Üleeuroopaline transpordivõrgustik on oluline ka Euroopa Liidu ühtse siseturu jaoks. Transpordiga seotud keskkonnaprobleemid: 1) CO jt kasvuhoonegaaside tekitamine autode, busside poolt 2) müra (kõik transpordiliigid) 3) veereostus (laevad, naftatankerid, torujuhtmed) Eestis toimub põhiosa reisijate- ja kaubaveost autotranspordiga Autostumine on üks riigi arengutaseme näitajaid Transiitvedude transpordiliigid: 1) raudteetransport 2) maanteetransport 3) veetransport (eelkõige just mere kaudu) Kaubasadamad Eestis: 1) Muuga (see on ka suurim ja moodsaim) 2) Paldiski 3) Sillamäe Praamisadamad, mis ühendavad mandit Muhuga: Virtsu-Kuivastu Praamisadamad, mis ühendavad mandrit Hiiumaaga: Rohuküla- Heltermaa Muhult Saaremaale pääseb põhimaantee kaudu Õhutransporti kasutatakse inimeste, posti ning kiiresti riknevate ja kallite kaupade veoks
Lätiga. Kaubad toimetatakse reeglina Muuga, Tallinna, Paldiski, Kunda ja Pärnu sadamatesse või viiakse autotranspordiga Läti kaudu Euroopa riikidesse, kasutades peamiselt Tallinn-Ikla, või Venemaale mööda Tallinn-Luhamaa ja Tallinn-Narva maanteid. Mõningane kaubamaht toimetatakse ka üle Valga piiripunkti. Kuna Eestisse saabunud ning siit lähetatud eksport-, import- ja transiitkaupade vedu toimub valdavalt (~90%) multimodaalses veoahelas (laev - rong või rong laev), siis on transiitvedude maht ja veoste sortiment raudteel sarnane sadamaid läbivate kaubavooludega. Intermodaalsete vedude maht on ligikaudu 9,2%. Peamine hulk väliskülastajaid tuleb Eestisse läbi sadamate, mille kaudu saabus 3,76 miljonit reisijat ja lahkus 3,43 miljonit. Eesti lennujaamu ja kopteriväljakuid läbis 1 472 729 reisijat ehk 34,5% rohkem võrreldes 2004 aastaga. Välislendudel oli neist 1377,8 tuhat. Eesti transpordikorraldust mõjutavad regionaalsed tegurid
(193), 1992 Kopenhaagen (190), 1997 Montreal (177), 1999 Peking (158). _2007. aastaks on 95% osoonikihti kahjustavatest ainetest kasutusest/tootmisest välja lülitatud _November 2009 21. kohtumine Egiptuses Port Ghalib'is BASELI KONVENTSIOON _Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon _1989 _Jõustus 1992 _Eesti 1992 _Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid. BASELI KONVENTSIOON Ohtlikud jäätmed: _Lisas I loetletud jäätmed eri jäätmekategooriates, kui puuduvad lisas III nimetatud omadused Ning _konventsiooniga ühinenud väljaveo-, sisseveo- või transiitriigi siseriiklikes õigusaktides määratletud ohtlikud jäätmed või ohtlikeks jäätmeteks peetavad jäätmed
kasutamise eelist kauba kaalupõhise mahu ees. Veosete kogus tonnides võib olla andmebaasides kajastatult topelt, sest riigisiseselt vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikult raudteel ja teine mitteavalikul. Seepärast on veetud kauba mahu iseloomustamiseks soovitatav kasutada näitajat veosekäive, mis väljendab kaubaveol tehtud tööde mahutonn- kilomeetrites. 5. Milline on transiitvedude olulisus Eesti Raudtee toimimisel. Põhjenda. Kuna transiit moodustab 75% Eesti avalikult raudteel veetavast kaubast (2015 andmed) siis selle kadumisel kaoks põhjus Eesti raudteed üldse kasutada, sest kuskilt ei saa piisavalt tulu et maksta ülalpidamiskulud jne. Eesti raudtee sõltub väga palju transiidist. —Eesti Raudtee tulude vähenemine transiidilt toob paratamatult kaasa kas suure riigipoolsete dotatsioonide kasvu või Elroni kiire piletihinna tõusu. 6
40' high cube külmutuskonteiner (FEU) Lisainfo · Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate ja sadamatest sihtkohtadesse on viimastel aastatel küll suurenenud, kuid kumulatiivsed veomahud (eksport-, import- ja transiitkonteinerid) on küllalt tagasihoidlikud (vt joonis4). Joonis 4. Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate, TEU Konteinervedude arendamine Eestis on senini olnud tagasihoidlik, sest transiitvedude orientatsioon on olnud kütuste ja metallide transiidile. 23 Näiteks St. Peterburi sadama konteinerite veomaht oli 2006. aastal 1 450 000 TEU-d s.o ca 10 korda suurem kui Eesti sadamates.' Läänemeremaade konteinerite veomahtude võrdlus (protsentides) riikide lõikes on toodud joonisel 5. Joonis 5. Jooniselt 5 selgub, et Läänemere suurimad konteinersadamad on Rootsis (Göteburg) ja Venemaal (St
kaudu pakkudes kiirema, odavama ja ohutuma transpordiühenduse riigi eri piirkondade vahel ning transpordisektori ja teiste rahvuslike majandus- ja muude valdkondade integreerituse tõusu. · Rahvusliku koguprodukti suurendamine transporditeenuste ekspordi kaudu, sh üle- euroopaliste struktuuridega integreeritud rahvusliku transpordisektori rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmise ning selle juhtimise ja süsteemse arendamise mehhanismide loomise ja transiitvedude arendamise ning teedevõrgu ulatuslikuma kasutamisega. · Ruumilise tasakaalu saavutamine ning arenguerisuste vähendamine riigisiseste majanduslikult tugevamate ja nõrgemate piirkondade vahel, tagades viimastele kiire ühenduse ja ligipääsu pealinnale ning rahvusvahelistele tõmbekeskustele TRENDID EESTI TRANSPORDITURUL 1. Transporditeenuste outsourcing suurem osa ettevõtetest on loobunud transpordi
Ohtlikud jäämed Eestis: ca 90% (ca 10,5 miljonit tonni) Eestis tekkivatest jäätmetest tekib Ida-Virumaal _ sellest ligi 6 miljonit tonni on ohtlikud jäätmed. _ Ohtlike jäätmete kogusest moodustab 99% põlevkivituhk ja poolkoks aastas tekib: _ ca 1 miljon tonni poolkoksi _ ca 5 miljonit tonni põlevkivituhka Ohtlike jäätmede õigusaktid Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - Eesti ühines Baseli konventsiooniga 1992.a. EL direktiiv Ohtlike jäätmete direktiiv 91/689 - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida; - OJ peavad olema pakendatud ja märgistatud vastavalt EL standardile; - OJ ei segata teise kategooria ohtlike jäätmetega või ohutute jäätmetega; - kehtiva jäätmeseadusega ja selle alamastme aktidega on vastav direktiiv kehtestatud ka Eestis.
Genfi konventsioon: Piiriülese õhusaaste konventsioon. Konventsioon käsitleb erinevate saasteainete õhku heite piiramist. Protokollides (9) on lepitud kokku ühistes õhuseirereeglites ja - protseduurides ning heitmete vähendamises. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989): Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli konventsioon. Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid. Aarhusi konventsioon: Esimene konventsioon Euroopas, mis tunnustas otseselt keskkonnaalaseid õigusi. 3 alustala: Keskkonnateabe kättesaadavus; Otsustamise menetluses osalemine); Juurdepääs õigusemõistmisele. Eestis: Konventsiooni Eestis rakendamise projektid (rahastas Taani Keskkonnaagentuur):
Baseli konventsioon (1989) ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise - liikmesriikidel tuleb koostada OJ kava; kohta. - kõik OJ tarnimiskohad tuleb kindlaks määrata ja registreerida; - määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra; - OJ peavad olema pakendatud ja märgistatud vastavalt EL standardile; - Eesti ühines Baseli konventsiooniga - OJ ei segata teise kategooria ohtlike jäätmetega 1992.a. või ohutute jäätmetega;
transpordiühendust ja transpordi tugiteenuste taset ja terviklikkust; Eesti jätkusuutlik sadamate ja transpordisüsteemi areng ei saa tugineda üksnes kohafaktori eelisele, püsiva konkurentsieelise loomine seisneb Eesti logistikasüsteemi terviklikul väljaarendamisel (infrastruktuur, transporditehnoloogia, operaatorid, teenidus-ja vahendusettevõtted, piiriületused jt). Eesti viimase kümnendi küllalt edukas transiitvedude teostamine on johtunud peamiselt Eesti transpordi-ja transiidiettevõtete heast konkurentsivõimest ja Vene Föderatsiooni oma sadamate vaegsuutlikkusest käsitleda masskauba eksporti. Neid asjaolusid toetas Eesti soodne geopoliitilise asend ja meie transpordiinfrastruktuuri ja superstruktuuri konkurentidest kiirem areng, mis oli orienteeritud põhiliselt tooraine (ka teravili, väetised jm) ning energiakandjate (vedelkütused, masuut, kivisüsi) transiidile läbi Eesti.
Raudteede ehitamise ja kasutuselevõtu tõttu 19. sajandi teisel poolel hakati ehitama ladusid suurematesse raudteejaamadesse. Rongidega veeti korraga kohale sadu tonne kaupu, mida ei suu- detud hobutranspordiga selle väikese kandejõu tõttu piisavalt kiiresti ja kaugele edasi toimetada. Raudteevedude arenedes hakati tegema kaupade transiitvedusid ehk läbivedusid ühest rii- gist teise kolmanda riigi kaudu. Transiitvedude tõttu arenes välja kauba vaheladustamine ehk tran- siitladustamine suurtes raudteesõlmedes. Transiitkaupu võis hoida sellistes transiitladudes ladus- tamise eest eraldi tasumata pika aja jooksul. 19. sajandi teisel ja 20. sajandi esimesel poolel ehitati transiidi parema teenindamise eesmärgil sisemaa linnades asuvatesse raudteesõlmedesse suuri laokomplekse. Selliste transiitladude esmane funktsioon oli pakkuda kaupade ajutise hoiustamise
mandatest riikidest importivasse riiki. Kuna EL-i liikmesriikide puhul on tegemist tolliliiduga, kus ei rakendata riikide vahel vastastikku ekspordi- ja imporditolle, pole liikmesmaade vahel toimuvad veod eksport- ja importveod. Transiitvedude all mõeldakse riiki läbivaid vedusid, mille käigus kasutatakse riigi logistika infrastruktuuri (maanteid, raudteid, sadamaid, terminale, ladusid jne) veoste toimetamiseks ühest välisriigist teise. Tüüpiliselt peatuvad saadetised transiitvedude käigus transiitriigi territooriumil teatud ajaks järgneva veo ootel
Kohtumised ministrite tasandil, aegajalt. Komisjon võtab vastu soovitusi, millest liikmed peavad lähtuma vastavates riiklikes kavades ja õigusaktides. Ohtlike jäätmete piiriülest liikumist käsitlev konventsioon (Basel 1989) • Konventsioon ohtlike jäätmete ja nende kõrvaldamise kohta. • Ohtlike jäätmete piiriülene liikumine. • 1989, jõustus 1992 • Eesti 1992 • Konventsioon määratleb ohtlike jäätmete impordi, ekspordi ja transiitvedude korra ega käsitle radioaktiivseid jäätmeid ja merelaevade normaalse funktsioneerimise tagajärjel tekkivaid jäätmeid. ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon (New-York 1992) • ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon • 1992, jõustus 1994 • Eesti allkirjastas 1992, jõustus 1994 • ÜL: globaalse koostöö arendamine kliimamuutusi põhjustavate kasvuhoonegaaside emissioonidestabiliseerimiseks ja vähendamiseks.
annaabi.ee 
