Trammiliiklus algas Tallinnas 1888.aastal. 12.augustil 1888.aastal avati Tallinnas kolme kohaliku paruni ettevõtmisel hobutrammi-ehk konkaliiklus Vanaturu kaelast Kadriorgu, mis oli sellel ajal populaarne suvituspiirkond. Septembrist pandi trammid käiku ka mööda Tartu maanteed Heeringa tänavani. Algselt kasutasid suvitajad Kadriorgu sõitmisel enamasti voorimehi. Hiljem pidas Kadrioru ja kesklinna vahel regulaarset ühendust tilisang, mille lõpp-peatus oli Kadrioru supelsalongi lähedal. Trammiliin suleti ajutiselt seoses Esimese maailmasõjaga 1914.aastal ning lõplikult 14.novembril 1918. Hoburaudteed pärast seda enam ei taastatud. 1926.aastal kirjutati Rahvalehes:“ Viimase ajaloolise mälestusmärgina meie tänavraudtee konka elukäigus on kahtlemata kaks endist konkavagunit, mis ühes muu vana rämpsuga Kadriorust on toodud uude trammikuuri. Oma välimuselt viletsad, aknad ilma klaasideta, puuduvad assid ja isegi rattad, lasevad vihma läbi-
2. Projekti maksumus 1. Kogu projekti maksumus – hinnanguliselt 5 miljardit eurot. 2. Eesti panus projekti finantseerimiseks – 1,3 miljardit eurot. 3. Täpne summa pole kindel – võib osutuda märgatavalt kallimaks. 3. Ehitustööde algus 1. Läbirääkimised maaomanikega. 2. Maakonna planeeringud 3. Keskkonnamõjude hindamine. 4. Rail Balticu trassi valmimine 1. Esimesed tööd on juba alanud – lennujaama ja Ülemiste vaheline trammiliin on projekti osa. 2. Eelprojekti valmimine 2018. aastal. 3. Põhitrassi tööde algus aastal 2019. 4. Planeeritav lõpp aastal 2025. Kokkuvõte: 1. Rail Balticu projekti maksumus pole veel kindel – kui kallinevad näiteks ehitusmaterjalid või tööjõud, siis muutub ka projekt kallimaks. 2. Tasuvusanalüüsi ja eelprojektide valimimine, tööde alustamine. Annotatsioon Töö eesmärk on informeerida inimesi Rail Balticu hetkeseisust ja tulevikust.
annaabi.ee 
