Intervalliks nimetatakse kahe heli vahelist kaugust , intervallid jagunevad: - meloodiline intervall, helid paiknevad teineteise järel - harmooniline intervall, helid kõlavad samaaegselt Intervallide määramisel on kaks aspekti. Esimene: 1) astmeline suurus. Selle määrab diatooniliste astmete arv (astmeline maht). Astmeline suurus ei näita suurust toonides, kuna naaberastmete vahed ei ole võrdsed. 2) tooniline suurus. Saame täpsustada intervalli. Toonilise suuruse järgi jaotatakse intervallid viite gruppi: - puhtad (priim p.1, kvart p.4, kvint p.5, oktav p.8) - väikesed (sekund v.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - suured (sekund s.2, terts v.3, sekst v.6, septim v.7) - vähendatud > - suurendatud < Astmeline suurus intervallide vähendamisel või suurendamisel ei muutu, muutub toonide arv. Liitintervallideks nimetatakse oktavist laiemaid intervalle. Liitintervallid säilitavad neile vastavate lihtintervallide omadused
Vasakukäelisus Mis on vasakukäelisus Käelisus väljendab teatud rõhuasetust inimese ajus Vasakukäelisus on pärilik Umbes 10% inimestest Diagnoosimine Vasakukäelisuse diagnoosimiseks enne lapse sündi kasutatakse toonilise kukla refleksi fenomeni. Sirutamise refleks on identne dominantse käega Ümberõppimise tagajärjed Primaarsed tagajärjed: keskendumishäired (kiire väsimine) mäluhäired probleemid lugemise ja õigekirjaga häired rääkimisel kuni kokutamiseni välja peenmotoorilised häired Ümberõppimise tagajärjed Sekundaarsed tagajärjed: alaväärsuskompleksid tagasitõmbumise tendents teesklemine küünte närimine
Lihasatroofia(massivähenemine), lihasjõu vähenemine,Veresoone toonuse alanemine, kehamassi vähenemine, energiakulu vähenemine, luud muutuvad nõrgaks, südame ja veresoonkonna seisundi halvenemine, vegetatiivse närvisüsteemi häired. Inimese motoorika iseärasused. Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiaku funktsiooni raskemaks. Et keha raskuskese paikneb suhteliselt kõrgel võrreldes loomadega, tugipind on suhteliselt väike ja alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega. Toimus ülajäsemete spetsialiseerumine töö ja teiste kordineeritud täpsete liigutuste sooritamiseks. Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks. Põhi liigutusvilumused lapsel. Põhiliigutused: Kõnd,mis kujuneb välja 1 eluaasta lõpul või teise alguses, on tihedalt seotud seismisoskuse omandamisega, suurosa teisest eluaastast kulub lapsel kõnni täiustamiseks ja dünaamilise tasakaalu saavutamiseks kõnnil
Järsku libises ta puult maha ent libahunt pani kohe teda tähele ning jooksis tüdruku poole ja haaras tast kinni. Tuli välja, et libahunt oskab inimeste kui ka loomade keelt. Tüdruk ehmus väga kuid ei kartnud liahunti, sest kuidagi teadis et ta on liiga kurb et midagi halba teha kuigi libahunt jõllitas tüdrukule otsa. Libahunt ytles : ’’ kui sa mind ei aita siis ma söön su elusalt ära. Tüdruk küsis: ’’ miks sa selle pruunide lehtedega ja hallika toonilise puu tüvega puu juures käid?’’. Libahunt vastas: ’’ see on üks teine libahunt mille nõidus ära kuri nõid’’. ’’Kas sa tead kus see nõid elab?’’. Libahunt vastas ’’ jah ’’. ning käskis tüdrukul selga ronida. Nad kõndisid mööda metsa ning tüdruk oli ära eksinud juba ja ei teadnud kus kodu tee on. Lõpuks oli kaugelt nõia maja näha ning libahunt keeldus edasi minna. Libahunt ütles, et edasi minnes on igalpool lõksud
mõttes. Ühtedel indiviididel väljendub see rohkem, teistel vähem. Alkoholismi geneetiline faktor, s. t selle haiguse ilmnemise seesmine põhjus esineb rohkem naistel. Kuid sotsiaalsete ja muude väliste tegurite survel muutuvad alkohoolikuteks sagedamini ju mehed. Siiski on näidatud, et ka meestel mängib alkoholismi arengus geneetiline faktor oma rolli. On tõestatud, et kalduvus alkoholismile on kõrgenenud neil inimestel, kellel esineb normaalsetes tingimustes kõrge toonilise aktiivsuse tase või talamusest (thalamus lad. k) lähtuvate impulsside rütmi ebastabiilsus, millele vastavalt on nende indiviidide EEGl rütm nõrgalt väljendunud. Sellistel inimestel kutsub alkohol esile lõdvestumise ja rahunemise tunde. Sama tunne tekib neil ka meditatsiooni abil. Neil isikutel on oht alkoholismi avaldumisele kõrgenenud ning sellistel juhtudel võib rääkida pärilikust eelsoodumusest alkoholismile.
takistatud. Hinnangu andmiseks mõõdetakse, mitu põikisõrme mahub lõua ja rinna vahele maksimaalsel painutusel. Positiivne Kernigi sümptom tõsta selili lamaval patsiendil jalg üles nii, et see moodustab täisnurga nii puusa- kui põlveliigeses. Säilitades puusaliigese asendit, püütakse järgnevalt jalga sirutada põlveliigesest. Positiivse Kernigi sümptomi korral ei ole võimalik jalga põlveliigesest täielikult sirutada reie tagumise rühma lihaste toonilise kontraktsiooni tõttu. 6. Kahjustused, mille tagajärjel võib tekkida halvatus Peaaju verevarustuse häired Peaaju traumad Peaaju kasvajad Seljaaju kahjustused Närvisüsteemi degeneratiivsed haigused Neuroinfektsioonid Neuromuskulaarsed haigused 7. Halvatustega kaasnevad sümptomid Halvatus erineva lokalisatsiooni ja ulatusega. Tundlikkuse häired Kõnehäired Nägemishäired Agnoosia Psüühika muutused Apraksia 8. Halvatud haige õendusprobleemid
- spinaalmotoorikat, mis teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena - kõrgemat motoorikat, mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED Inimesel saavutas liikumisfunktsioon suurima keerukuse seoses järgmiste asjaoludega: · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: - KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega - tugipind on suhteliselt väike - alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete (ülajäsemete) spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks (kõneks) KÕNE JUHTIMINE Motokorteks (juhib kõnemotoorikaga seotud lihaseid) Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks)
Temperatuurimeele abil inimene palavuse korral higistab. Lihasmeel - Lihasmeele sensorid, mis annavad informatsiooni lihase pikkuse ja pinge kohta, on lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt ühendatud. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad närvilõpmed. Kõõluseorgan mõõdab eeskätt lihase pinget.
Missuguseid uusi pille konstrueeriti, mis pille edasi arendati? Lk.104 17.sajandil kujunes ansambli- ja soolopilliks viiul. Konstrueeriti: viola da gamba, oboe, fagott, plokkflööt, klavessiin, positiivorel ja klavikord. 11)Mida tähendab ,,tempereeritud häälestus"? Uus häälestussüsteem, kujunes 18. saj. I poolel. Kui varasem süsteem võimaldas kasutada vaid väheste võtmemärkidega helistikke, siis tempereeritud häälestus jagab 12-toonilise helisüsteemi täpselt võrdseteks pooltoonideks ja nii on võimalik alustada igast noodist duur- ja moll-helistikke ning igat nooti kõrgendada ja madaldada. 11) Kirjelda levinumaid instrumentaalkoosseise - barokktrio, barokkorkester Lk. 105 1)barokktrio kõige tavalisem pilliansambel itaalias. Selle koosseisus on 2 meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab siin kolme partiid, mitte kolme pilli, sest et vähem kui neljakesti
· Sõltuvalt kesknärvisüsteemi kui motoorikat juhtiva organsüsteemi hierarhiast eristatakse: spinaalmotoorikat teostub seljaaju talitluse alusel peamiselt spinaalsete motoorsete refleksidena kõrgemat motoorikat - mis teostub peaaju talitluse alusel INIMESE MOTOORIKA ISEÄRASUSED · Toimus üleminek püstiasendisse, mis tegi kehahoiu funktsiooni komplitseeritumaks: *KRK paikneb suhteliselt kõrgemal võrreldes loomadega *tugipind on suhteliselt väike *alajäsemete lihased on suure toonilise aktiivsusega · Toimus esijäsemete spetsialiseerumine töö- ja teiste koordineeritud ja täpsete liigutuste sooritamiseks · Liikumisaparaati hakati kasutama kommunikatsiooniks KÕNE JUHTIMINE Motokorteks Broca kõnekeskus (juhib kõnemotoorikat motokorteksi kaudu) Wernicke kõnekeskus (interpreteerib kuuldud sõnu) Tagumine kiirusagarik (muudab visuaalse sisendi auditoorseks) Visuaalne korteks (võtab vastu visuaalse sõnalise stiimuli) TSEREBRALISATSIOON JA KORTIKALISATSIOON
Tegelased: 17 Lulu (süüdimatu naine) tal on palju nimesid (Eva, Mingioon, Nelli) Meditsiininõunik (saab rabanduse) Dr. Schön (Lulu laseb maha) Kunstnik (Tapab enda, kui kuuleb Lulu minevikust) Krahvinna Gerchwitz (Armastab ka Lulut (lesbiline)) Ooperi lõpus tulevad teg: Professor, Neeger, Jack the Ripper. Teose tähtsamate tegelaste iseloomustamiseks kirjutas Berg igale 12-toonilise helirea. 2 vaatus oli tal täielikult valmis. 3-s oli valminud partitsellina (Laiendatud klaviir). Keegi teine ei teadnud selle olemasolust midagi (ainult B lesk). Austria helilooja Friedrich Cerha lõpetas selle. EE oli Pariisis, 1979, dirigeeris Pierre Boulez. Lavastas Patrice Chéreau. 10. Modernism 20. sajandi teisel poolel (täpsemalt 1945-1970). Lühike ülevaade muusikateatrist ja ooperilavastamisest pärast 1945. aastat. Stravinski – neoklassistsist või postmodernismi eelkäija
peavalu, oksendamine, naha iiveldus, valguskartus, 2 kuulmise ülitundlikkus, Kernigi sümptom (haige pannakse lamama ja jalg pannakse 90kraadise nurga alla, seejärel üritatakse jalga sirgeks sirutada, aga see pole võimalik reie tagumise rühma liigeste toonilise kontraktsiooni tõttu), Brudzinski sümptom (selili lamaval patsiendil surutakse kaela ettepoole. Sellega kaasneb automaatne põlvede ja puusa tõus). Meningiaal sündroomi põhjused: Neuroinfektsioonid Subarahnoidaalne Ajupõrutus verevalum Ajusisene verevalum (pehmekelme ja kasvajad ämblikvõrkelme
Kapslis paiknevaid kiude nim. intrafusaalseteks kiududeks. Neid ümbritsevad kannavad nime ekstrafusaalsed kiud. Erutus tekib lihasekäävis siis kui lihase ekstrafusaalsed kiud teda venitavad. Lihasekäävi keskosas asub primaarne lõpe, mida innerveerib 1.a tüüpi närvikiud ja sekundaarne, nn lilleokste tüüpi lõpe, mis saab innervatsiooni 2.tüüpi närvikiult. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e. lihastoonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks- Kui lihast venitatakse, saadab lihaskääv välja impulsse, mis kutsuvad esile lihase kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tulenevad vigastused. Golgi kõõluseorgan asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal ning on ühendatud lihase ekstrafusaalsete kiududega järjestikku- mõõdab eeskätt lihase pinget
Pea-keha el.uimastamine automaatses seadmes toimub see rennkonveieril, kus sigade kõrvade kõrgusel on eelktroodid ning siga mõjut elektrivooluga ka rinnakuelektroodi kaudu. Sigade uimastamisel CO2 konts. Peab olema uimastamiskambris vähemalt 70 mahu% õhu-gaasi segus. Uimastatud loomal on lihased lõtvunud, kärsa ümbrus loomulikku värvi, silmamunad ei reageeri puudutusele ja loom jääb uimastatud olekusse ka vertikaalses olekus. Poltpüstoliga uimastamine pole soovitav. Seda lühikese toonilise faasi ja sellele järgnevatele tugevate krampide tõttu --- raske tõsta rippteele ja torgata. Lihakeha tõstmine uimastuskonveieri vastuvõtulaulat rippteele. Looma jala ümber allpoole hüppeliigest asetatakse kettsilmus. Keti teises ots olev konks kinnitatakse tiguelevaatori kruvi külge. Elevaator tõstab uimastatud sead rippteele, kust nad lükatakse veretustamiskohale. Veretustamine peab toimuma: · 60 sek jooksul, kui sead on uimasatud CO2 või poltpüstoliga otsmikuluud läbistaval
annaabi.ee 
