𝑀𝑃𝐿 41 𝑀𝑅𝑇𝑆𝐿𝐾 = − =− = −0,212 𝑀𝑃𝐾 193 c) Oletame, et ettevõte kasutab kahte ühikut kapitali. Kapitali hind on 4 eurot ja töö hind on 10 eurot. Kui suur on sellisel juhul 263 ühiku tootmise tootmiskulu. Kas ettevõte teeb praegu optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid? Kapitali hind r=4 ja tööjõu hind w=10 Leiame lühiajalise kogukulu 263 ühiku tootmisel. 𝑇𝐶 = 𝑤𝐿 + 𝑟𝐾 𝑇𝐶 = 10 × 4 + 4 × 2 = 48 Hindamaks, kas ettevõte teeb optimaalse tootmisotsuse ja minimeerib kulusid võrdleme tehnilise asendamise piirmäära ja suhtelist tegurihinda. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne
Vahel võib aga turg olla tasakaalust väljas pikemat aega ja tekivad tsüklilised kõikumised tasakaalupunkti ümber. Nähtust tingivatest teguritest on tähtsamad järgmised: · tootmisotsuseid mõjutavad hetkel turul kehtivad hinnad ja igaüks otsustab ise, võtmata arvesse teiste otsuseid. Otsustamisel arvatakse, et ainult nemad suurendavad toodangu mahtu ja seega saavad kõrgetest hindadest ainukesena kasu. · tootmisotsuse tegemise ja tegeliku toodangu saamise vahel eksisteerib ajaline nihe; · tootjaid on palju ja nende mõju kogutoodangule eraldi võetuna on tähtsusetu; · juba toodetud kaup peab saama müüdud sest kiiresti riknevat kaupa ei ole võimalik ladustada. Turu puudujääki või ülejääki võivad põhjustada ka riigipoolne hinnakontroll maksimumhindade ja miinimumhindade kehtestamisega. Maksimumhind ehk ,,hinnalagi" on seadusega kehtestatud maksimaalne hinnatase,
Ämblikuvõrguteooria (cobweb model) Ämblikuvõrguteooria turu uurimise dünaamiline mudel, mille abil saab kirjeldada protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudust, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamise probleemi. Teooria eeldab, et tootjate tegevus pole koordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus, kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel. · Kui pakkumiskõver on järsem kui nõudluskõver, saame tulemuseks konvergeeruva(koonduva) ämblikuvõrgu ja hind jõuab tasakaalupunkti. Joonis 2.17 lk 48. · Kui pakkumiskõver on nõudlusküverast laugem, muutuvad hinnakõikumised igal perioodil suuremaks, eemaldudes üha enam esialgsest tasakaalust. Sel juhul on tegemist divergentse (hargneva) ämblikuvõrguga. Joonis 2.18a lk 49
mudelit, nn. Ämblikuvõrgumudelit. Ämblikuvõrguteooria abil saab kirjeldada protsessi, mis sisaldab kolme erineva turuhäire elemente: infopuudus, ressursside jäikust ja ühe ajaperioodi teisega seostamuse probleemi. Teooria lähtub väga piiravatest eeldustest: nimelt eeldatakse, et tootjate tegevus pole kordineeritud ja et tootjad ei õpi kunagi oma vigadest. Ühtlasi näitab see teooria, kuidas alati tekib ebastabiilsus, kui tekib ajaline viivitus tootmisotsuse tegemise ja toote turuletoomise vahel. Võrdleva-staatilise mudeli kohaselt toote hind tõuseb, kui toote nõudlus kasvab ja vastavalt suureneb ka pakutava toote kogus. Seejuures peab aga arvestama kaht asjaolu. 1) aeg, kuna tootjad ei saa otsekohe suurendada toote tootmist ja seda turule paisata. 2) Selleks, et tootmist suurendada, peavad tootjad olema veendunud, et toote kõrgem hind jääb vähemalt mõneks ajaks püsima.
maksavad sama palju. a) Õige b) Vale 9. Püsikulu arvutamiseks jagame kogukulud muutuvkuludega. a) Õige b) Vale 10. Keskmine toodang kasvab kuni piirtoodang on suurem kui keskmine toodang. a) Õige b) Vale 11. Kapitali piirtoodang on alati kõrgem kui tööjõu piirtoodang. a) Õige b) Vale 12. Tööjõu keskmise toodangu arvutamiseks jagame tööjõu hulga toodanguga. a) Õige b) Vale 13. Optimaalse tootmisotsuse korral on tehnilise asendamise piirmäär võrdne suhtelise tegurihinnaga. a) Õige b) Vale 14. Piirtoodang on alati suurem kui kogutoodang. a) Õige b) Vale 15. Tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada toodangumahtu muutmata. a) Õige b) Vale 16. Tehnilise asendamise piirmäär ja suhteline tegurihind on alati võrdsed. a) Õige b) Vale 17. Ainult turumajanduses saavad ettevõtted teha optimaalseid tootmisotsuseid. a) Õige b) Vale 18
X tootmise iseloomust suurenemine 64 Turu uurimise dünaamiline mudel 3 SAMAAEGSET TURUHÄIRET: 1) INFOPUUDUS, 2) RESSURSSIDE JÄIKUS, 3) ÜHE AJAPERIOODI TEISEGA SEOSTATUS. EELDUSED: TOOTJAD EI KOORDINEERI OMA TEGEVUST, TOOTJAD EI ÕPI OMA VIGADEST. 65 ALATI TEKIB VIIVITUS, KUI TOOTMISOTSUSE TEGEMINE JA TOOTE TURULE TOOMINE EI LANGE AJALISELT KOKKU: 1) KULLA KAEVANDAMINE JA TOOTMINE VÕTAB AEGA, 2) ET TOOTMIST SUURENDADA, PEAVAD TOOTJAD OLEMA VEENDUNUD, ET KULLA KÕRGEM HIND JÄÄB PÜSIMA. · TARBIJAD LÄHTUVAD OMA OTSUSTES JOOKSVAST HINNAST, · TOOTMISE PLANEERIJAD LÄHTUVAD MÖÖDUNUD PERIOODI HINNAST. 66 67 68 69
Jäikade hindadega mudel Mittetäieliku infoga mudel Eeldused: Kõik palgad ja hinnad on täiesti paindlikud ning kõik turud on tasakaalus. Hinnad kujunevad erinevate turgude tasakaalupunktis. Iga tootja valmistab vaid ühte toodet, aga tarbib paljusid tooteid Iga tootja teab oma toote nominaalset hinda, kuid ei tea üldist hinnataset Mittetäieliku infoga mudel Iga toote pakkumine sõltub selle suhtelisest hinnast (toote hind jagatud üldise hinnatasemega) Kuna tootja ei tea tootmisotsuse tegemise hetkel tegelikku hinnataset, sisi lähtub ta oodatavast hinnatasemest EP Oletame et P tõuseb, aga EP ei muutu- kuidas võib valesti tõlgendada tootja vaates:pakkuja näeb et tema toote suhteline hind on kasvanud, tõlgendav seda nõudluse kasvuna ja suurendab tootmist Kui tegelikud hinnad ja hindade prognoos langevad kokku, see on siis esimese mudelis jäikade hindadega mudelis jäikade hindade ettevõtete prognoos et sellisel juhul majandus
täieliku konkurentsiga turul. Seega võib öelda, et mida rohkem peab tarbija maksma võrreldes täieliku konkurentsi hinnaga, seda vähem efektiivselt töötab turg ja seda väiksem on konkurents turul. Tulenevalt toote eripärast ei ole aga alati võimalik täieliku konkurentsi väljakujunemine. 66 9.8. Tootmisotsuse kujunemine: täielik konkurents Käsitledes erinevaid turuvorme, peab vastama küsimustele, et mil moel mõjutab konkurents hindu ja kasumit? Mis põhjustab ühtede ettevõtete lahkumist turult ja teiste ettevõtete sisenemist turule ning mida see endaga kaasa toob? Alustame erinevate turuvormide uurimist ühest äärmusest, kus konkurents on suurim. Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui: · on palju ettevõtteid, mis pakuvad sarnast kaupa; · on palju ostjaid;
Ettevõtte optimaalne tootmismaht on punktis Q1, kus ettevõte katab oma lühiajalised tootmiskulud ja hakkab andma kasumit. Seepärast nimetatakse seda punkti KATTEPUNKTIKS. 15 4.4 ETTEVÕTTE PIKAAJALINE TOOTMISOTSUS Erinevus lühi- ja pikaajalise tootmisotsuse vahel on see, et lühiajaliselt võib ettevõte kanda kahjumit ja katta vaid osa kulutustest. Pikaajaliselt peab aga ettevõte olema võimeline katma kõiki kulusid ja kahjumit endale lubada ei saa. Iga lühiperioodi kulukõver näitab firma efektiivsemat suurusvarianti teatud tootmiskoguse valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga.
konkurentsiga turul on piirtuluks müügihind. Joonis 3.2. Hind ja kogus täieliku konkurentsi korral. Monopoli jaoks on piirtulu müügihinnast väiksem. See on sellepärast nii, et monopolist peab müügimahtu suurendades oma hinda alandama. Seda peab ta tegema mitte ainult viimase ühiku osas, vaid kõigi ühikute osas, kuna ta ei saa müüa tooteid erineva hinnaga. Seda asjaolu väljendab allapoole kaldu keskmise tulu kõver, mis on ühtlasi ka nõudluskõveraks. Monopolist langetab tootmisotsuse punktis kus piirkulu joon lõikub piirtulu joonega. See määrab tootmismahu ning hinna saame nõudluskõveralt. 6 Joonis 3.3. Hind ja kogus monopoli korral. Konkurentsiturule vastav lahend oleks meil Joonisel 3.3. piirkulu kõvera ja keskmise tulu kõvera lõikepunkt, s.t. kogus, mille puhul viimane tooteühik ikkagi ei tooks veel tootjale kahju, kuid hind tarbijale oleks madalam ning tootmismaht suurem
Ja nimelt sel põhjusel, et pakkuja ja nõudja on üks ja sama isik. Kui turgu defineeritakse õpiku neljandas peatükis kui kohta, kus nõudmine (tarbimine) ja pakkumine (tootmine) kokku saavad, siis Robinsoni väikeses maailmas olid need esindatud ühes isikus. Ent kaasajal eksisteerib Defoe kirjeldatud süsteeme haruharva 9. Millest tuleneb väga tähtis (majandussüsteemi toimimise efektiivsuse seisukohalt) järeldus: ressursside paigutus on alati efektiivne. Teiste sõnadega: kuna nii tootmisotsuse kui tarbimisotsuse langetas üks ja seesama isik, siis ei ole võimalik, et lõpptulemus "kumbagi poolt" ei rahuldaks. Kui Robinson otsustas külvata kevadel ühe hektari nisu ja kaks hektarit rukist, siis vastab see otsus ilmselt kõige otsesemalt tema soovidele tarbida nisu ja rukist. Ning sügisel saab ta mõlemat hüvist just sellises proportsioonis. Kui ta vahepeal on meelt muutnud, siis pole tal vähemalt kellelegi ette heita
reguleerida. 11 1.18 Nõudluse ja pakkumise dünaamika. 1.18.1 Nõudluse ja pakkumise dünaamika e ämblikuvõrguteooria Turu uurimuse dünaamiline mudel kus on 3 samaaegset turuhäiret: infopuudus; ressursside jäikus; ühe ajaperioodi teisega seostatus. Eeldused: Tootja ei koordineeri oma tegevust või tootja ei õpi oma vigadest. Alati tekib viivitus kui tootmisotsuse tegemine ja toote turule toomine ei lange ajaliselt kokku: kulla kaevamine ja tootmine võtab aega ja et tootmist suurendada, peavad tootjad olema veendunud, et kulla kõrgem hind jääb püsima. Tarbijad lähtuvad oma otsustest jooksvast hinnast. Tootmise planeerijad lähtuvad möödunud perioodi hinnast. Kui pakkumiskõver on nõudluskõverast järsem on tulemuseks konvergeeruv (sarnastuv) ämblikuvõrk,
annaabi.ee 
