fikseeritud kuludega. Mõned püsikulud on absoluutselt püsivad (amortisatsioon, intressikulu), teised (astmelis-püsikulud) on püsivad suhteliselt suures tegevusdiapasoonis, kuid kasvavad hüppeliselt teatud tegevusmahu saavutamisel (näiteks mittepõhitööliste palgakulu). · Kogukulud on muutuvkulud pluss püsikulud 10 Kulude muutumine · Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude Kogukulud: TC FC AVC * Q funktsiooni esitada järgmiselt: TC = kogukulud; FC = püsikulud AVC = keskmised muutuvkulud; Q = toodangumaht. 11 Kulude muutumine · Keskmised kulud (AC): FC
TP=f(L,K), seos kahe ressurssi vahel, kus TP ettevõtte koguproduktL tööjõud ja K kapital Tootmisfunktsioon sõltub tehnoloogilistest tingimustest. Tootmisfunktsiooni võib kajastada tabeli kujul ja graafiliselt. Vt tabel lk 125 Kui olemasolevate vahendite toodetakse maksimaalne kogus, on tootmine tehnoloogiliselt efektiivne, kui toodetakse väiksem koguprodukt, on tootmine ebaefektiivne. Majandusteoorias eeldatakse, et iga tootja lähtub oma toodangu tootmisfunktsioonist, et mis tahes sisendite kombinatsiooniga, mida ta kasutab, maksimaalne kogus toota. Isokvant tootmisfunktsiooni graafiline kujutis ehk kõver, mis näitab kõiki 2 sisendi kombinatsioone, mis tehnoloogiliselt efektiivselt kasutatuna võimaldavad toota kindla koguse toodangut. 1) Kui firma võib kauba teatud koguse toota erinevaid sisendite kombinatsioone kasutades, nimetatakse tootmisfunktsiooni muutuvate proportsioonidega tootmisfunktsooniks. Lk 126 joonis 6.1
Lihtsustusena liidetakse maa kapitaliga. Tööstuses ja teeninduses on see ka sobiv lihtsustus, sest maa kui tootmise sisendi osatähtsus on väga väikene. Ent maa ja kapital ei ole siiski samastatavad, seda eelkõige põhjusel, et kapitali on võimalik akumuleerida, maad aga mitte. Seega on põllumajandusliku tootmisfunktsiooni koostamisel oluline hinnata lisandunud väärtust kui kolme tootmisteguri funktsiooni/panust. Kui jätta üks neist teguritest, näiteks maa kui tootmise sisend tootmisfunktsioonist välja on tulemuseks töö ja kapitali osatähtsuse ülehindamine. Tootmisfunktsiooni analüüsi vajalikkus nii üksiku ettevõtte tasandil ja sektori kui terviku iseloomustamiseks võimaldab teha tulevikkuvaatavaid otsuseid tootmistehnoloogia muutmise osas. Käesolevas analüüsis lähtutakse põllumajandussektori keskmistest näitajatest taimekasvatuse tootmistüübi näitel. Seega iseloomustavad esitatud tulemused pigem üldiseid trende kui konkreetse ettevõtte tootmisfunktsiooni
kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu ei muutu, kui tootmiskogus suureneb. Negatiivne mastaabiefekt omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu suureneb, kui tootmiskogus suureneb. Positiivne mastaabiefekt (ka lihtsalt mastaabiefekt) omadus, mille kohaselt pikaajaline keskmine tootmiskulu väheneb, kui tootmiskogus suureneb. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Neoklassikaline funktsioon-ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral. Seda milline peab olema sellise asendamise vahekord, näitab tehniliste andmete piirmäär. Toota minimaalse kuluga ehk mis asuks nullpunktile võimalikult lähedal samakulujoontel. Samatoodangukõvera ja samakulujoone puutepunkt osutubki optimaalseks
10%, siis toodangu maht suureneb selle tulemusel vähem kui 10%. Kahanev mastaabiefekt kaasneb kõige sagedamini seoses väga suurte ettevõtete juhtimisega (juhtimine muutub kohmakaks), lisaks võivad tekkida mitmed info probleemid (info levik on kulukas ja võivad tekkida infovead). Kasulik toota pigem väiksemas ettevõttes. Samatoodangukõver- tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu saadakse samatoodangukõver, kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samal kõveral võimaldavad toota sama palju, kuid ei maksa sama palju. Tegureid on võimalik asendada toodangumahtu muutmata. Asendamise vahekorda näitab: MRTS- tehnilise asendamise piirmäär. Näitab kui palju ja kuidas (ilmselt väheneb) peab muutuma kapitali kogus, kui tööjõu hulk suureneb ühe ühiku võrra, et säiliks sama toodangumaht. Ei lõiku kunagi. Asendamise vahe määrab tegurite piirtoodangute suhe ehk samatoodangukõvera tõus: MRTS= K/ delta L = -MPl/MPk
toodangu hulgaga: TC C(q) FC AC = = + = AVC + AFC q q q Piirkulu MC on ühe lisatoote tootmisest tingitud lisakulu, mida diferentseeruva kulufunktsiooni saab arvutada selle tuletisena: dC(q) MC = = C (q) dq Kulufunktsiooni kuju (seaduspära toodangumahu ja tootmiskulu vahel tootmismahu muutudes) sõltub tootmistehnoloogiast ja seda kirjeldavast tootmisfunktsioonist. 9 Kui toodangumahu suurenedes on iga täiendava lisatoote valmistamiseks vaja kulutada vähem, on piirkulu kahanev. Toodangumahtude korral, mil piirkulu kahaneb, väheneb ka tükikulu (tekib mastaabisääst) ning ratsionaalne tootja suurendab tootmismahtu (sisendi ja väljundi teadaolevate hindade korral kasum suureneb). Kasumi maksimeerimine Ettevõtte tegevuse üldeesmärk maksimaalne kasum on tulu jakulu
mastaabiefekti ehk mastaabisäästuga - tootmist ühes ettevõttes on kasulik suurendada. Tootmisruum on täis erinevaid tegurikomplekte, mis võimaldavad toota erineva koguse toodangut. Kõiki selliseid tegurikomplekte ühendades, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu, saadakse samatoodangukõver (samakasulikkuskõvera analoog, nimetatakse ka isokvandiks). Samatoodangukõvera kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Viimane omakorda sõltub tehnoloogiast ja tootmise omapärast, näiteks sellest, kas ja mil määral on tegurid omavahel asendatavad. Sageli on tootmistegurid üksteisega asendatavad, kuid mitte täielikult. Siis sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama neoklassikaline tootmisfunktsioon, sellisel juhul ceteris paribus (kui teiste tegurite kogus ei muutu) ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemal määral
kohta tuleva püsikuluna ja saadakse püsikulude jagamisel toodetud kogusega. Valemina: Keskmine kogutulu ATC või AC (average cost, average total cost) Valemina: Piirkulu e marginaalkulu MC on tootmiskulu, mida tehakse ühe tooteühiku täiendavaks tootmiseks. piirkulu väljendab kogukulu muutus, mis vastab tootmismahu muutumisele ühe tooteühiku võrra. Valemina: Firma tootmiskulud sõltuvad esmajoones tootmisfunktsioonist, mis näitab sisendite kombinatsioone, mida saab kasutada teatud koguse produkti valmistamiseks. Lühiperioodil seob tootmisfunktsioon toodangu mahu üksnes muutuvsisenditega, sest püsisisendid on muutunud. Lühiperioodil toimib kahaneva piirtootlikkuse seadus Tootmisfunktsiooni ja kulude seost näitab järgnev joonis: TP kõver näitab seost muutuvsisendi (töö L) ja koguprodukti (TP) vahel.
loetelu keskse tootmiskava täitmise võimalikest probleemidest, mis tulenevad tootmissisendite või tootmisresursside ebapiisavusest tegevusaruanded probleemaruanded mittekokkulangevuste kohta 18 kuna MRP’l olid puudused (tegemist on eraldiseisva programmiga , mida saab rakendada vaid suhteliselt väikesele osale kogu tootmisfunktsioonist, süsteemi sisendite ja väljundite vahelise tagasiside puudumine) siis 1980 aastatel ja 1990 aastate algul arendati ettevõtte MRP- süsteemid süsteemideks MRP II. Pmst on tegemist MRP-süsteemi uuenduse ja laiendusega, kuhu on kaasatud ettevõtte finants- , turnudus- , ja logistikategevuse komponente. Seega ettevõtte tasandil ’’kinnitab’’ MRP II müügi- ja tootmisplaanid, tehes kindlaks et nende täitmiseks on piisavalt ressursse
Pöördumatud kulud (sunk costs) on juba tehtud ja nende suhtes ei saa enam midagi ette võtta. Praegused ja tulevased otsused ei muuda, väldi ega vähenda neid Piirkulu (marginal cost) on kulu ühe täiendava toodanguühiku valmistamiseks Keskmine kulu (average cost) saadakse kogukulude jagamisel valmistatud toodangu ühikute arvuga TC AC Q Kulude muutumine Kulude muutumine (vaheldumine) sõltub eelkõige sellest tootmisfunktsioonist, mille kohaselt sisendite muutmisel toodang muutub. Kui toodangu hulk on otseselt võrdeline sisenditega (tootmistegurite hulgaga), saab kulude funktsiooni esitada järgmiselt: Kogukulud: TC FC AVC * Q TC = kogukulud; FC = püsikulud AVC = keskmised muutuvkulud; Q = toodangumaht. Keskmised kulud (AC): FC AC AVC Q Kulusid tähistavad sümbolid on tuletatud mõistete ingliskeelsetes vastetes olevate sõnade
tootmisfunktsion tuleb korrutada mingi konstandiga ja vaadata, kas tulemus on esialgsest tootmisfunktsiooniväärtusest suurem rohkem arv kordi. Samakulujoone tõus näitab, kuidas ja kui palju peab muutuma ühe teguri (kapitali) panus, kui teise teguri (tööjõu) panus suureneb ühe ühiku võrra, et kulutused ei muutuks. Samatoodangukõver ühendab kõiki selliseid tegurikomplekte, mis annavad tulemuseks sama toodangumahu. Kuju sõltub tootmisfunktsioonist. Samatoodangikõvera tõus näitab, kui suurest kogusest kapitalist peab ettevõte loobuma, et saada juurde üks ühik tööjõudu ja toodangumaht ei muutuks. Neoklassikaline tootmisfunktsioon ceteris paribus ühe tootmisteguri panuse suurenedes suureneb ka toodangumaht, kuid järjest väiksemalt määral. Sobib tootmistehnoloogiat kirjeldama, kui tegurid on osaliselt üksteisega asendatavad. Tehnilise asnedamise piirmäär MRTS tootmistegureid on võimalik üksteisega asendada
kui toodang kasvab vähem kui sisendid, on tegemist kahaneva efektiga ja kui toodang kasvab suuremas proportsioonis kui sisendid, on tegemist kasvava mastaabiefektiga. Mastaabiefekt toimub pikal perioodil. Majanduslikud kulud ja kasumid Tootmisprotsessi läbiviimine vajab materjale, tööjõudu, ruumide rentimist jne. ning see on seotud kuludega. Kulusid arvestatakse ja võrreldakse rahalises vormis. Kulude suurus sõltub tootmisfunktsioonist ja sisendite hindadest. Kulu on kasutatud või loovutatud ressursside väärtus. Tulu on toodangu realiseerimisest saadud sissetulek. Kasum on tulu ja kulude vahe. Ettevõtte raamatupidamise seisukohalt vaadatakse kaudseid ja otseseid kulusid järgmiselt: otsesed on otseselt seostatavad mingi kauba või teenuse tootmisega (materjalid, tootmistöölise, teenindaja palk, elektrienergia), kaudsed seevastu ei ole otseselt seotud konkreetse kauba või teenuse tootmisega, aga ettevõttel tuleb nad
Tootmisressursside planeerimine MRP II MRP oli tähtis tootmise planeerimise vahend 1970.–1980. aastatel. Paraku on tegemist ettevõtte muust majandustarkvarast isoleeritud, eraldi töötava programmiga, mida saab rakendada vaid suhteliselt väikesele osale kogu tootmisfunktsioonist. Üks oluline MRP puudus on ka see, et puu- dub tagasiside süsteemi sisendite ja väljundite vahel. MRP puudused stimuleerisid töötama välja uut tootmiskontseptsiooni, mis oleks puu- dustest vaba. 1980.–1990. aastatel arendati ja täiustati ettevõtete MRP süsteeme. Uus tootmise
annaabi.ee 
