Toorumi pojad Handid on soome-ugri rahvas,kes elavad Lääne-Siberis Obi jõe ääres. Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse
Hantidel on palju uskumisi, kuid tänapäeval on neid vähe alles jäänud, eelkõige tänu Nõukogude Venemaale. Nende jumalate isiksust ja välimust on mõjutanud õigeusk. Hantidel on palju jumalaid, kuid ainult vähesed on meile teadlikud. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse: üla-, kesk- ja allilm. Ülailm on seitsmeosaline. Kõige kõrgemal elab Numi- Toorum, ta elab nii kõrgel, et inimestel pole võimalik temaga olla otseses ühenduses, vaid peavad pöörduma selleks Numi- Toorumi laste poole või taevase ratsniku, kes aitavad inimestel nendega suhelda. Inimestel tuleb selleks midagi ohverdada ja palvet ette lugema ning paluma, et see edastatakse Numi- Toorumile. Ülailmas elab Numi- Toorumi noorim poeg Postjankt- iki- ,,Kiire vanamees", teise nimega Sorni- iki- ,,Kuldne vanamees". Postankt- iki peitenimi on Õi- shlapt- lah- hliotõ- iki, juhuks kui on teda hädasti vaja. Sorni- iki sõidab ringi valge hobuse seljas. Peale Postjankt- iki elab
Fifth level Tema film "Linnutee tuuled" sai New Yorgi filmifestivalil hõbemedali. Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 11 Lennart Meri filmid "Veelinnurahvas" 1970 "Linnutee tuuled" 1977 "Kaleva hääled" 1986 "Toorumi pojad" 1989 "Samaan" 1997 Võsu kool 9. klass Martin Promen 2011 12 President aastatel 19922001 Valiti taasiseseisvunud Click to edit Master text styles Eesti esimeseks Second level presidendiks. Third level
mineviku üle Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel Lennart Meri kui filmirezissöör Filmid: 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" "Veelinnurahvas,, ja ,,Linnutee tuuled" "Veelinnurahvas" (1972) on dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste ajaloost, nende arenguloost, keele- ja kultuurisuhetest. ,,Veelinnurahvas" oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt kaalukas dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast 20.sajandil. ,,Linnutee tuuled" (1978) on jätkuks ,,Veelinnurahvale". Autor interpreteerib "Linnutee tuultes" hõimurahvaste sugulus-, keele- ning kultuurisuhteid.
Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" Filmid 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996
soome keeles) 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). 7. Filmid 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 8. Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor
ilm üksteisest täiesti lahus, vaid tihedalt seotud. 6 Usk Handi usund on tugevalt seotud ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Pühadeks kohtadeks võivad olla künkad, jõed, järved, saared, inimeste ehitatud pühad labaz'id, kus hoitakse puust jumalakujusid, kellele aeg-ajalt ohverdatakse. Maastikul on jumalate tegutsemisjäljed (nt Toorumi astumise jälg), mis aktualiseerivad rituaale ja seavad inimesi jumalate kaitse alla. Paljud handid elavad veel praegu oma põlistel klannimaadel, mida uskumuste järgi kaitsevad jumalad. Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse (alumine, keskmine ja ülemine ilm), millest alumisel ja ülemisel on veel seitse tasandit. Kõrgeim jumalus on Numi Toorum, kellega toimub suhtlus tema poegade ja tütarde vahendusel. Noorim poeg on metsajumal ja esineb karu kujul. Karu on hantidel püha loom
rahvaste kultuurist ja ajaloost. Tunnustused: ENSV teeneline kirjanik (1979), Juhan Smuuli preemia omanik aastatel 1974 ja 1977, Soome Kirjanike Liidu auliige (1982). Aasta eurooplane (Prantsusmaa nädalaleht ,,La Vie") Coudenhove-Kalergi Europpa auhind 1996, Liberaalse internatsionaali Vabaduse auhind 1999. On osalenud filmides: 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Tema teosed: 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk- Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" 3 (reisiraamat Kaug-Põhjast) 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem"
Dokumente ja materjale" kaasautor · 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" ("Tulen maalt, mille nimi on Eesti"; ilmus soome keeles) · 1996 "Presidendikõned" Lennart Meri tõlkis Remarque'i, Graham Greene'i, Vercorsi, Pierre Boulle'i ja Aleksandr Solzenitsõnit. Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist · 1970 "Veelinnurahvas" · 1977 "Linnutee tuuled" · 1986 "Kaleva hääled" · 1989 "Toorumi pojad" · 1997 "Samaan" Tunnustused · 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. · 1977 Juhan Smuuli preemia · 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest · 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik · 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige · 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu "Hõbevalgem" eest · 1986 Helsingi Ülikooli audoktor
soome keeles) # 1996 "Presidendikõned" (2. trükk 2005) # 2001 "Riigimured" (kõnedevalimik, "Presidendikõnede" järg) # 2007 - "Poliitiline testament" (2. trükk samal aastal). Tartu: Ilmamaa. # 2008 - "Hõbevalge", 2., täiendatud ja parandatud trükk (sellega on liidetud ka "Hõbevalgem"). Filmid on Lennartil: * 1970 "Veelinnurahvas" * 1977 "Linnutee tuuled" * 1986 "Kaleva hääled" * 1989 "Toorumi pojad" * 1997 "Samaan" Tunnustused, Aumärgid, Liidud, Ühingud Tunnustused: * 1974 Juhan Smuuli preemia raamatu "Virmaliste väraval" eest. * 1977 Juhan Smuuli preemia raamatu "Hõbevalge" eest * 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi "Linnutee tuuled" eest * 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik * 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige * 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatute "Hõbevalge" ja "Hõbevalgem" eest * 1986 Helsingi Ülikooli audoktor
1992–2001 Eesti Vabariigi president 1.2 RAAMATUD 1959 – "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 – "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 – "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtšatkast) 1974 – "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 – "Hõbevalge" 1977 – "Lähenevad rannad" 1984 – "Hõbevalgem" 1.3 FILMID 1971 – "Veelinnurahvas" 1978 – "Linnutee tuuled" 1985 – "Kaleva hääled" 1989 – "Toorumi pojad" 3 Referaat teemal „Lennart Meri“ 1997 – "Šamaan" 1.4 TUNNUSTUSED 1974 – Juhan Smuuli preemia 1977 – Juhan Smuuli preemia 1977 – New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest 1979 – Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 – Soome Kirjanike Liidu auliige 1985 – Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 – Helsingi Ülikooli audoktor
väraval"(reisiraamat Kaug-Põhjast), 1976 "Hõbevalge", 1977 "Lähenevad rannad", 1984 "Hõbevalgem", 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" (oli kaasautor), 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k., 1996 "Presidendikõned" samuti ka Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Sol?otilde;ni tõlkeid eesti keelde; ja filme soome-ugri rahvastest ja kultuurist, 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled", 1986 "Kaleva hääled", 1989 "Toorumi pojad" ning 1997 "Samaan". Lennart Merile on jagatud autasusid ja tunnustusi: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1977, Helsingi Ülikooli audoktor 1986, Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 (Coudenhove-Kalergi fond), Ida-Lääne Vabaduse auhind 1996 (Ida-Lääne Uuringute Instituut, New York), Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1997, Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998, Aasta Eurooplane 1998 (Prantsuse nädalaleht La Vie),
1964 "Tulemägede maale" 1974 "Virmaliste väraval" 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 1989 kogumik "1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995 "Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (Tulen maalt, mille nimi on Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" Remarque'i, Vercorsi, Greene'i Boulle'i, Solenitsõni tõlked eesti keelde Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" Autasud ja tunnustus 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1996 Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996 Ida-Lääne Vabaduse auhind 1997 Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1998 Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998 Aasta Eurooplane 1999 Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999 Lapi Ülikooli audoktor 1999Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000 St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor
Eesti Vabariigi valitsuse esindaja Euroopa Konvendis 3.2 Raamatud 1959 "Kobrade ja karakurtide jälgedes" (reisiraamat Kesk-Aasiast) 1961 "Laevapoisid rohelisel ookeanil" (reisiraamat Siberist) 1964 "Tulemägede maale" (reisiraamat Kamtsatkast) 1974 "Virmaliste väraval" (reisiraamat Kaug-Põhjast 1976 "Hõbevalge" 1977 "Lähenevad rannad" 1984 "Hõbevalgem" 3.3 Filmid 1971 "Veelinnurahvas" 1978 "Linnutee tuuled" 1985 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" 3.4 Tunnustused 1974 Juhan Smuuli preemia 1977 Juhan Smuuli preemia 1977 New Yorgi filmifestivali hõbemedal filmi Linnutee tuuled eest 1979 Eesti NSV teeneline kirjanik 1982 Soome Kirjanike Liidu auliige 13 1985 Eesti NSV riiklik preemia raamatu Hõbevalgem eest 1986 Helsingi Ülikooli audoktor 1989 Euroopa Teaduste, Kunsti ja Kirjanduse Akadeemia kirjavahetajaliige
1964: ,,Tulemägede maale" 1974: ,,Virmaliste väraval" 1976: ,,Hõbevalge" 1977: ,,Lähenevad rannad" 1984: ,,Hõbevalgem" 1989: kogumiku ,,1940 Eestis. Dokumente ja materjale" kaasautor 1995: ,,Tulen maasta, jonka nimi on Viro" (,,Tulen maalt, mille nimi on Eesti") soome k. 1996: ,,Presidendikõned" 17 Filmid soome-ugri rahvastest ja kultuurist 1970: ,,Veelinnurahvas" 1977: ,,Linnutee tuuled" 1986: ,,Kaleva hääled" 1989: ,,Toorumi pojad" 1997: ,,Samaan" Autasud ja tunnustused 1977: New Yorgi filmifestivali hõbemedal 1986: Helsingi Ülikooli audoktor 1996: Coudenhove-Kalergi Euroopa auhind 1996: Ida-Lääne Vabaduse auhind 1997: Crans Montana Foorumi suur aastaauhind 1998: Krakovi Jagellonia ülikooli hõbemedal 1998: Aasta Eurooplane 1999: Liberaalse Internatsionaali Vabaduse auhind 1999: Lapi Ülikooli audoktor 1999: Saksamaa Pagendatute Liidu kõrgeim aumärk 2000: St. Olafi Ülikooli (USA) audoktor
Naised tõid koju ka puid ja vett. Tänapäeval elatakse väikeste peredena: mees, naine, lapsed ning abikaasade vanemad. USK (L.V., E.S.) Handi usund on tugevalt seotud ümbritseva looduse ja maastikuga, kus elavad jumalad, vaimud ja surnud esivanemate hinged. Pühadeks kohtadeks võivad olla künkad, jõed, järved, saared, inimeste ehitatud pühad labaz'id, kus hoitakse puust jumalakujusid, kellele aeg-ajalt ohverdatakse. Maastikul on jumalate tegutsemisjäljed (nt Toorumi astumise jälg), mis aktualiseerivad rituaale ja seavad inimesi jumalate kaitse alla. Paljud handid elavad veel praegu oma põlistel klannimaadel, mida uskumuste järgi kaitsevad jumalad (Balalajeva, Wiget 1998). Handid usuvad kosmose kolmikjaotusesse (alumine, keskmine ja ülemine ilm), millest alumisel ja ülemisel on veel seitse tasandit. Kõrgeim jumalus on Numi Toorum, kellega toimub suhtlus tema poegade ja tütarde vahendusel, kes haldavad looduslikku maailma
annaabi.ee 
