Meierholdi ja kirjanik Mandelstami. Mõlemad hukkusid stalinistlike repressioonide ajal. Stalini käsul arreteeriti ja hukati paljud tuntud kultuuritegelased, poliitikud, sõjaväelased jt. Neid süüdistati alusetult nõukogude-vastases tegevuses ja välisriikide kasuks spioneerimises. Taolised repressioonid külvasid hirmu ja kindlustasid Stalini diktatuuri. Ka Bulgakov ei jäänud Stalini mõjust puutumata. Üks liinidest revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane Meister, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse
eelarvest eraldati vahendeid, et anda sooduslaene talupoegadele ja linnade väikeettevõtjatele, ei olnud agressiivne välispoliitika ja puudus sisevaenlane. Diktatuuri tunnused- hirmuvalitsemine, repressioonid, vägivald (füüsiline kui ka vaimne), püütakse mõjutada inimese mõtlemist- jõuga, propaganda, paraadid, kõik teised rühmitused, organisatsioonid, erakonnad keelustatud- minnakse üle ühe partei süsteemile, agressiivne välispoliitika teiste riikide suhtes, igal totalitaarsel reziimil sise ja välisvaenlane, haridus riigi kontrolli all, distsipliini ülistamine- marssimine, riik kontrollib tugevalt majandust, üks ideoloogia, trüki- ja sõnavabaduse puudumine, juhikultus. Saksamaa-natsionaalsotsialistlik partei, partei juht kui ka kõrgeima riigivõimu kandja Hitler, trükiajakirjandus ja radio täielikult riigi valduses, ettevõtete juhid allutati rangele kontrollile, majandusdistsipliin- karistused selle
juures oli ideoloogia, millele allutati kogu ühiskond. Valisin vaatluseks kaks Nõukogude Liidu aegset plakatit, kus kunstnik on kujutanud nõukogude korra eeliseid kapitalistliku maailma vastu. Pildid on siiski läbi võrdluste ülistavad, pooldates tugevasti kommunismi ning näidates kõike muud halvas valguses. Seetõttu on väga negatiivselt kujutatud vastasleeri. Totalitaarse kunsti ülesandeks ongi ülistada riigis kehtivat võimu. Lisaks sellele oli totalitaarsel reziimil ning kunstil eesmärk suunata rahvast sihilikult ,,revulutsioonilist liikumist" teenima. Kuna riik kontrollis kogu kultuurisfääri kasutatati seda soodsalt ära totalitaarse reziimi toetuseks. Arvesse tuleb võtta seda, et vaadeldavad pildid on loodud ajal mil nõukogude inimestel puudusid objektiivse info hankimise võimalused välismaailmast. Teada oli vaid see, mida NSV Liit teiste kohta kas levitas või siis lausa välja mõtles. Tugevalt propagandistlike piltide
igavikuline teispoolsus Autori taotlus: Realiseerida oma loometungi ja sõnastada fantaasia, kus mitmeplaaniliselt põimuvad reaalsus ja müütilisus, ajalik ja igavikuline, koomiline ja traagiline, ülev ja labane, kõikevõitev usk ja armastus ning armetu nürimeelne tühisus. 2.Moskva-tasandi tegevusaeg: 1920.-1930ndad aastad Elu ja olustik: 20.-30. aastate revolutsioonijärgne Venemaa ühiskond tugines totalitaarsel ideoloogial ning Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusesse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut ja karistatavat. Propageeriti inimeste seas ateismi. Selle ajastu Nõukogude elukorraldus ja ideoloogiline surve, pani inimesed kummaliselt käituma. Ühiskonnas tekkis usaldamatus, hirm välismaalaste ees ning hirm spioneerimise ees. Siiski leidus ka erandeid, kes tunnistasid jumala olemasolu.
stahhaanovliku liikumise abil (u.1935.aastast) · Industrialiseerimise käigus kadus tööpuudus, ülemaailmne majanduskriis mõjutas vähe · Hoogsalt arenes sõjatööstus, juhtiv maailmas · Rasketööstuse eelisarendamine ja tururegulatsiooni puudumine tõi kaasa tootlikkuse langemise · See omakorda tõi kaasa elanike vaesumise Kollektiviseerimine (1928-1932) · Seniste eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse. · Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklike majandite (sovhooside) või riigile allutatud kooperatiivsete ühismajandite (kolhooside) vahendusel. · Kulakuks tuli kuulutada 3-5% majapidamistest. · 1932.a. passiseadus maarahval polnud passe puudus õigus liikuda NSVL-s · 1932.a. Stalini "Sotsialistliku omandi kaitse seadus" ("viie viljapea seadus") · Kahjurite protsessid "vaenuliku elemendi hävitamine" · 1932.a. nälg
Alates 1928. aastast kasutas ka NSVL-is plaanimajandust, nimelt viisaastakuplaanide näol. Propageeriti plaani täitmist nelja aastaga. Tööpäevad pikenesid ja puudus 5 motivatsioon midagi korralikult teha. Inimestel polnud töö tegemiseks mitte mingisugust tahtmist. Tagajärjeks oli viletsus ja langenud toiduainete tarbimine. (Lee, 2002, lk 91) Toimus ka sundkollektiviseerimine. Totalitaarsel riigil oli kergem talurahvalt vajalikke toiduaineid kätte saada kas riiklikest majanditest (sovhoosid) või riigile rangelt allutatud kooperatiivsetest ühismajanditest (kolhoosid). Loomulikult avaldas kollektiviseerimisele ägedamat vastupanu talurahva jõukam kiht. See aga hävitati vastupanu summutamiseks. (Adamson, Ant, Mihkelson, Valdmaa, Värä, 2000, lk 82) 4. PROPAGANDAMASIN Selleks, et loomi kontrolli all hoida, oli sigadel mitmeid meetodeid. Tähtsaim roll neist oli propagandal
püüti tõsta elanikkonna ostujõudu ning rakendada sotsiaalseid tagatisi. Vähendati töönädalat 48-lt tunnilt 40-le. Anti töötajatele iga-aastane 2-nädalane tasustatud puhkus. 20. Miks tekivad kahe maailmasõja vahel Euroopasse diktatuurid? Sest pärast I MS algas suur majanduskriis ning demokraatia polnud enam võimeline riike kriisist välja tooma, oma aegluse tõttu. Diktatuurid tegid kiireid ja kindlaid otsuseid. 21. Mis vahe on autoritaarselt ja totalitaarsel riigil? Autoritaarne on vähem vägivaldsem, pehmema loomuga, totalitaarses riigis on võimul vägivald, inimõigused puuduvad. 22. Mida sarnast, ja mida erinevat oli diktatuuridel Saksamaal, NSVL-s ja Itaalias? Kõikides riikides kasutati vägivalda võimulpüsimiseks ning puudusid inimõigused. Itaalias oli fasistlik diktatuur, NSVL-s oli totalitaarne diktatuur, Saksamaal natslik diktatuur. 23. Miks oli autoritaarne valitsemisviis 1934 aasta Euroopas populaarne?
Demokraatia on iidne valitsemisvorm, mida on uuritud sajandeid, kuid sellest räägitakse ikka ja jälle ka tänapäeval. Referaadis kirjeldatakse demokraatia liike ning nende seoseid. Sõna ,,demokraatia" tuleneb vanakreeka keelest, mis tähendab rahva võimu (Demokraatia, 2014). Demokraatia viitab poliitilisele valitsemisvormile, milles inimesed või nende esindajad pigem juhivad endid ise, kui lasevad end juhtida näiteks totalitaarsel parteil või monarhil. (J. Keane, 2014) Vanim klassikaline demokraatia tekkis Kreeka linnriikides, kus otsustajateks olid vabad täisealised mehed. Keskajal oli demokraatia esindatud maapäevade näol, kus otsustajateks olid maad ja talupoegi omavad maahärrad. Keskaja lõpul hakkas monarhide absoluutvõim nõrgenema ja demokraatlikult valitud parlamentide roll tugevnema. Teisest maailmasõjast alates on demokraatlik valitsusviis maailmas järjest enam levinud ning sõna demokraatia on saanud
valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus – Partei vastu, armastus on ainult Suure Venna vastu. Ainus mõnu on sadistlik võidurõõm. Piinatseenid pärinevad Orwelli haiglakogemustest. Romaan ei esita ühtki positiivset väljapääsu, sest iga romaani tegelane reedab lõpuks kõik teised. Totalitaarsel riigil puudub ideoloogia, partei püüdleb võimu poole ainult võimu enda pärast. Võim ei ole vahend, vaid eesmärk. Winston ei leia pääseteed ega saa ka oma piinade eest tänu, leiab lõpu alaarengus, hirmus ja ennasthaletsevas alkoholismis. Saab aru oma elu mõttest – on mängukann koletisliku võimu käes. See on lootusetu olukord. Seos selle teosega on, et võimuiha on võimalik täielikult rahuldada, keelitades inimesi oma orjusesse armuma
valmis nõustuma, et 2+2=5. ta uhkeldab sellega, et Partei on muutunud ühiskonna elu aluseks, sest keegi ei julge enam naist, last või sõra usaldada. Ta unistab tulevikust, kus seksuaalinstinkt on välja juuritud ja on vaid 1 lojaalsus Partei vastu, armastus on ainult Suure Venna vastu. Ainus mõnu on sadistlik võidurõõm. Piinatseenid pärinevad Orwelli haiglakogemustest. Romaan ei esita ühtki positiivset väljapääsu, sest iga romaani tegelane reedab lõpuks kõik teised. Totalitaarsel riigil puudub ideoloogia, partei püüdleb võimu poole ainult võimu enda pärast. Võim ei ole vahend, vaid eesmärk. Winston ei leia pääseteed ega saa ka oma piinade eest tänu, leiab lõpu alaarengus, hirmus ja ennasthaletsevas alkoholismis. Saab aru oma elu mõttest on mängukann koletisliku võimu käes. See on lootusetu olukord. Seos selle teosega on, et võimuiha on võimalik täielikult rahuldada, keelitades inimesi oma orjusesse armuma
Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli
Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli
muutused ei tule üle päeva. Lisaks rahvusküsimused ei ole seal eriti aktuaalsed, tegemist on üherahvuseliste riikidega. Näiteks Jugoslaavias oli palju rahvuseid. Lisaks on eelduseks tugev kesklass ning see, et töölisliikumine ja ametiühingud on kaasatud poliitilisse süsteemi ning ei seisa eraldi neil oma roll riigi juhtimisel. Diktatuuride liigid: autoritaarne ja totalitaarne. Suurim erinevus on see, et totalitaarsel on ideoloogia. Üks ideoloogia, mis on kindlasti totalitaarne, on kommunism. Fasismi ja natsionaalsotsialismi kohta on erinevad käsitlused. Mõningatel juhtudel on natsionaalsotsialism fasismi erivorm Saksmaal. Teisalt tähendavad nad sama. Autoritaarsete süsteemide kasu oli see, et nad aitasid riiki majanduslikult mingite piirangute kehtestamisega ning hoidsid mingil määral ära totalitarismi mõnes riigis. NB! Riigi sekkumine majandusse ei tähenda eraomandi kaotamist.
Vene ühiskond Mihhail Afanasjevits Bulgakovi romaanis ,,Meister ja Margarita" Bulgakovi romaanis "Meister ja Margarita" on kaks Venemaad revolutsioonijärgne Moskva ning Juudariigi Jersalaim (ehkki kujutatakse Juudamaad, on siiski aru saada, et tegemist on koodiga). Mõlemas tasandis jooksevad üksteisega paralleelselt, kohati isegi põimudes lood tõeuskujast ja kuulutajast ning süsteemist, mis viimast vaigistada püüab. Üks liinidest - revolutsioonijärgne Venemaa, tugines totalitaarsel ideoloogial, Stalini isikukultusel. Tavainimese teadvusse ei jäetud ruumi religioossete tõekspidamiste jaoks. Usk jumalikku vägevusse, Piiblisse oli tabu, midagi keelatut, karistatavat. Ametlikust seisukohast hoolimata eksisteeris süsteemis renegaate, kes tunnistasid jumala olemasolu, astudes sellega vastu üldkehtestatud normidele. Üks neist oli romaani peategelane meister, anonüümne literaat, kelle teosele Pontius Pilatusest ja Ha-Notsrist kehtestatakse ametnike poolt veto,
annaabi.ee 
