Caterina Benincasa (1347-1380) sündis Sienas jõuka linnakodaniku tütrena paljulapselisse perekonda, juba seitsmeaastaselt nägi ta esimese religioosse nägemuse ning koges müstilisi läbielamisi. Varsti pärast seda andis ta neitsiliku tõotuse. 16.aastaselt astus ta rasket haigust ettekäändeks tuues Dominicuse kolmandasse ordusse ning pühendus peatselt halastustegevusele. Oma pühaduse, range askeesi ning imetegude tõttu sai ta peagi tuntuks mitte üksnes Sienas, vaid kogu Toskaanas ja kaugemalgi. Caterinaga seondub palju imepäraseid juhtumeid. Raamatusse sisse toodud ka Avignoni vangipõlv (1309-1377, paavstivõimu madalseisu aeg, mil kõik paavstis elasid Lõuna-Prantsusmaal Avignonis) Caterina eesmärgiks oli paavsti tagasitoomine Rooma, et lahendada vaimuliku ja ilmaliku võimu vastuolud ning tuua rahu Itaaliasse (kaugemaks eesmärgiks oli koondada ühtse kiriku abil kristlik maailm üheks suureks ristisõjaks islami vastu). Caterina veenmisel
Etruskid Etruskid olid muistsete roomlaste eelne rahvas, mille õitseng sai alguse 8- ndal sajandil eKr, Lääne- ja Kesk-Itaalias Etruurias, tänapäeva Toskaanas. Etruskid lõid Itaalias kõige varasema kõrgkultuuri. Nende täpne päritolu on teadmata. Herodotose teooria kohaselt on nad Itaaliasse rännanud meritsi Lüüdiast. Veel arvatakse, et tegemist on Itaalia põlisasukatega. Nii nagu nende päritoluga on ka kunstis palju ebaselget. Väga palju raskusi on valmistanud kunstiteoste dateerimine ehk millal need on valminud ning veel etruski kunsti perioodidesse panemine. Periodiseerimiseks võrreldakse
See on komöödia rikutud inimestest ja nende tegemistest ning kogu lugu areneb vaid läbi tegelaste paheliste tahete. Lugu sellest, kuidas petja petta saab ning kõik lõpuks tema teadmata paika loksub. Näidend on arvatavasti kirjutatud 1518. aastal (Schutting, 2006: 34, 65). 3.1. Sisu Noor firentselane Callimaco on 20 aastat Pariisis elanud ja seal õppinud. Ühel päeval kuuleb ta ühe teise firentselase käest, et tema kodulinnas Toskaanas on keegi naine, kes on erakordselt ilus. Seepeale otsustab mees koju tagasi sõita, et seda oma silmaga näha. Pärast naise nägemist ei suuda ta vastu panna soovile temaga koos olla. Oma soovist räägib ta ustavale teenrile Sirole. Aga naine, Lucrezia on abielus Niciaga, kellel on probleem, et abikaasa pole talle veel ühtki last ilmale toonud. Niciat ja omakorda Callimacot aitab Ligurio, kes ühele lubab ta arstiga kokku viia, kes naise viljakust parandab ning teisele ta naisega kokku viia
See on komöödia rikutud inimestest ja nende tegemistest ning kogu lugu areneb vaid läbi tegelaste paheliste tahete. Lugu sellest, kuidas petja petta saab ning kõik lõpuks tema teadmata paika loksub. Näidend on arvatavasti kirjutatud 1518. aastal (Schutting, 2006: 34, 65). 3.1. Sisu Noor firentselane Callimaco on 20 aastat Pariisis elanud ja seal õppinud. Ühel päeval kuuleb ta ühe teise firentselase käest, et tema kodulinnas Toskaanas on keegi naine, kes on erakordselt ilus. Seepeale otsustab mees koju tagasi sõita, et seda oma silmaga näha. Pärast naise nägemist ei suuda ta vastu panna soovile temaga koos olla. Oma soovist räägib ta ustavale teenrile Sirole. Aga naine, Lucrezia on abielus Niciaga, kellel on probleem, et abikaasa pole talle veel ühtki last ilmale toonud. Niciat ja omakorda Callimacot aitab Ligurio, kes ühele lubab ta arstiga kokku viia, kes naise viljakust parandab ning teisele ta naisega kokku viia
Reliikviaid müüdi ja osteti kuid ka varastati. Ketserid. Kiriku suhtes kriitilised õpetused- ketserlikud väärõpetused. Katarid (puhas) katoliku kirikut saatana kätetööks pidavad inimesed. Arvasid, et Jumal ja saatan lõid maailma koos. Inimese keha ja materiaalse lõi saatan, hinge Jumal. Katarid üritasid võimalikult vähe saatanaga kokku puutuda seksiga, hingede vangistamisega kehadesse. Katarite õpetus levis 12.saj Euroopas nt Toskaanas, Lombardias ja Flandrias, Lõuna-Prantsusmaal Provansis. Albi linn katarite vaated olid väga populaarsed nimetas sealsed katarid albilasteks. Katoliku kiriku võitlus ketseritega. Inkvisitsioon. Kirik nägi ketserluse väljajuurimises oma kohust. Albilaste sõjad (1209-1229) Innocentius III kuulutas nende vastu ristisõja, kus ka halastamatult rööviti Lõuna-Prantsusmaa linnu. Inkvisitsioon ketserluse vastu võitlemiseks 13.saj loodud spetsiaalne kohus
eestikeelne väljend ketser). Katarid uskusid erinevalt katoliku kiriku õpetusele, et maailma lõid Jumal ja saatan koos. Samuti ei tunnistanud nad, et Jeesus Kristus sündis inimesena, kuna see oleks tähendanud Jumala ilmumist saatana loodud kehasse. Nende arvates lõi saatan inimkeha ja maiseriigi, Jumal aga taevariigi ja inimese hinge. Katoliku kirik on katarite arvates saatana kätetöö. Katarite õpetus levi 12.sajandil kiiresti Euroopa linnastunud piirkondades nagu näiteks Toskaanas, Lombardias ja Flandrias. Seal kujunes katoli kirikule vastanduv kiriklik organisatsioon. Katarid jagunesid täiuslikeke, kes olid kutsutud hingi päästma, ja usklikeks, kes pääsemise lootuses täiuslikke ülal pidasid. Viimsed proovisid hoiduda kõigest materiaalsest (sõid võimalikult vähe, hoidusid suguelust, keeldusid teatud toiduainetes, eriti lihast). Lihtsalt usklikud pidasid paremaks suguelu ja laste saamist piirata,
kuueteistkümneaastase Albiera degli Amadoriga, kes mõni aeg pärast abiellumist ka suri. Kuna Leonardo isa tunnistab poisi kohe omaks, asub viimane elama isa juurde, kus tema lapsepõlv ja varajane noorus mööduvad Toskaana mägede ja orgude rüpes. Sealt saab arvatavasti alguse ka suur huvi looduse vastu ja süveneb veelgi tema kalduvus jälgida enese ümber olevat maailma ning hinnata kõrgelt kogemuse väärtust. 15. sajandi Firenze suur kultuuriplahvatus, mis oli kuulda kogu Toskaanas, on arvatavasti põhjuseks, miks pärast vanaisa Antonio di Piero di Guido da Vinci surma kuueteistaastane Leonardo koos isaga Firenzesse kolisid. Noormehe annet märgati juba varajases eas ning ta 2 asus õppima skulptor ja maalikunstnik Andrea del Verrocchio juures. Verrocchio töökotta asumine annab Leonardole ka võimaluse õppida paljusid alasid nagu kullassepatööd,
4.2. Itaalia punased viinamarjasordid Lambrusco on viinamari, millest valmistatakse samanimelist vahuveini Lambrusco. Catarratto on Sitsiilias levinud viinamari, mida kasutatakse kuulsa Marsala valmistamisel. Primitivo on tahumata ja pisut robustne Horvaatia juurtega punane viinamari, mida kasvatatakse Lõuna-Itaalias, peamiselt Apuulias. Sangiovese on kõige enamkasvatatud viinamari Itaalias, iseäranis muidugi Toskaanas. Temast valmistatakse kuulsaid veine, nagu Chianti, Brunello di Montalcino, Rosso di Montalcino. 13 Barbera levik on kõige laialdasem Piemontes. Alba, Asti ja Pavia piirkonnas kasvav tumeda värviga ja kerge kirsimaitsega viinamari. Varem vähehinnatud viinamari on täna pärast laagerdumist (Barbera Superiore) hinnatud ja tõeliselt nauditav.
veinis. Pinot Noir- Burgundia klassikaline punane viinamari, kuid käitlemiseks üks tülikamaid sorte. Sellega näivad edu saavutavat vaid Uus- Meremaa ja mõned USA paikkonnad. Sellest valmistatus vein on heledam punane kui enamus teiste viinamarjasortide puhul. Ka parkaineid on selles vähem kui näiteks kabernees ja täidlus enamasti keskmine. Aroomis domineerivad mitmesugused marjad nagu maasikas ja kirss. Sangiovese- On tuntud Itaalia viinamarjasort, mille pärusmaa on Toskaanas ja eriti Chiantis. Veinid sellest marjast on enamasti parkainerikkad ja täidlased, kuid paljuski sõltub see konkreetse tootja tehnoloogiast. Aroomis tuntav tubaka, kirsi ja ploomi lõhna. Syrah/Shiraz- On Rhône´i jõe päritolu viinamarjasort, mis on eriti populaarne Austraalia veini valmistajate hulgas. Aroomis vaarika, suitsuploomi ja bituumeni lõhna. Värvilt tumepunane, maitselt täidlane ja parkhappene.
Eeterlikud õlid annavad noorele taimele roosi lõhna, mis taime vananedes asendub sidruni lõhnaga. VARS - Hästi harunev vars kasvab 50 kuni 70 cm kõrguseni. LEHT - Pehmed, kolmnurksed-munajad, saagja servaga lehed on alt hallikad, kaetud karvadega. ÕIS - Huulõied on varre tipus. Õitseb juuni lõpust septembrini. SEEMNED - Seeme valmib hästi. Ajalugu - Nimi Nepeta on perekonnale antud etruskide linna Nepete, praeguse Nepi järgi, mis asub Toskaanas (Kesk-Itaalias). Perekonnas on umbes 250 liiki, mis looduslikult kasvavad Aasia, Põhja-Aafrika ja Euroopa mõõduka kliimaga aladel. Enamik liike kasvab Vahemere maade rannikualadel ja Edela- ning Kesk-Aasias. Paljud liigid kasvavad toitainevaestes kuivades kohtades, üksikud (siberi ja kollane naistenõges) ka veidi niiskemates varjukamates paikades. Kasvatamine seda püstikut on saada nii seemnete kui noorte istikutena. Ta elab enamasti
Suuna tardumuses. Rahva ülestõuse oli seal puhkenud varem, kuid nüüd oli uue jõuga, ei suudetud võimude poolt maha suruda. Revolutsioon, millel olid tugevad liberaalsed nõudmised, jõudis kiiresti ka Napolisse ja sealt edasi üle Itaalia(eriti Lombardias, Veneetsias(Austria alad ju?)). Rahvas oligi väga edukas: üle Itaalia väga kiiresti kevade jooksul kuulutati välja konstitutsioonid, mis võeti vastu nii Kahe Sitsiilia kuningriigis, Roomas(kuulutati välja vabariik), Toskaanas, Veneetsias kuulutati välja vabariik. Kiire edu oli alguses väga suureks sokiks, kuid kogusid kiiresti.1848a II poolel hakati väga paljusid samme tagasi pöörama. Itaaliast lainetas see üle Euroopa. Jaanuarist liikus see lainega Prantsusmaale, kus võimul oli Louis Philippe, kes oli selleks ajaks oma maine minetanud ja muutunud tagurlikuks kuningaks. Eriti ägedad olidki 1848a veebruari II poole sündmused Pariisis, kus alguses Louis Philippe üritas valitsust vahetada ja sellega rahva
Saksa feodaalid püüdsid Itaalia linnriike küll alistada, aga tagajärjetult. Itaalia alade eripäraks oli ka kirikuriigi tekkimine 8.sajandil, mis pani aluse paavsti ilmalikule võimule ning soodustas sakraalarhitektuuri arengut. Romaani stiil tekkis Itaalias 10.-11-sajandil ning kestis 13.sajandi keskpaigani. Itaalia romaanikas eristatakse tavaliselt nelja - Lombardia, Toskaana, Lõuna-Itaalia ja Veneetsia koolkonda. Kõige hoogsamalt levis romaani stiil Lombardias ja Toskaanas, kus peatähelepanu pöörati sakraalarhitektuurile. Ehitistüüpidest domineerib enamasti kolmelööviline basiilika, mille kesklööv oli algul lameda, hiljem võlvitud laega. Varakristlike basiilikate eeskujul puudub neil kirikutel tihti transept või siis ei moodusta see külgedelt väljaulatuvat osa. Nelitistorn ei ole väga massiivne, kellatorn e. kampaniil seisab alati eraldi. Müürid on laotud
Põhja pool olid tasased maastikud (Lombardia), nende taga Alpid, see oli mägisem ja jahedam koht. Põhja-Lombardias oli talvel pehme, suvel kuum; Koostanud: 40Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Lõuna-Lombardias aga troopiline kliima. Renessansspargid levisid põhiliselt kolmes piirkonnas: Toskana, Rooma ja Lombardia piirkond. 1) Renessansi tekke pesas Toskaanas oli palju metsatukki ja salusid: põhiliselt küpressidest. Väikesed künkad viinamarja- ja oliivisaludega, kasvas ka iileksit. Maastikupilt Toskanas oli rohekashalli värvusega, jõgi voolas selle keskel. 2) Rooma madalik oli avar ja tasane, seal asusid viletsamad põllu- ja soomaad, mitmed teede jäänused ja akveduktid, kõrgemüürilised keskaegsed linnad, rohkesti liikuvat vett (mägijõed, Tiber). 3) Veneetsiat ja Genovat iseloomustasid laguunid ja järved, rahulik vesi.
annaabi.ee 
