Toorikute ettevalmistamine Antud töö protsessis peab valmima I-tala kahest erinevast detailist. Kuna antud töös tuleb kastutada nurkõmblust, siis tuleb TIG keevitusel valida keevitusparameetrid vastavalt materjalipaksusele t = 6 mm. TIG- keevitusel kasutatakse sulamatu otsaga W-elektroodi, mille otsa teritusnurk valitakse piirides 30o-60o . Toorikud tuleb puhastada pindadel, kus keevisõmblus asetsema hakkab. Seda peenemat sorti liivapaberiga näiteks. Seejärel tuleks toorikul tulevased õmbluse piirkonnad puhastada näiteks nitrolahustiga, mis on kiiresti aurustuv ja hea desifitseeriva toimega. Toorikute vahele tuleks jätta õhupilu umbes 1,3 mm ulatuses. Keevitusparameetrid Materjal Al-Mg sulam Materjali paksus 5 mm W elektroodi d 3,2 mm Gaasisuudmiku nr 14 Keevitusvool 200 A Keevituskiirus 0,17 m / min Gaasi kulu 9-10 l / min
piki- ja otsatreimist. Treimist tuleb kasutada just seetõttu, et töödeldav pind number 1 on pöördpind ning treimine sobib ka otspinna viimistlemiseks (pind nr. 2). Pikitreimisel tuleb kasutada puhastöötlemist, mitte koorivat töötlemist, muidu oleks pinnakonaruste vahemik olnud liiga suur. Detaili mõõtmete tolerants on üsna suur, seega ei ole mõtet kasutada väga täpset tulemust andvat töötlemisviisi nagu näiteks lihvimist, hoonimist ja peentreimist. Valatud toorikul olev ava tuleb töödelda puurpingil, et tasandada kärni kasutamisel tekkinud ebatäpsusi. Tooriku töötlemiseks kasutan universaaltreipinki, kuna ei ole vaja teostada väga paljusid ja keerukaid protsesse. Universaaltööpingi eskiis: Ülesanne 2 Pindade 1 ja 2 töötlemiseks on vaja kahte paigaldust. Treimisel esimeseks lähtepinnaks valin pinna 1. Kinnitan selle pakkidesse ja töötlen ära otspinna (pind 2). Eskiis: Selleks, et pinda nr
tuleb ka kiiresti peale sulatada Oksüdeeriv leek Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Taandav leek [3:3-9] Tooriku ettevalmistamine Materjal on õhuke, 2 mm, süsinikteras, siis tulek vastavalt sellele ka valida leegi tüüp. Leegitüübid on toodud eelmise leheküljel tabelis, kus on vastavuses leegitüüp materjalile. Toorikul oleks ainult vajalik puhastada servad ja küljed. Keevitusparameetrite valik Kuna puudub vooluallikas, ei pea muretsema selle pärast, kas on olemas vooluallikas/milline see on jne. Tähtis on leegi valik, mis suunaline keevitusvõte kasutatakse, varda läbimõõdu valik ( tavaliselt lähtutakse varda puhul materjali paksusest, et varda läbimõõt on pool materjali paksuse) Parameetrite alla käib ka kindlasti, milliseid gaase tuleks kasutada. Deformatsioonid
2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku
Suur tootlikkus ja paindlikus. 12. Töötlemise masinad 13. Instrumentide markeering vaata slaididelt läbi 14. Lõiketöötlemise protsess a. Defineeritud geomeetriaga lõikeriistaga lõikamine (treimine, freesimine); b. Defineerimata geomeetriaga lõikeriistaga lõikamine (lihvimine); c. Mittekonvensionaalne lõikamine (laastuvaba); 15. Lõikeprotsessi füüsikalised alused a. Soojuse eraldumise tagajärjel tööriistal intensiivistub kulumine ja toorikul muutub pinna täpsus ja saavad mõjutada mehaanilised omadused. b. Lõikejõud, deformatsioon, pinna kvaliteet, kulumine. 16. Soojuse eraldumine lõikeprotsessis a. 80% eralduvast soojustest viib laast lõiketsoonist minema b. 20% jaguneb võrdselt tooriku ja lõikeriista vahel. c. Temp. mõjutab toorikut suhteliselt vähe. d. Lõikeriista tipus võib temp. tõusta 1000⁰C e. Suureneb lõikeriista kulumine. 17. Lõiketemperatuur a
freesi edasinihkumine mm freesi ühe täispöörde ajal. Ettenihe freesi pöörde kohta võrdub ühe hamba kohta tuleva ettenihke ja freesi hammaste arvu korrutisega. Ettenihe minutis (mm /min) - töölaua (koos töödeldava detailiga) või freesi edasinihkumine mm ühe minuti jooksul. Ettenihe minutis võrdub ühe pöörde kohta tuleva ettenihke ja freesi pöörlemissageduse korrutisega. Freesi iga hammas lõikab toorikult komakujulise ristlõikega metallikihi. Freesitaval toorikul eristatakse töödeldavat pinda ja lõikepinda. Kõigi freesimisviiside puhul eristatakse lõikesügavust ja freesimislaiust. Lõikesügavus- See on töödeldud ja töödeldava pinna vaheline kaugus. Freesimislaius - See on freesi ühe läbimiga töödeldud pinna laius. Harilikult tähistatakse lõikesügavust tähega t, freesimislaiust aga tähega B. Materjali kihti, mis freesimisel lõigatakse toorikult maha, nimetatakse töötlusvaruks.
ebatasasused ning väljasopistused. Eelistatakse, et kanuu toorik oleks veidi kumer. See kumer külg jäib põhjaks, et põhja alt peaks otste poole palgist natuke vähem maha raiuma. Siis tulevad kanuu otsad veidi kõrgemad, mis annavad sõidukile kenama kuju. Kui toorikutel on põhjakülg määratud, pööratakse toorik ühele küljele ja kiilustatakse see väiksemate puunottidega niimoodi vastu maad, et see tahumise käigus ei pöörduks. Oluline on määrata toorikul 2/5 kogupikkusest, et sellelt kohalt alustada otste teritamist - tüve poole järsemalt, ladva poole laugemalt. Kahe viiendiku pikkuse kohalt jäeb põhja pikikumerus 0,5-1 meetri pikkuses tahumata. Nüüd hakatakse õhukesi laaste maha raiuma. Kumerus suureneb pidevalt ja otsa poole tuleb saagida toorikusse sügavad lõiked, et kirvega saaks suurte halgude kaupa liigset puitu maha lahata. Põhjakumerusi peab tahuma seni, kuni päris otsas jäeb vastasservani 8-10 cm. Ka
töötlemisel. o PAIGALDUS – on operatsiooni osa, mille vältel töötlemise käigus muudetakse tooriku (detaili) kinnitust antud tööpingis. Operatsioon võib koosneda mitmest paigaldusest. o SIIRE – on operatsiooni osa, mille vältel töödeldakse teatud pind või tooriku (detaili) ühe tööriistaga samal töörežiimil. o LÄBIM – on siirde osa, mille kestel töödeldakse maha toorikul materjali üks kiht. Treimissiirded o Otspinnatöötlus; Mahalõikamine; Astme ja koonuse töötlus; Keermestamine; Profiilteraga töötlemine; Profiiltöötlus. Töötlemisviisid o Koorivtöötlus R (eeltöötlus) – Toimub suurte materjalikihtide eemaldamine, tavaliselt esimene siire pinna töötlemisel. Nõuded töödeldud pinna siledusele, tavaliselt Ra>12,5μm, ja täpsused ei ole kõrged. Vajalik on lõikeserva suur
ekstsentrilised ristkiilud 5 hakkavad aga ülespoole liikuma ja selles kohas, kus augu läbimõõt keres väheneb, nihkuvad tsentrisse. Seejärel satub varda 2 ots ristkiilu 5 auku ja vabastab löökraua 8. Löökraud olles vedru 9 mõju all, annab varda 2 otsale tugeva löögi, mistõttu kärni teravik 1 tungib märgitavasse detaili. Keerates tugikaart võib muuta löögijõudu. joon. 72 Enne märkima asumist tuleb hoolikalt kontrollida, kas toorikul ei ole vigastusi, pragusi, gaasimulle, kõverdunud kohti ja teisi defekte, samuti võrreldakse tooriku mõõtmeid ja töötlemisvarusid joonise andmetega. Leht-, riba- või ümarmaterjalist toorikud tuleb tingimata õgvendada. Kohad toorikul või detailil, kuhu kantakse märkjooned, kaetakse kriidi vesilahusega. Kriidi vesilahusele lisatakse tisleriliimi (sideaineks) ja sikatiivi (kiireks kuivamiseks). Puhtalt töödeldud väiksemad pinnad kaetakse vasevitrioli lahusega (30 g vitrioli
Avardiga töötlemisel suurendatakse puuritud ava läbimõõtu ja saavutatakse suurem täpsus · hõõritsaid- kasutataske avade viimistlemisel suurema täpsuse ning väiksema pinnakareduse saamiseks pärast avardamist. 63. Milline on töötlemisskeem lõiketöötlemisel: · ümarlihvpinkidel- lõikeliikumiseks on pealiikumine- lihvketta pöörlemine, ettenihkeliikumiseks tooriku pöörlemine ja tooriku pikiettenihe. Ümarlihvpingi lihvkettal ja toorikul on kummalgi autonoomne ajam eraldi mootoriga. Nii tooriku esitsentripukk kui ka tagumine tsentripukk paiknevad mõlemad edasi-tagasi liikuval töölaual, mis saab liikumise hüdroajamilt. Lihvketas saab iga töökäigu lõpus põrkmehhanismi kaudu ristnihutuse. · tsentriteta ümarlihvpinkidel- Lihviv ketas saab lihvimiskiiruse, vedav ketas saab pöördettenihke kiiruse võrdse detailile vajalikuga. Võll asetatakse toele veidi kõrgemale tsentritest
võimaldab saada pidevat laastu. Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind saadakse pärast laastu eemaldamist. Lõikepinnaks nimetatakse pinda mis moodustub töödeldaval toorikul vahetult lõiketera lõikeserva vastas. Lõikepind võib olla silinder- , koonus- , tasa- , või kujupind. Laastu moodustumise protsessi mõiste. Lõikeprotsess on laastu moodustumise protsess. Sellega kaasnevad keerulised füüsikalised nähtused: plastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja teke lõikeriista esitahul. Laast võib moodustuda mitmel kujul: Lülilaast saadakse kõvade ja väikese sitkusega metallide väikese kiirusega lõikamisel (näit. kõva teras ).
mikroskeemina. Riistvaraline jaotub omakorda A) Full Custom Design ja B) Semicustom Design. Plussid: väiksem komponentide arv, turvalisus. Miinused: tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud. Programmeeritav loogika riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt rakendusele. Konfigureerimiseks kolm tehnoloogiat: o Staatiline suvapöördusmälu (SRAM) toorikul moodustatakse SRAM trigeritest fuse ühendusi. o Anti-Fuse ja Fuse tehnoloogiad võimalik luua programme maatriksi sõlmedesse fuse ühendusi põletades. o EPROM, EEPROM ja Flash tehnoloogiad nendesse püsimälutüüpidesse võimalik programme realiseerida või ka eemaldada. 1. DEKOODER Loogikaskeem, mis muundab etteantud sisendkoodi sellele vastavaks väljundkoodiks. Dekooder võtab sisse kahendsõnumi,
Seega jaotub riistvaraline realisatsioon omakorda: Full Custom Design ning Semicustom Design.(+: Väiksem komponentide arv, turvalisus; -: Tülikas muudatuste tegemine, pikk juurutamise aeg, väikese projekti korral kõrged kulud). d). Programmeeritav loogika- riistvara tooriku konfigureerimine vastavalt tema rakendusele. Konfigureerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnoloogiat: 1). Staatiline suvapöördusmälu(SRAM) - SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul SRAM trigeritest suur nihkeregister. 2). Anti-Fuse ja Fuse tehnoloogiad võimalik on luua programme, põletades maatriksi sõlmedesse fuse ühendusi. 3). EPROM,EEPROM ja Flash tehnoloogiad- nendesse püsimälu tüüpidesse on samuti võimalik programme realiseerida ning neid on võimalik ka eemaldada(UV- kiirgusega). 17. Alamprogrammide poole pöördumine[2] *Alamprogramm(subroutine)- on programmeerimiskeeles (antud juhul Assembly'is)
Suurte seeriate tootmisel on mõtet läbida kulukas ja aeganõudev projekteerimine, kuid väikeste seeriate korral see ei ole otstarbekas kogu disain nõuab suhteliselt kalli spetsiaalse tarkvara (Computer Aided Design, CAD) olemasolu. Väikestes seeriates valmistatavate realisatsioonide puhul ei ole sellise tarkvara hankimine alati otstarbekas. 25.3. Programmeerimise tehnolooagiad 25.3.1. Staatilise suvapöördusmälu tehnoloogia Moodustatakse toorikul (tavaliselt maatriks) SRAM-i trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide jada toimub konfigureerimine transistorvõtmete ja multipleksorite abil. 25.3.2. Siduvlüli ja katkevlüli tehnoloogia Tekitatakse või katkestatakse ühendus vooluimpulsiga 25.3.3. EPROM-i, EEPROM-i ja Flash-tehnoloogiad Põhinevad samuti ujuva paisuga transistoritel nagu vastavad püsimälu tehnoloogiad. 43
riistvara realiseerimisel. Rom sisaldab aadressi dekoodrit. Aadressiga määratud reas muutub väärtus kõrgeks (1) ja teistes on madal. Kui mingi biti või-elemendi sisend on selle reaga ühendatud on ka vastava biti liini väärtus 1. Programmeeritav püsimälu (PROM) PROM tüüpi mällu saab kasutaja kirjutada ainult ühe korra, sest info salvestamine on destruktiivne protsess. Dekoodri väljundites sõnaliinide ja bitiliinide ristumiskohtades on toorikul dioodid. Dioodid on ühendatud väikese läbimõõduga liinidega ehk katkevlülidega. Kui lülile langeb aga pinge, mis on kaks korda suurem kui ühe pinge nivoo, siis ta sulab. Selles seisnebki programmeerimine, et sulatatakse mittevajalikud ühendused. See on muidugi paindlikum kui väheneb pakkimise tihedus, läbipõlenud ühenduste ja isolatsiooni arvelt. Ümberkirjutatavad püsimälud põhinevad ujuva paisuga väljatransistoridel,
protsessoris täidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mõista konfigureerimist. Konfigureerimiseks / programmeerimiseks kasutatakse põhiliselt kolm tehnoloogiat: riistvara programmeerimise tehnoloogiad 1) Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul ( tavaliselt maatsriks)SRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide ja toimubkikonfigureerimine. 71 SRAM tehnoloogia omadusi: a) Funktsionaalseid blokke ja ühendusi juhitakse SRAM trigeritega; Ühenduselemendid on sama kristalli pinnal; b) Konfigureerimine ei ole destruktiivne protsess; c) Programmerimine toimub pärast toite sisselülitamist ja võimalik on töö ajal
protsessoris täidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mõista konfigureerimist. Konfigureerimiseks / programmeerimiseks kasutatakse põhiliselt kolm tehnoloogiat: riistvara programmeerimise tehnoloogiad 1) Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul ( tavaliselt maatsriks)SRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide ja toimubkikonfigureerimine. SRAM tehnoloogia omadusi: 69 a) Funktsionaalseid blokke ja ühendusi juhitakse SRAM trigeritega; Ühenduselemendid on sama kristalli pinnal; b) Konfigureerimine ei ole destruktiivne protsess;
spetsiaalse riistvara realiseerimise võimalus programmeeritav loogika. Siin programmeeritav loogika tähendab tegelikult mitte protsessoris täidetava programmi kirjutamist, aga riistvara tooriku konfigureerimist vastavalt oma rakendusele. Programmeerimise all tuleb siin mõista konfigureerimist. Konfigureerimiseks/programmeerimiseks kasutatakse põhiliselt kolme tehnoloogiat: Staatilise suvapöördusmälu (SRAM) tehnoloogia SPRAM tehnoloogias moodustatakse toorikul (tavaliselt maatriks) SPRAM trigeritest suur nihkeregister. Kandes sinna registrisse bittide jada toimubki konfigureerimine. SPRAM tehnoloogia omadusi: funktsionaalseid blokke ja ühendusi juhitakse SPRAM trigeritega; Ühenduselemendid on sama kristalli pinnal; Konfigureerimine ei ole destruktiivne protsess; Programmeerimine toimub pärast toite sisselülitamist ja võimalik on töö ajal ümberkonfigureerimine;
annaabi.ee 
