objekt/kirjutatu. Uskus, et kujund/sümbol on võimsam kui reaalsus. On totaalsem, terviklikum, täielikum. Et kunst on suurem kui elu. Ja seda eriti teatris. Artaud' jaoks tõstis teater neid sümboleid esile, õigemini puhastas nad mingisugusest elulisest taagast, lava või lavaline/teatraalne situatsioon tõi esile nende täielikkuse/ülemuslikkuse/totaalsuse. Sümbol teatrilaval oli/on midagi, et "vabastada eel-struktureeritud alateadvus". Katk. Surma kehastus. Paradoksaalselt on selle sümboliks saanud pikkade nokkadega jõledad kujud, kes katkuhaigeid oma teadmatuses ometigi aidata püüdsid. Just nagu näitleja sümboliks on tänapäeval saanud rahvast naerutav (stand-up) koomik. Aga näitleja peaks olema hoopis ennast salgav ja ohverdav olend, kes on valmis saavutama/jõudma Grotowski järgi "totaalse aktini"
Võrreldes Ateenaga võib Spartat nimetada sõjalaagriks mehed sõdurid, lapsed algajad sõdurid ja naised inimliku sõjamaterjali vabrikud. Spartalased ei tunnustanud isiklikku vabadust, isiklikku omandit, isiklikku kultuuri, ei mingit eraelu. Nad olid täiesti lülitatud riigi külge. 2 sajandit oli Kreeka lahinguväljaks kahevõitlusele Ateena ja Sparta vahel : individualismi ja sotsialismi, isikukultuse ja riigikultuse, vabaduse ja riigi totaalsuse vahel. 4. Vabaduse ajalugu Prantsuse revolutsioon sai inimõiguste ja põhimõtte ,,vabadus, Võrdsus, Vendlus" kuulutajaks ning läbi selle võitis vabamõtlemine absolutismi. 5. Demokraatia ja parlamentarism Demokraatia on printsiip, parlamentarism on meetod ja vabadus on ideaal. Demokraatia tugevus seisab valitsejate sõltuvuses valitsetavaist. Demokraatia ttegi lõpu olukorrale, kus valitsus valitses rahvast ja avalikku arvamust. Demokraatia on eriti huvitatud
Filosoofial on küll ajalugu, aga mitte selline ajalugu. Iga Filosoofia on Hegeli meelest juba iseeneses totaalne (lk. 19) Filosoofias on midagi ajatut. Kui loodusteadused end pidevalt eelneva põhjal edasi arendavad, siis filosoofias on midagi universaalset-ajatut. Absolute als Ziel See ajatu on Hegeli poolt dedfineeritud kui spekulatsioon.Tätigkeit. (lk. 19) See, mis jääb on das Werden . Kas saab filosoofia Inhalti defineerida? Kui me küsime absoluudi ja totaalsuse järgi, siis on sellest tulenevalt selge, et me veel nende asjade kohta ei tea. Vermittlung zwischen Objektiv und Subjektiv. Leibe und Seele. Es gibt keine endgültige Vermittlung. Es ist immer das Werden. Vermittlung käsitleb Einheiti . Vermittlung vahendus ja nagu mingi asi, et need kaks asja sõltuvad ainult üksteisest Filosoofia käsitleb totaliteeti . Mis vahe on totaliteedil ja absoluudil ?
Suurima panuse on vene vormikoolkonnast Liivi sõnul andnud M. Petrovski. Artiklis ,,Novelli morfoloogia" arvab ta, et novell on suletud jutustus, mis peab edasi andma kujutatava elu terviklikkuse. Samuti jagas Petrovski novelli ajatasandid: 1) Minevikutasand- kesksele sündmusele eelnenud tegevus, mida mingil määral kajastatakse 2) Olevikutasand- keskne sündmus 3) Tulevikutasand- kesksele sündmusele järgnenud tegevus, mida kajastatakse. Need ajatasandid andvat novellile totaalsuse, nende puudumisel on tegemist anekdoodiga. Liivi arvates on see kriteerium õigustamata, kuid teisalt aitab paremini mõista novelli olemust. NOVELLI TÜPOLOOGIAST. Novelli võib tüpoloogiliselt liigitada eri alustelt lähtudes. Üks tavalisemaid on jaotus arenguloolise külje järgi: 1) suletud süzeega novell 2) avatud süzeega lahtiseks novelliks. Suletud novellis on põhiline oskusliku ja leidliku süzeearendusega loodav põnevus, tegevuse
Deskriptiivsed grammatikad (Ahrens, Wiedemann). 1853 E. AHRENS "Grammatik der Ehstnischen Sprache Revalschen Dialektes. Zweiter Theil: Satzlehre" süstemaatilise süntaksikäsitluse alusepanija. Lauseliikmed, totaalsus partsiaalsus aluse, sihitise ja öeldistäite juures, käände- ja pöördevormide kasutamine, ühildumine, lausetüübid. 1875 F.J. WIEDEMANN "Grammatik der Ehstnischen Sprache" esimene teaduslik grammatika. Süntaksiküsimused põhjalikumalt kui Ahrensil, totaalsuse partsiaalsuse kohta üsna täpsed reeglid. Põgus ülevaade liitlausest. 1924 L. KETTUNEN "Lauseliikmed eesti keeles". Detailne käsitlus, soome eeskuju, alus hilisematele käsitlustele. Rakenduslikud grammatikad eestlastele (Hermann, Aavik jt.). Kooligrammatikad ja õigekeelsuskäsitlused 20. sajandil. 1896 K.A. HERMANN "Eesti keele Lause-õpetus". Esimene eestikeelne süntaksiülevaade, normeeriv. Totaalsus - partsiaalsus (sh subjektis), lauseliikmed, lausetüübid, ühildumine
1921-1930 õpetas Weimari Ja Dessau bauhausis, kus kujundas õpetamise tarvis hulga ringikujulisi ja kolmnurkseid mudeleid, mille põhieesmärgiks oli värvide liikumise ja elu esiletoomine. Värvide korraldamisel ringiks lähtus ta punasest, kollasest ja sinisest, millest saadakse oranz, violett ja roheline. Värviringi arendas ta värvikeraks, kus on võimalik välja tuua erinevaid liikumisi. Värvide kõikvõimalikud liikumised esitas Klee " Värvi totaalsuse kaanonina"("Canon of Color Totality"), kus viisnurksel mudelil on kujutatud kollase, punase, sinise, valge ja musta omavahelised segunemised. 6 Värvid ja nende mõju inimestele Silmade kaudu saadav informatsioon on üks tähtsamaid tajusid, mida tuleb arvestada ruumide kujunduses. Värvusõpetusest arusaamiseks on vaja natukene teada värvuse füüsikalist olemust ning värvuste nägemise, s
kompenseerima argirutiini. Postmodernism Nõustub modernismiga vaid ühes väärtuste suhtelisuse osas. Muus vastandub, seejuures suhtelisusest kujuneb kultuurilise pessimismi tugi (nt ÜRO inimõiguste deklaratsiooni universaalsus nonsenss). Inimkäitumise pidamist irratsionaalseks viib sotsiaalse nihilismini. Valitsejad peaksid kuulma heidikuid ja äärerühmi, mitte rahulolevat keskklassi. Tohutu valiku tõttu kultuur fragmentaarne ja kultuuritarbimine eklektiline. Tarbimise totaalsuse tõttu ähmastuvad piirid töö- ja puhkeaja vahel, argielus ähmastuvad ka piirid reaalsuse ja ebareaalsuse vahel, kujuneb virtuaalne reaalsus (nt Jean Baudrillard). Anthony Giddens´i mõõdukam teooria nüüdisühiskond kätkeb endas nelja tõsist riski: võimu totalitaarsuse süvenemine, militarismi tugevnemine, kasvule orienteeritud majanduse kollaps ja sellele järgnev looduskatastroof. Klassikalised maailmareligioonid
Aukartus elu ees eetika (1915) Elementaarne tase on elutahe. Elutahe leiab oma edasiarenduse eetikas. Ma olen elu, mis tahab elada, ma olen elu keset elu, mis tahab elada. Headus on kõik see, mis jaatab elu. Kurjus on elu eitus, mida ei ole võimalik lõplikult võita. Eetika toimib isiksuse tasandil, eeldab individuaalset valikut, vahetut tegevust. Emmanuel Levinas (1906 1995) 1961. a. suurteos ,,Totaalsus ja lõpmatus" E.L. leiab, et lääne filosoofias on totaalsuse nostalgia. Filosoofia ajalugu võib käsitleda kui katset universaalseks sünteesiks: teadlikkus enesest on ühtlasi teadlikkus kõiksusest inimene tunneb end ahistatuna. E.L.: suhe inimeste vahel on mitte-sünteesitav tõeline hendus põhineb palgest palgesse kooselul. Eetika on esmane filosoofia. Eetiline suhe on teispool teadmist. E.L. : minu ülesanne ei ole üles ehitada eetikat; ma püüan vaid otsida tema mõtet, teha küsitavaks naiivne ja loomulik püsimine olemises. E.L
" (Mutt, 1986, lk. 288). Elades ise Mustamäel, jagab ta Eero sümpaatiat oma kodurajooni vastu, Laura poeetilisi assotsiatsioone, mis tekivad majakonglomeraatide vahel uidates ning Maureri tehnokraatlikku optimismi tuleviku linnade suhtes. "Koos juuksur Kasega jälestab ta deklasseerunute lõhnu ja karjeid ning on ihalenud osaleda sanitaarhukkamistes. Linnalaps Peeter näeb maailma tema positivistliku esmaavastaja pilgu läbi." (Ibid.) Mihkel Mutt tuletab linna totaalsuse kujutamisest kontseptsiooni, et linn on loodud iseenese tarvis ning tegelased vaid illustreerivad seda. Autori vaatepunktis domineerib kõrvaltvaataja, kes on omajagu tegevuse suhtes üleolev, teisalt tegelaste kallal töötav, neid laboratoorselt uuriv. Undi tegelaste puhul kehtib see seaduspärasus, et nende alateadlik tasand väljendub teose struktuuris, tihti iroonilisel kujul. Sügisballis saab Mustamäest, mis on seatud õigupoolest peategelase rolli, autori kujutluses
keskel hääldatakse h-d; konsonandi kao tulemusel võib sõnas esineda silbivahe; esmakordselt konstateerib vältevaheldust. Järgib Forseliuse kirjaviisi. Hornungi grammatika kandvaim osa on morfoloogiakäsitlus, sõnade käänamise ptk eelkäijate omast parem. Sõnatuletuse osa morfoloogias. 5 käänet. Rahvaste nimetusi moodustatakse sufiksitega. Toob välja 9 käändtüüpi. Vana arvusüsteem. On eesti keeles täheldanud totaalsuse ja partsiaalsuse vastandust. Panus: ta grammatikas leidub mitmeid Viru jooni. Grammatika näited jäävad ladina-saksa raamidesse, ehkki kaasab rahvakeelseid vorme. Hornung oli koos kaasautoritega ka põhjaeestikeelse "Ma Kele Koddo ning Kirko Ramat'u" koostaja: evangeeliumid ja epistlid, katekismus, laulu- ja palveraamat ja jutustus Jeruusalemma hävitamisest. Kirikuraamatud aitasid kaasa eestlaste lugemisoskusele, sest osa raamatutest jõudis talupoegadeni
Rokkmuusikas vähemtähtsaid, vähem puhtaid näiteid sama probleemistiku kohta küllalt palju, üks olulisemaid, reljeefsemaid näiteid, kuidas maskuliinse,feminiinse piiri ületab The Doors. Kõik tuntumad lood räägivad seksuaalsusest, mis on ületanud maise piiri. Kirg müstifitseeritakse, liialdakse sellle määrani, et toimub identiteedi kadu, enesehävitus. Kulutamisele orjenteeritud seksuaalsus. ,,The End" Selle laulu üks kulminatsioonihetk, räägib intsest'ist kirgede totaalsuse absoluutne sümbol. Isast lahkulöömin, emaga vahekorda astumine. Mäss on impulss. Ema kehasse tagasi pöördumine on hukutav, surma ja taassünni motiiv. Sa ei saa pöörduda tagasi sinna, kust sa tuled, tühistad oma ego, selle kes sa oled, sinu kui indiviidi surm. 6070ndatel palju lugusid, milles öeldi, et ihade lõpuni minek on seotud enesehävitusega. Naine kui sümbol, silmamoondus, mis meelitab surma/hävingusse. Led Zeppelin ,,Black Dog".
tähistamiseks.18. saj. see mõiste keskne Edmund Burke´l ja Kantil. Burkel subliimne seotud surnuaiaromantika, kaarnate jms. ka negatiivne omab väärtust ja tähendust me naudime midagi, mis õudne ja piinav. Kantil tähistab subliimne midagi kõikehõlmavat, võimast, ohtlikku. On nähtud, et subliimse mõistega püüab Kant väljuda esteetilise otsustuse formaalsusest ja anda esteetilisele sisu.matemaatiline ülev lõpmatuse, totaalsuse ideed dünaamiline ülev kõikvõimsate loodusjõududega seonduv Kant's Aesthetic Theoryhttp://www.panix.com/~squigle/sva/kant.html Schiller, Friedrich19611794Esseesid Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. GEENIUSE KONTSEPTSIOONID GEENIUSE ideed uusaegsed keskajal üksikisik allutatud jumalale ja antiigis igaüks tegeles endaga, ei muutnud maailma,KANTI geenius ei tõuse
annaabi.ee 
