PM I tööohutuse kordamisküsimused. 1. Kuidas mõistad väljendit-töökeskkond? 2. Mida nimetatakse töökohaks? 3. Kui suur on % , kus õnnetuse põhjustajaks on inimfaktor: tema eksimus, hooletus, tähelepanematus jne. 4. OSHA- mis organisatsiooniga on tegemist? 5. Millist 2 ülesannet tervikuna täidab EV Tööinspektsioon? 6. Nimeta need 3 ametikohta, mis on pandud teostama TT ja TO alast järelvalvet ettevõttes! 7. Mida mõistetakse sõna ,,ERGONOOMIKA" all? 8. Nimeta tööruumi sisekliima põhinäitajad! 9. Valgustuse tugevus kirjatöö puhul töökohal on! 10. Mis on valguse räigus ja kuidas ta jaguneb? 11. Müra lubatud maksimaalne tase 8 tunnise töökeskkonnas viibimise puhul ei tohi ületada.........! 12. Mida nimetatakse ohuks? 13. Mida nimetatakse riskiks? 14. Nimeta töökeskkonnas esinevad ohutegurid! 15. Milliste ohutegurite hulka kuuluvad: a) Müra - b) Bakterid, seened- c) Ebamugav tööasend, s...
Traktoreid Kirovets K-700A ja K-701 toodeti paralleelselt alates 1970.-te aastate keskpaigast traktori K-700 asemel. Tegemist on veojõuklassi 50 kN kuuluvate üldotstarbeliste neljarattaveoga traktoritega, mis on ette nähtud mitmesuguste põllumajanduslike, maaparanduslike, transpordi- ja muude tööde tegemiseks. Nimetatud traktorid on nii konstruktsioonilt kui ka välisilmelt põhiliselt ühesugused, erinedes teineteisest peamiselt ainult mootori poolest: traktoril K-700A on neljataktiline, 8-silindriline, V-kujuline, turbolaadimisega, vedelikjahutusega diiselmootor JaMZ-238NB võimsusega 158 kWt (215 hj.) (Sama mootorit kasutati ka traktoril K- 700.), traktoril K-701 aga neljataktiline, 12-silindriline, V- kujuline vedelikjahutusega diiselmootor JaMZ-240B võimsusega 220 kWt (300 hj.). Mootor käivitatakse elektrikäivitiga. Traktorite raam koosneb kahest sarniirselt horisontaal- ja
aga sellegi eest on sul olemas juhitavus. http://www.youtube.com/watch?v=mKiTAcXK6M4 Veoauto test- Veoautol on ABS eriti tähtis, sest see säilitab autol juhitavuse ka suure koormaga ja väldib veoka kääri minemist, mis põhjustaks liikluses eriti suure kaose. Veoka puhul on tähtis ka see, et haagise pidurid hakkaksid veidi ennem tööle kui veoka pidurid. Tähtis on veel ka ESP mis väldib veokat külglibisemisse minekut. http://www.youtube.com/watch?v=7vivuORDeaQ Traktori test- Kuna traktoril on rehvide materjal kovast kiust ja puutepinda maaga suhteliselt vähe, siis ta kaotab ka juhitavuse libedal teel väga kergesti. ABS on traktoril libisemises suureks abiks ja aitab ka kuiva teekatte puhul kuna ABS-ita hakkaks traktor kuival teekattel meeletult hüppama ja võib juhitavuse kaotada. http://www.youtube.com/watch?v=4PuN- JZnIZI
Jõu tähis on F. Pindala tähis on S. Rõhuühik on Pa (paskal) Pa= 1 N/m2- (üks njuuton ruutmeetri kohta) Arvutusülesandeid: 1. Andmed: Lahendus: S= 2m2 p=F: S p= 4000N : 2m2= 2000 Pa F= 4t= 4000N P= ? Vastus: 2000 Pa on roomiktraktori rõhk maapinnale. 2. Võttes inimese rõhuks enda teabe ja traktori oma eelmisest ülesandest st. 24047 Pa inimesel ja 2000 Pa traktoril. Vastus: Inimese rõhk on suurem kuna traktor toetub suuremale pinnale kui inimene. Teada on, et mida suurem on pindala siis seda väiksem on rõhk. 3. Andmed: Lahendus: F= 0,8 N p= F : S p= 0,8 N : 1m2= 0,8 Pa S= 1m2 P=? Vastus: 0,8 Pa on paberilehe rõhk lauale. 4. Andmed: Lahendus: F= =0,2 N S= p: F S= 120370,37 P=24074,047 120370,37· 10mm2= 1203703,7 mm2 S=?
· ületab alaealise kehalisi või vaimseid võimeid; · ohustab alaealise kõlblust; · sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida, kuna tal puudub piisav kogemus või väljaõpe; · takistab alaealise sotsiaalset arengut või hariduse omandamist; · ohustab alaealise tervist töö iseloomu või töökeskkonna ohutegurite tõttu. Näiteks ei tohi noor töötada lammutustöödel, kus on varisemisoht, keelatud on ka töö traktoril ja mehhaaniliste lõikuritega. Tööandja peab töölepingu sõlmimisel olema kindel, et noor suudab valitud tööd teha ning töö ei ohusta tema tervist. Töölepingu sõlmimiseks 714-aastase alaealisega taotleb tööandja nõusoleku tööinspektorilt. Taotluses esitab tööandja andmed alaealise töötingimuste, sealhulgas töötamise koha ja töökohustuste, vanuse ja koolikohustuse kohta.
Kõigepealt kahjustub südame-, seejärel aju ja teiste elutähtsate organite vereringe. Vibratsioon on masinates, mehhanismides, konstruktsioonides jm. toimuv mehhaaniline võnkumine. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni otsesest mõjust kontaktsele kehaosale (nt kätele) või muule kehapiirkonnale. Üldine toime on tingitud traktori enda võnkumisest, mistõttu vibratsioon mõjub kogu kehale (üldvibratsioon). Näiteks traktoril töötavale inimesele mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. Lokaalse vibratsiooni tagajärjel tekivad kätes väikeste veresoonte spasmid, mistõttu käed jahtuvad kiiresti ja muutuvad aeg-ajalt valgeks. Verevarustus nii labakätes kui ka -jalgades häirub. Seda saab kontrollida, kui asetada käed külma vette. Juhul kui sõrmed lähevad valgeks, räägitakse „valge sõrme” sündroomist. Esialgu kaebavad töötajad käte tuimuse üle. Kätes tekib “suremistunne” või
ega vältida. Näiteks on keelatud alaealiste rakendamine töödel, kus esineb kahjustav kiirgus või vibratsioon, kõrge müratasemega töökeskkonnas, töödel, mida tuleb teha pidevalt madala või kõrge õhutemperatuuri juures, aga ka näiteks töödel, mille tempo määravad masinad ja kus tasustatakse vastavalt töötulemustele. Samuti on keelatud töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga, kõrgpingestatud elektriseadme või mehaanilise lõikuriga, samuti töö traktoril või töö, mis on seotud varisemisohuga. Määruses toodud loetelu pole ammendav, st alaealisi ei tohi rakendada ka määruses nimetamata töödele, mis on alaealise tervisele ohtlikud. Keelatud ohutegurite korral on lubatud töötada alaealistel, kellele see on möödapääsmatu nende kutseõppe õppekava alusel läbiviidava praktika raames ja tingimusel, et tööd tehakse praktika juhendaja või töökeskkonnaspetsialisti järelevalve all ning alaealise tervise ja ohutuse
2) hea vertikaalsus nii ette kui taha 3)hea juhtrataste nähtavus 4)korralike valgustusseadmete olemasolu 5)hea taha vaade nii töötamisel kui sõidul , peeglite suurus ja asetus Armatuurlaud 1) Saada kõige olulisemat infot minimaalselt jälgitavate vahenditega. 2) Traktorist omaks täielikku ülevaate mõõteriistade näitudes normaalses tööasendis olles. 3) Traktorist saaks kiirelt analüüsida armatuur laualt saabuvad infot. Juhtismisseadmed Tänapäeva traktoril on 20-30 juhtimiseks ettenähtud kangi,hooba,pedaali,käepidet,nuppu,lülitit,klahvi jne. Kangi ja hoobade juhtimiseks vajaminev jõud on maksimaalselt 5-20 neutonit . Suuremat jõudu tarbivad juhtorganid peavad olema varustatud võimendiga. Pedaalid mis käivad raskelt olgu 70 kraadise nurga all ja neile rakendatav jõud ei tohiks ületada 45 neutonit.Sagedama reguleerimised olgu lihtsalt teostatavad ja kergelt fikseeritavad. Sagedamini kasutatavad kangid ja hoovad asetsegu
Kohtvibratsiooni korral vastab see standardile ISO 5349-1:2001. Üldvibratsiooni kehtiv norm on 0,5 m/s 2 . Lokaalse vibratsiooni norm on 2,5 m/s 2 . Kohtvibratsiooni tervisele ohtlik võnkesagedus on 25-150 Hz (kuni 300 Hz) ja üldvibratsiooni puhul 4-8 Hz. Lokaalne vibratsioon on tingitud masina poolt tekitatud vibratsiooni otsesest mõjust kontaktsele kehaosale (nt kätele) või muule kehapiirkonnale. Näiteks traktoril töötavale inimesele mõjub nii lokaalne kui üldine vibratsioon. Lokaalne vibratsioon on tingitud rooli ja kangide vibreerivast mõjust otse kontaktsele kehapiirkonnale (nt kätele). Üldine toime on tingitud traktori enda võnkumisest, mistõttu vibratsioon mõjub kogu kehale. Seega üldine vibratsiooni toime avaldub kogu kehale. Näiteks, kui vibreeriv masin paneb vibreerima aluspinna, kus töötaja seisab või istub ning vibratsioon kandub põrandalt kogu töötaja kehale edasi.
sisustus 2) hea vertikaalsus nii ette kui taha 3)hea juhtrataste nähtavus 4)korralike valgustusseadmete olemasolu 5)hea taha vaade nii töötamisel kui sõidul , peeglite suurus ja asetus Armatuurlaud 1) Saada kõige olulisemat infot minimaalselt jälgitavate vahenditega. 2) Traktorist omaks täielikku ülevaate mõõteriistade näitudes normaalses tööasendis olles. 3) Traktorist saaks kiirelt analüüsida armatuur laualt saabuvad infot. Juhtismisseadmed Tänapäeva traktoril on 20-30 juhtimiseks ettenähtud kangi,hooba,pedaali,käepidet,nuppu,lülitit,klahvi jne. Kangi ja hoobade juhtimiseks vajaminev jõud on maksimaalselt 5-20 neutonit . Suuremat jõudu tarbivad juhtorganid peavad olema varustatud võimendiga. Pedaalid mis käivad raskelt olgu 70 kraadise nurga all ja neile rakendatav jõud ei tohiks ületada 45 neutonit.Sagedama reguleerimised olgu lihtsalt teostatavad ja kergelt fikseeritavad. Sagedamini kasutatavad kangid ja hoovad
Sõidupiduriga pidurdatakse veoratta võlli ja seisupiduriga jõuülekande võlle. Klassikalisel traktoritel ei paikne vedava ratta pidurdusseadised ratta juures, vaid ratta võllil enne lõppülekannet. Traktoritel tavaliselt esisilla rattaid ei pidurdata (liigendraamiga traktoritel pidurdatakse kõiki rattaid). Osadel traktoritel on sõidupidur ja seisupidur ühendatud, juhitakse vaid eraldi hoobadega. Seisupiduri hoob on fikseeritav. Sõidupiduripedaale on traktoril kaks: üks parempoolse teine vasakpoolse veoratta pidurdamiseks. Pidurisüsteem on sellepärast selline, et piduritega oleks võimalik traktorit pöörata ja seisata. Transporttöödel piduripedaalid ühendatakse ja pedaalidele vajutamisel pidurdatakse veorattaid üheaegselt. Põllutöödel ühendatakse pedaalid lahti ja pööretel pidurdatakse pöördesisest ratast
kuivõrd mulla lõimisest, eriti aga mulla niiskusest. Traktori hooldekulu oli keskmisena 37 kr/ h, mis kõikus piirides 5,6 kuni 50 kr/ h. 88 hj traktorile (Belarus) sobib 3-sahaline pöördader. Künni tootlikkuseks saadi 0,5 ha ja kütusekulu oli 22,1 l/ha. Teraviljakülvil oli tunnitootlikkus 1,9 ha ja kütusekulu 4,3 l/ha. Transpordil oli kütusekulu 1,85 l/t kohta või 0,29 l/tkm. Tunnis jõuti haljasmassi niita 1,3 ha, milleks kulus 8 l kütust. 140 hj traktoril tuli välja panna kogu võimsus, et raskel savimullal vedada 4-sahalist pöördatra. Künnil kulus kütet 13...25 l/h. 150 hj traktor kündis 5-sahalise pöördadraga tunnis 1,0 ha ja kulutas kütust 15,8 l/h. Kultiveerimisel oli tunnitootlikkus 4,3 ha ja kütusekulu 15,9 l/h. Raske rulliga jõuti tunnis rullida 3,6 ha ja kulutati kütust 14,7 l. Ruloonsilo valmistati tunnis 11,3 t, milleks kulutati kütust 0,83 l tonni kohta. Ka 162 hj võimsusega traktorile sobib 5-sahaline pöördader
Kolmepunktilise riputusseadme korral on traktori toese küljes kahe veoraua ja ülemise tõmmitsa otsad. Rippes olev masin ei saa traktori pikiteljest kõrvale kalduda (näit. vahelharimisel). Kahepunktilise riputusseadme korral on mõlemad veorauad traktoriga ühendatud ühes punktis. Traktorit saab töömasina suhtes pöörata. Universaalse riputusseadme korral saab ühendada mõlema skeemi kohaselt. 2. Käitusvõlliga (jõuvõtuvõlliga) käitab traktor temaga ühendatud masinaid. Traktoril paiknemise koha järgi eristatakse: · Tagumisi käitusvõlle · Külgmisi käitusvõlle · Eesmisi käitusvõlle. · Üheaegselt võib olla mitu käitusvõlli. Pöörlemissageduse järgi eristatakse: · Püsiva pöörlemissagedusega ehk asünkroonne käitusvõll · Muutuva pöörlemissagedusega ehk sünkroonne käitusvõll. · Esimesel juhul pöörlemissagedus ei sõltu traktori liikumiskiirusest. Kasutatakse kahte pöörlemissagedust: · 540 p/min
Suurim pöördemoment, mida diferentsiaal võib väljundvõllidele kanda, sõltub sellest veorattast, mis tee või pinnasega halvemini haardub. Diferentsiaali see omadus piirab traktori läbivust ja veoomadusi. Et nimetatud puudusest lahti saada, täiendatakse diferentsiaali lisaseadise blokeermehhanismiga. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. Mehhaanilise ajamiga blokeermehhanism lülitub pedaalile vajutamisel ja lahutub tagastusvedru jõul, kui pedaal vabastatakse. Blokeerimine võib toimuda ka automaatselt. Sellisel juhul piisab, kui mehhanism kord sisse lülitada. Edasine sisse- ja
Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve Veermik on see osa autost, mille kaudu kere toetub pinnale: esi- ja tagasild; rattad ja vedrustus Koosneb: Raam , Vedrustus, Sillad, Rattad,
..4 miljonit EEK Masin võib vajada järgmisi lisaseadmeid: veoketid ratastel või laiemate rehvidega rattad; rauast või paksust plekist kaitsmed traktori põhjale, vältimaks mootori ja käigukasti vigastamist kivi või kännu otsa sõitmisel; pööratav iste, mis kergendab tööd hüdrolaaduri või mõne muu seadmega töötamisel; võred akende ees kaitseks okste eest; vastukaalud esiteljele, parandamaks juhitavust ja vedavate esiratastega traktoril ka läbivust. Haagised puidu kokkuveoks Põllumajandustraktoritega agregateeritavad haagised on mõeldud ülestöötatud ja koondatud puidu kokkuveoks 100...700 m kaugusele lattu, kuid sobivad ka väljaveoks suuremate kauguste korral. Vintsid ja lohistid Põllundustraktori rippsüsteemile paigaldatud ja jõuvõtuvõllilt käitatavate vintside otstarve on laasitud tüveste ja järgatud sortimentide koondamine ning kokkuvedu. Puitu lohistatakse sisuliselt mööda maapinda
ealisele hinnata igal konkreetsel juhul eraldi, võttes aluseks TLS § 7 lõikes 2 ette nähtud piirangud. Määruse alusel on noorele muu hulgas keelatud kahjustav kiirgus ja vibratsioon, kõrge müratase ning töötamine pidevalt madala või kõrge õhutemperatuuriga keskkonnas. Keelatud on töö, mis on seotud kõrgusest kukkumise ohuga, kõrgpingestatud elektrisead- me või mehaanilise lõikuriga, samuti töö traktoril või töö, mis on seotud varisemisohuga. Määrus võimaldab teha erisusi praktika raames töölepingu alusel töötamise korral. Õp- pepraktikal viibivad alaealised ei ole eelduslikult tööõiguslikus suhtes. Nad teevad küll tööd, aga tavapäraselt ei tee seda töölepingu, vaid praktikalepingu alusel (kutseõppeasu- tuse seadus § 17 lõige 3). Samas võib ka õppepraktikal viibiva õpilasega sõlmida tööle- pingu
annaabi.ee 
