sotsiaalteadus, mis uurib , kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavaid vajadusi 9 Maa I Sisemajanduse koguprodukti suurenemine teatud ajaperioodi jooksul, mida iseloomustab VTK nihe paremale 1 Majanduskasv J Hüviste valmistamine kasutades tootmisfaktoreid 0 11 Majandusmudel K Õpetus turu üldisest tasakaalust ehk majandusest tervikuna, kasutatakse agregaatnäitajaid 1 Majandusteadus L Ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) 2 suhtes 1 Makroökonoomika M Tootmisfaktor, mis hõlmab kõiki loodusressursse (maavarad, haritav maa, mets,vesi jm), mida
enamik majandusest eraomandis. Otsused tootmise kohta on tehtud enamasti lähtudes turumajanduslikust aspektist.Riigiettevõtted töötavad plaanide järgi, riik paneb õigusliku regulatsiooni kaudu paika majanduse tegevuskeskkonna ja üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudluse-pakkumise tulemusel. Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks. RIIK MAJANDUSES võib olla.. .. tarbija, ostes tootjalt kaupa. ..Ta võib olla majandusüksus/omanik,kontrollides tootmisfaktoreid. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa. Ta võib reguleerida tarbijate-tootjate vahelisi suhteid ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist.Ta võib olla tööandja, Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid. Ta võib toimida ümberjagajana , ükskõik kellele raha anda. RIIK JA MAJANDUS Riigi tegevus nõuab raha.Raha saadakse maksudest v riigiomandist.
b. hinna muutust c. pakkumiskõvera nihke d. pakkumisfaktori muutuse e. nõudluse kõvera nihke Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: a. tulu kursuselt suureneb b. tulu ei muutu c. tulu kursuselt väheneb d. suureneb kursuslaste arv e. Kursuslaste arv ei muutu Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks: a. pakkumise langust b. pakutava koguse vähenemist c. pakkumise kasvu d. ei mingit muutust pakkumises e. pakutava koguse suurenemist Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. € -lt 60 mlrd. € ja deflaator 125 -lt 150 - le. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. ei saa esitatud andmete alusel arvutada b. väheneb; c. ei muutu d. Suureneb e
, elekter, kiiritus. 2- KEEMILISED: erinevad grupid- üldtoksilised ärritavad, toksilised (kasvajate teke), sensibiliaarsed (allergia teke), mutageensed (sugurak- kudele mõjuvad). Kahjulikud aurud ja gaasid, toksiline tolm ning agressi- ivsed vedelikud (happed ja leelised). 3- BIOLOOGILISED: mikro (bakterid, viirused, pisilased)- ja makroor- ganismid (taimed, linnud, loomad, kalad). 4- PSÜHHOFÜSIOLOOGILISED: so ERILINE rühm kahjulikke ja oht- likke tootmisfaktoreid. Siia kuuluvad: · füüsilised ülekoormused (dünaamilised või staatilised) · närvisüsteemi mõjutavad psüühilised ülekoormused 23 TOOTMISTRAUMATISM JA H. KUTSEHAIGUSTESSE · vaimne ülepinge · kuulmis, nägemis ja teiste analüsaatorite ülepinge · monotoonne töö · emotsionaalne ülepinge Kahjulike ja ohtlike toomisfaktorite mõju inimesele on kom- pleksne (s.o
b. hinna muutust c. pakkumiskõvera nihke d. pakkumisfaktori muutuse e. nõudluse kõvera nihke Oletame, et golfiklubi tõstab kursusetasu. Kui nõudlus kursustele on suhteliselt mitte hinnaelastne, siis: a. tulu kursuselt suureneb b. tulu ei muutu c. tulu kursuselt väheneb d. suureneb kursuslaste arv e. Kursuslaste arv ei muutu Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks: a. pakkumise langust b. pakutava koguse vähenemist c. pakkumise kasvu d. ei mingit muutust pakkumises e. pakutava koguse suurenemist Oletame, et SKP suurenes 50 mlrd. lt 60 mlrd. ja deflaator 125 lt 150 le. Sellistel tingimustel reaalne SKP: a. ei saa esitatud andmete alusel arvutada vale b. väheneb; c. ei muutu d. Suureneb vale e
JA KOHANDUMINE KAASAEGSETE STRUKTUURI-DEGA JA ETTEVÕTLUSE SUUNDUMUSEGA 4. OUT SOURCING 5. MÜÜGIKULUDE TUGEV DIFFERENTSEERUMINE 6. ARENDUS – JA INGENEERINGU KULUDE SIDUMINE TOOT ELUTSÜKLIGA 7. TQM KULUDE KASV JA LÄBIPÕIMUMINE 8. LOGISTIKAKULUDE PROTSESSIJÄRGNE ARVESTAMINE Laokulud ↓, logistikakulud ↑ 9. RESSURSI – JA POTENTSIAALI FAKTORITE KONTROLLING • Kuluarvestuselt → tulemusarvestusele • Kuludejärgselt kontrollingult tõelisele, mis hõlmab kõiki tootmisfaktoreid: materiaalseid ja mittemat. • Püsikulude kontrollingu sidumine investeeringute kontrollinguga Т.KARM 27 USA 1931 a. - Controller’s Institute of Amerika 1962 a. – ümber nimetatud Financial Executives Institute (FEI) 1934 a. – ajakiri “The Controller” , ümber nimetatud “The Financial Executive 1944 a. - uurimisinstituut «Executives Research Foundation» Saksamaa Kuni 1971 a. ––Institut zur Ausbildung in Unternehmensplanung und
e. suhteliselt, kuid mitte täielikult elastne Küsimus 43 3 Oletame, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 300 b. 150 c. 100 d. 200 e. 50 Küsimus 44 3 Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks: Vali üks: a. pakkumise kasvu b. ei mingit muutust pakkumises c. pakkumise langust d. pakutava koguse vähenemist e. pakutava koguse suurenemist Küsimus 45 3 Idee, mille kohaselt koos kasutatava tulu muutumisega muutuvad tarbimiskulutused, kuid väiksemal määral, on oluliseks koostisosaks: Vali üks: a
· Metsandus on tähtis, suur taastamine 50% , · Söök - Kala II kohal. 6,7 milj. tonni aastas Kalakasvatus eraldi 1,5 milj. tonni, 15 % maailmast · Elektrit imporditakse. · Jaapanis 18 tuumajaama · Töötleval tööstusel ka suur osa moorsõidukid ja varuosad. Konspektis mul kirjas, et küsib töös küsimustes neid polnud. Põhiküsimus Turumajandus Käsumajandus Tootmisfaktoreid Erasektor - igaüks nii maad, tööd, kapitali omab kontrollib kontrollib ja otsustab ja kontrollib ainult riik milliseid otsuseid ta ise teeb. Tootmisotsuseid teeb nn nähtamatu käsi, ehk otsuseid teeb riik, toodab siis toodetakse seda kõiki asju, tootmine pannakse mida vaja. paika plaanide järgi
Mitmetasandiline valitsemine - autoriteetse otsustamise hajutamine/hajumine erinevatele territoriaalsetele tasanditele(riigiülene,riiklik,riigitasand) 1 Tutvusta riigi tegevusvõimalusi majanduses. Milles seisneb turu- ja käsumajanduse erinevus? Tutvusta nende põhitunnuseid ja võimalikku kompromissi: segamajandust. Riigi tegevusvõimalused majanduses: 1)võib olla tarbija,ostest tootjalt kaupu 2)võib olla majandusüksus,kontrollides tootmisfaktoreid 3)võib olla ettevõte,tootes kaupu 4)võib reguleerida tarbijate-tootjate suhteid 5)võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6)võib ükskõik kellele raha anda Turumajandus majandusvabadus,konkurent ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Käsumajandus riik kontrollib tootmist (12) Riikidevaheline poliitika 1 Esita rahvusvaheliste suhete erinevad valdkonnad.
tegevuskeskkonna ja üldised arengusuunad. Hind kujundatakse tavaliselt nõudlusepakkumise tulemusel, kuid riik kannab hoolt et keskseks peetud soovid saaksid täidetud (näiteks kehtestada miini-mumpalga või piirkondliku kättesaadavuse nõude) Erasektor tegutseb kasumist lähtudes, riik nõuab osa maksudeks, sõltudes sellega erasektorist Riik majanduses 1. Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu 2. Ta võib olla majandusüksus (ettevõte), kontrollides mõnda/kõiki tootmisfaktoreid 3. Ta võib olla ettevõte, tootes kaupa 4. Ta võib reguleerida tarbijatetootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist 5. Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6. Ta võib ükskõik kellele raha anda Riik ja majandus n Riigi tegevus nõuab raha, eriti modernses riigis (halduspoliitika kujundamine ja elluviimine, ühiskonna leppimuse saavutamine ja
Enesemääramine väljendub selles, et valitsejaks on kaasrahvuslased- see on legitiimsuse aluseks Rahvuse ja riigi piiride kattumine harv ja juhuslik Mitmed empiirilised tunnused on kunstlikult loodud Ka kaasrahvuslaste valitsemine ei pruugi olla hea Käsumajandus Poliitilise majanduse ideaaltüüp. 100% puhtal kujul ei eksisteeri. Vaja vastata 5-le põhiküsimusele: 1) Kes kontrollib tootmisfaktoreid? – nii maad, tööd kui kapitali omab ja kontrollib ainult riik. 2) Kes määrab, mida toota? – riik toodab kõik ise, tootmine pannakse paika plaanide kaudu. 3) Kes määrab hinna? – riik, oma suva järgi. 4) Kes määrab, kuidas kaubad ja ressursid jagatakse? – riik, ideaalis püüab jagada võrdselt. 5) Missugune on riigi roll? – riik kontrollib põhimõtteliselt kõiki tootmiseks olulisi
Igaüks muidugi ei saa ja see põhjustab ebavõrdsust. Nüüd segab vahele riik... Eelnev lihtsustatud mudel ei sisaldanud endas poliitilise süsteemi olemasolu. Riik (keerukas süsteem, paljude inimeste tegevus moodustab riigi "käitumise") võib mõjutada poliitilist majandust 6-el peamisel viisil: 1. Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu 2. Ta võib olla majapidamine, selles mõttes, et ta kontrollib mõnda/kõiki tootmisfaktoreid 3. Ta võib olla firma, tootes kaupa 4. Ta võib reguleerida tarbijatetootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist 5. Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid (käive, palk jne.) 6. Ta võib ükskõik kellele raha anda. Need 6 on erinevate poliitökonoomiate eristamise peamisteks mõõdeteks. 23 24
näiteks tahan autot aga keegi teine tahab sama raha eest midagi muud) väärtuste (kaubad, ressursid) hulka. Igaüks muidugi ei saa ja see põhjustab ebavõrdsust. Nüüd segab vahele riik. Eelnev lihtsustatud mudel ei sisaldanud endas poliitilise süsteemi olemasolu. Riik võib mõjutada poliitilist majandust 6-el peamisel viisil: 1) Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu 2) Ta võib olla majapidamine, selles mõttes, et ta kontrollib mõnda/kõiki tootmisfaktoreid 3) Ta võib olla firma, tootes kaupa 4) Ta võib reguleerida tarbijate–tootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist 5) Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid (käive, palk jne.) 6) Ta võib ükskõik kellele raha anda. Need 6 on erinevate poliitökonoomiate eristamise peamisteks mõõdeteks. - Majandussüsteemi sisse/väljavoolava raha hulk sõltub ekspordi ja impordi vahelisest suhtest, mida riik saab soovitus suunas mõjutada. Näit
Liidu ühtne inimõiguste kaitse raamistik piirab oluliselt liikmesriikide tegevusvõimalusi oma kodanike suhtes 107. Tutvusta riigi tegevusvõimalusi majanduses. Milles seisneb turu- ja käsumajanduse erinevus? Tutvusta nende põhitunnuseid ja võimalikku kompromissi: segamajandust. Riigi tegevusvõimalused majanduses: 1. Ta võib olla tarbija, ostes tootjalt kaupu 2. Ta võib olla majandusüksus (ettevõte), kontrollides mõnda/kõiki tootmisfaktoreid 3. Ta võib olla firma, tootes kaupa 4. Ta võib reguleerida tarbijatetootjate vahelisi suhteid, ajades poliitikat, mis määrab nende käitumist 5. Ta võib maksustada majanduses osalejate vahelisi tehinguid 6. Ta võib ükskõik kellele raha anda. Käsumajandus on majandussüsteem, kus põhilisi majandusotsuseid teeb valitsus. Turumajandus on majandussüsteem, mis kasutab turge (vabatahtlikku vahetust) kui põhilist tootmise organiseerimise ja
Loodusliku kapitali võib oma olemuselt jagada kaheks: 1. taastumatud looduslikud ressursid 2. taastuvad loodusliku ressursid. Kinnisvara väärtust mõjutavate tegurite tasandid: 1. objektiga seotud tegurid 2. turuga seotud tegurid (pakkumine-nõudlus) 3. väliskeskkonnaga seotud tegurid Põllumajanduse eripärad võrreldes teiste tootmisharudega: · sesoonsus · tootmistsükkel pikk · palju juhtimatuid tootmisfaktoreid (kliima), mille tõttu saagid äärmiselt ebastabiilsed nii koguseliselt kui ka kvaliteedilt · maaressurss on piiratud · taimekasvatuses kallite masinate hõivatus väga lühiajaline · tavaliselt ükski tootja ei oma üksinda võimet turgu mõjutada · enamikes arenenud riikides tugevasti riiklikult reguleeritud (otsetoetused, ekspordisubsiidiumid, siseturukaitse jne). Põllumajanduskultuuride saagipotentsiaal ja selle realiseerumine eestis