Ta on üks mõjukamaid ja tähelepanuväärsemaid inimesi eesti rock- muusikas viimase 40 aasta jooksul.Ta on mänginud kitarri ansamblites Juuniorid ja Rütmikud, laulnud ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seiff, 777 ja Ultima Thule. Tema laul “Koit” valiti aastal 2009 saates Eesti otsib lemmiklaulu saate võitjaks. Teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, muusikaauhinnaga “Panuselutöö eest“ ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Elulugu Tõnis Mägi sündis 18. novembril 1948 Tallinnas, Tõnismäel. Ta mõlemad vanemad olid muusikahuvilised, mistõttu huvitus ta muusikast juba väiksena. Ta käis Tallinna 22. Keskkoolis kus ta esines juba algklassipäevil koorisolistina. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle tehases Punane RET. Tõnis Mägi kohtas oma esimest naist Virvet, kui ta oli veel üliõpilane. Hiljem oli ta abielus Laine Mäega, kellega tal sündis tütar Liis-Katrin Avandi (1983). 1988
Retsensioon Käisin 28ndal aprillil 2009 vaatamas Tõnis Mäe ja inBoili kontserdit. Kontsert toimus Tartus Jaani kirikus ja algas kell 19.00. Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja. Ta on õppinud muusikakoolis kitarri ja klaverit. Tõnis Mägi on mänginud ansamblis Juuniorid (1965) ja alates 1966. aastast mängis ta ansamblis Rütmikud. Hiljem on ta olnud solist ansamblis Baltika. Seejärel on laulnud ka ansamblites Kärjed, Laine, Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. inBoil (kodanikunimega Andrus Rootsmäe, sündis 1958) on muusik, kes tegutseb ansamblitest Jäääär (alates aastast 1991) ning Jääboiler (alates aastast 1995). Ta on õppinud muusikakoolis kitarri
............................................................................................8 4.3 Romaanid.................................................................................................8 KOKKUVÕTTE............................................................................................ KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................... Sissejuhatus See referaat on kirjutatud peamiselt Tõnis Lehtmetsa teosest ,,Pakane" lisaks on juttu ka temast ja tema loomingust. Lisaks saame teada tema jutu- ja luulekogudest mis Tõnis on kirjutatud, on ka juttu tema kahest romaanist väikese kirjeldusega. Tema romaanid ja raamat ,,Pakane" on kirjutatud sõja teemaliselt mingitest teatud sündmustest, kellestki või millestki. Tõnis Lehtmets Tõnis Lehtmetsast on kirjutatud raamat mille pealkiri on ,,Minu vend Tõnis Lehtmets" mille
Tõnis Mägi . Tõnis Mägi (sündis 18. novembril 1948 Tallinnas) on eesti laulja, helilooja ja näitleja.Ta on laulnud ansamblites Muusik Seif, 777 ja Ultima Thule.Näitlejana on ta mänginud nimiosa NO99 etenduses Kuningas Ubu. Tõnis Mägi on teistest oma põlvkonna lauljatest alati eristunud sügavuse,isikupära ja suurema loomingulisusega. Erinevalt mitmest teisest "ööbikust" pole kunagine nõukogude estraadikarussell tema loovust kahjustanud ega seda "klounimaski", millest ta ise räägib, igaveseks näkku surunud. Just küpsemas eas, Ultima Thule algusaegadest kuni tänaseni on Tõnis Mägi salvestanud ja kirjutanud mitmed oma paremad lood ning leidnud oma isikliku tempo ja intiimsema väljenduslaadi.
Tõnis Arro Tõnis Arro on sündinud 10.mail 1960.aastal Tartus. Ta on eesti ettevõtja, konsultant ja tõlkija. Ta oli konsultatsioonifirma Fontes PMP kaasasutaja 1990 aastal ja selle juht 1992-2005 aastatel. Fontes on kõige esimene uue aja aktsiaselts Tartus, asutatud 1990. aasta 1. juunil, peatselt pärast aktsiaseltside seaduse väljatulekut. 1980. aastatel oli ta Tartu Ülikooli psühholoogiaaspirantuuris ning Talis Bachmann kutsus mind oma konsultatsiooniäri kaasasutajaks
See on,laps,meie muld Käisin 1.märtsil 2011 kontserdil nimega ,,See on,laps,meie muld." Kontsert toimus Tartus, Vanemuise Kontserdimajas ning peaesinejateks olid Tõnis Mägi ning Jarek Kasar. Kõige märkimisväärsemateks lugudeks olid kõigile teadatuntud ,,Looja" ning ,,Minu inimesed." Kontserdi õhkkond oli väga vaba, siiras ning südamlik. Otsest kava kontserdil polnudki, lauldi mõned laulud, siis tehti paus, räägiti juttu kui sõbraga. See mitte-ametlikkus muutis kontserdi veelgi hubasemaks. Kontsertide korraldamise ajendiks oli Eesti krooni kui ühe olulise rahvusliku enesemääramise alustala käibelt kadumine ja Eesti vabariigi 93
PÄRNU RAEKÜLA GÜMNAASIUM KONTSERT Pühademuusikat Raul Spilev 10-b klass Pärnu 2007 Esmaspäeval, 25. detsembril 2006 kell 17.00 toimus Pärnu kontserdimajas kontsert Pühademuusikat - PÄRNU LINNAORKESTER MAARJA-LIIS ILUS ja TÕNIS MÄGI. Pärnu linnaorkestrit dirigeeris Tarmo Leinatamm, kes muideks on ka Riigikogu liige . Kavas: Pühade viisid, Tõnis Mägi ballaadid Solistideks olid Maarja Liis Ilus ja Tõnis Mägi. Vanema generatsiooni laulja Tõnis Mägi laulis oma kirjutatud dramaatilisi ballaade, temast palju noorem Maarja- Liis Ilusa repertuaar koosnes valdavalt tuntud pühadelaule. Maarja-Liis Ilus Tõnis Mägi Kui solistid on Eestis ilmselt kõigile tuntud, siis Pärnu Linnaorkestri olemasolu ei aima vist enamus pärnakaidki. Seetõttu kirjutaks pisut meie linnaorkestrist. Pärnu Linnaorkester on tegutsenud aastast 1994
Talveöö 28. detsembril 2017 käisin Tallinnas Estonia kontsertsaalis vaatamas Tõnis Mägi ilusat ja hingestatud aastalõpukontserti "Talveöö". Kontserdil esitati loomulikult Tõnis Mägi enda loomingut, ent veidi teistsuguses võtmes, kui tavaliselt oleme harjunud kuulma. Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud:
Isamaalised laulud Teemaks valisin isamaalised laulud kuna minu arust on just kõige paremini tulnud eestlastel välja isamaaliste laulude tegemine. Kindlasti valisin ka sellepärast, et mulle ka meeldivad sellised lood. Plaat sobib kõigile kellel meeldib kuulata meie imeilusat eestikeelt ja kes tahaksid ka mõndade uute isamaaliste lauludega tutvuda. 1. Koit-Sõnad: Tõnis Mägi, Esitaja: Tõnis Mägi, Viis: Tõnis Mägi. Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile
OSKAR LUTS "KAPSAPÄÄ" Näidendi vormis. Tegelased: Samuel Pliuhkam (taluperemees), Roosi (tema naine), Elisabet (nende tütar), Tõnis Sägi (noor taluperemees; Elisabeti peigmees), Krõõt (saunanaine), Kusti (Krõõda 7-a poeg), Maali (Kusti 5-a tütar), Jüri (sulane) Koht: pime nurk Eestis Aeg: olevik Sägi tuleb tuppa. Roosi ütleb, et vanamees läks ahju taha ja viskas pikali, kuid kutsub ta sealt välja. Sägi räägib, et pühapäeval toimub väljanäitus. Tõi viina ka. Räägib, et eelmine aasta sai keegi kiitusekirja ja viis rubla ka. Tema viib see aasta näitusele mõned kartulid ja suuremad kapsapead.
Mariliis Tisler 10.B Suur juubelikontsert : 100 aastat looduse kaitsel (Retsensioon) Külastasin 13.augustil Suurt juubelikontserdit,mis toimus Kuressaare Lossihoovis.Kontsert algas kell 19.00 ja kestis ligikaudu 2 tundi .Kontsert oli täiesti tasuta. Kontserdil esinesid paljud tuntud artistid : Ott Lepland, Jaan Tätte, Tõnis Mägi ja Marko Matvere.Kõik artistid esitasid kaks-kolm laulu .Minu lemmikumaks lauluks kontserdil oli Tõnis Mägi ja Ott Leplandi laul Ilus oled isamaa , see laul tekitas sellise hästi sooja ja turvalise tunde,et Eestis on hea elada ja see on meie kõikide isamaa. Veel meeldis mulle Jaan Tätte ja Marko Matvere laul Ilus hetk,see laul rääkis elust ,et mõni hetk on elus ilus kuid samas mõni valus.Ilus on see kui ütled et Armastan sind ,aga valus see kui
mille aluseks on sama romaan, mille põhjal kirjutas Andrew Lloyd Webber oma hittmuusikali "Ooperifantoom".Seega on see maailmas väga tuntud lugu. Lavastas Liis Kolle, muusikaline juht ja dirigent oli Erki Pehk, koreograaf ja lavastaja assistent Jüri Nael. Lava kunstilise kujunduse eest vastutas Ann Lumiste. Kostüüme kujundas Gerli Tinn ja grimmikunstnikuks oli Tiiu Luht. Peaosades mängisid: Chalice, Hanna-Liina Võsa, Tõnis Mägi, Kaire Vilgats, Andrus Vaarik, Mikk Saar jt. Mulle isiklikult väga meeldisid Chalice ja Tõnis Mägi. Chalice teeb uut ja teistsugust stiili muusikat ning temas on selline salapära ,mis paneb sind teda kuulama. Tõnis Mägi on muidugi alati tasemel olnud, peale selle sobis talle selles muusikalis oma roll väga hästi. Andrus Vaarikut tõstan esile negatiivsema poole pealt, ma küll ei kahtle tema näitlemisoskustes,võib isegi öelda ,et ta on üks mu
Kontrolltöö Professionaalne kunst kui kunsti teevad need, kes on omandanud vastava eriala, diplomeeritud kunstnikud.Näiteks: J.Arrak, Epp-Maria Kokamägi, Johann Köler (Eesti esimene professionaalne maalikustnik). J.Arrak E-M.Kokamägi J. Köler 2) Isetegevuslik kunst ilma erialase väljaõppeta.Näiteks:Navitrolla,Toomas Vint (Mare Vint, Tõnis Vint graafika). Navitrolla Toomas Vint Mare Vint Tõnis Vint 3)Originaal kunstniku enda tehtud, ei ole järgi tehtud. Näiteks: Adamson Eric ,,Natüürmort pasuna ja kaabuga". 4)Koopia järele tehtud töö st. tehtud originaali järgi, tavaliselt kellegi teise poolt kuid ka kunstnik ise võib teha oma tööst koopia.Näiteks: Aapo Pukki maalitud koopia M.Maxolly maalist ,,Paju Lahing".
1960.aastad. Popmuusikavoolud Eestis võib sel aastakümnel jaotada kolmeks: jazz, biit, estraad. Jazzmuusika hakkas eralduma tantsumuusikast ning muutus helikeelelt üha keerulisemaks. Tallinnas toimusid iga-aastased jazz-festivalid. Biitmuusika ansambli "The Beatles" eeskujul tekkis ka meil hulk kitarriansambleid. 1963. a. kogunes meie esimene biitansambel "Juuniorid". Nendega koos esines esimest korda laval ka Tõnis Mägi. 1963- 64 oli ,,raudne eesriie" hõredam ja tekkisid kitarriansamblid. Tuntud olid: Juuniorid,1964.a. A. Veski, Virmalised(kooseisus Toivo ja Ülo Kurmet vokalistid, ), J. Joala, Optimistid(kosseisusToomas,Harry Tiit Kõrvits; oli esimene ansambel mis esines ka kodust kaugemal - Moskvas, Batumis), Rütmikud(solist Tõnis Mägi), Peoleo(võib pidada eesti kantriansamblitre eeskäijateks),Toonika(trummar 16-aastane Paap Kõlar, Andromeedia, Mikronid, G
Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15.septembril 1572 Schwäbisch Hallis ja suri 31.oktoobril Rothenburg ob der Tauberis. Tema oli Saksmaa orelimängija ja helilooja. Hortus Musicus koosneb 10 liikmest: Andres Mustonen - ansambli juht, viiul, plokkflöödid, viiola; Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkföödid, oboe, krummhornid; Imre Eenma – violone, gamba, kontrabass; Valter Jürgenson – tromboonid; Tõnis Kuurme– dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid; Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid; Riho Ridbeck – bass, löökpillid, trummid; Ivo Sillamaa – klavessiin, orel, klaver; Anto Õnnis – tenor, löökpillid; Taavo Remmel – kontrabass. Solistideks on Tõnis Kaumann – bariton ja Riho Ridbeck – bass. Kõige rohkem meeldis mulle Erasmus Wildmanni teos Musicalischer Tugendspiegel. See kuulub renessans muusika hulka. Lugu on kirjutatud jazz ja rock/pop stiilis. Esitus oli üldiselt
Bethlehem a3“, „Intrada nr.4“, „Ich bin jung gewesen“, „Intrada nr.5“, „Adoramoste Senor“. Muusikud näitasid ja jutustasid ka oma pillide kohta, mille peal nad mängisid. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Hetkel on Ansamblis kümme liiget: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, plokkflöödid), Olev Valter Jürgenson (tromboonid), Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Tõnis Kaumann (vokaal, bariton), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Peeter Klaas (gambad, tšello), Tõnis Kuurme (dultsian, fagott, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid Joosep Vahermägi (tenor). Kontserti algas vokalisti ja baritoni mängija Tõnis Kaumanni kiire kõnega, kus ta rääkis ansambli poolt esitatavatest lauludest ja ansamblist endast. Siis hakkas kontsert. Kuna ma
Eesti kaugushüppajad Kaugushüpe on kergejõustiku ala, milles sportlased püüavad hüpata lähtepunktist võimalikult kaugele. Eestis tegeleb kaugushüppega tõsisemalt 11 inimest, kes on võitnud nii euroopas kui ka maailmas erinevaid medaleid - Ksenija Balta, Helena Kannus, Paavo Kivine, Lauri Leis, Tõnu Lepik, Annely Ojastu, Tõnis Sahk, Jaak Uudmäe, Jaanus Uudmäe. Ksenija Balta Ksenija Balta, kes on sündinud 1. novembril 1986 Minskis, on Eesti kergejõustiklane. Tema põhialaks oli varem seitsmevõistlus, praegu kaugushüpe. Ksenija on püstitanud kuus kehtivat Eesti rekordit ning kaugushüppes saavutanud Maailmameistrivõistlustel Berliinis 8.koha hüpates 6.62 meetrit. Lisaks on Balta sisemeister kaugushüppes, hüpates Euroopa sisemeistrivõistlustel 2009 aastal kaugushüppes 6.87. Helena Kannus
Rhodese brasserie Rhodes W1. Ants Uustalu Temagi töötab Londonis. Soov välismaal töötada on tal olnud kogu aeg, oli lihtsalt aja küsimus, millal see teoks saab. Miks valik Londoni kasuks osutus, on lihtne see on maailma parima toorainega varustatud koht planeedil. Ta töötab Demi Chef de Partie'na hotellis, mis asub Thames'i jõe kaldal, Big Beni ja London Eye' vahetus läheduses. Tõnis Siigur Siigur õppis kokaks Tartu 17. kutsekoolis ja sai tuleristsed Püssirohukeldri kuulsa peakoka Andres Kaio juures. On töötanud koka ja peakokana Ammende Villas ja restoranis Stenhus. Koostanud kokaraamatu 50 Hääd Eesti retsepti ja European Cookery kaasautor. Tõnis on arvamusel, et hea toidu valmistamise juures saab määravaks tooraine kvaliteet ning koka teadmised. Ta on öelnud: '' Hea kokk peab nägema tervikut,
Kodumurul Autor on Tõnis Lehtmets,eesti kirjanik,kes sündis rakveres. Ta on lõpetanud ajaloo-keeleteaduskonna jakirjutanud luuletusi,romaane ja jutte. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis Lehtmets esimene, kes küüditamise teema jälle eesti proosas nähtavaks tegi ja seda päris mitmete teostega nii luuletuste,juttude ja romaanidega. Selle antud luule teosega räägib ta tavaliste lihtsate inimeste elust maal,küüditamisest,armastusest,elu ebaõiglusest, teos on üks osa eesti kirjandusest. Leian et ka suht oluline sest luuletused räägivad enda eest nii elust kui olust. Teose pealkiri on Kodumurul . Pealkiri arvan et on selle pärast selline kuna luuletused ise on
mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". ERSO Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ERSO asutamisajaks loetakse aastat 1926 ERSO peadirigendid on olnud Olav Roots, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer ja Nikolai Aleksejev Laulupidu Alates 1869. aastast toimuv vabaõhuüritus, kus lauldakse isamaalisi laule Koosneb Eesti erinevatest kooridest, kes laulevad dirigendi juhendamisel kavas olevaid laule Tõnis Mägi Tõnis Mägi on eesti laulja, kitarrist, helilooja ja näitleja Ta on kirjutanud laulu "Koit", mis on terve Eesti rahva südames On hea laulja ja laulukirjutaja RAM Riiklik Akadeemiline Meeskoor On Eesti Rahvusmeeskoor Suurim kutseline meeskoor maailmas On võitnud koorimuusika kategoorias Grammy Eri Klas Eri Klas on üks tuntumaid Eesti muusikuid maailmas Ta on juhatanud enam kui sada sümfooniaorkestrit neljakümnelt maalt Eesti kuulsaim dirigent Eesti hümn
Kelly Sildaru Kelly Sildaru - sündinud 17. veebruaril 2002 on eesti vigursuusataja. Sildaru on esimene eestlasest X-Mängude võitja ja maailma noorim kahekordne X- Mängude võitja. Sildaru on sündinud ja elab Tallinnas. Ta alustas suusatamist oma jutu järgi umbes kaheaastaselt ja tema treener on isa Tõnis Sildaru. Sildaru õpib Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sildaru spordisaavutused on tema peale tõmmanud Eesti meedia ja avalikkuse suure tähelepanu. Tema isa Tõnis Sildaru ütles intervjuus, et Kelly meediat eriti ei jälgi, tänu millele on tal säilinud lapsepõlv. 2015. Kelly Sildaru võitis detsembris 2015 Dew Touri võistluse USA-s Colorado osariigis Breckenridge'is vigursuusatamise distsipliinis nimega pargisõit olles ise 13. Kuna mitmetel suurvõistlustel (nagu olümpiamängud ja
24. jaanuaril 2014 aastal käisin Väravatornis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Kontserdi sisu seletas meile Andres Mustonen, kes on ansambli juht. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Kontserdi teemaks on renessanss. Lisaks muusikale oli kuulda ka natuke selle ajastu ajalugu. Kava oligi üles ehitatud nii, et igale loole eelnes lühike tutvustus, mis seletas lahti loo sisu. Kuulda oli nende igapäeva eludest ja muusikute seljas oli ka mõned riietusesemete näited. Muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mis tähendab ladina keeles muusika-aed. Selle asutas 1972. aastal Andres Mustonen
9) Iseloomusta 1960.te jazzi ja nimeta muusikuid Jazz hakkas eemalduma svingist, muutudes keerukamaks. Tallina jazzfestival tõi palju inimesi kuulama/vaatama tuntuid ansambleid. Tõnu Naissoo; Tiit Paulus; Lembit Saarsalu; Arvo Pilliroog 10) Kuidas väljendus 60.datel biitmuusika vaimustus? Teismelised leidsid oma muusikalise väljundi; pikad juuksed, isetehtud pillid jms. 11) Nimeta biitmuusika bände & liikmeid Juuniorid Toomas Kõrvits; Tõnis Mägi Virmalised Toivo Kurmet; Ülo Kurmet; Paavo Soots; Kalju Oppi 12) Milliseid stiile hõlmas 60.date estraadimuusika Kõike peale jazz ja biitmuusika 13) Nimeta ETV populaarne telesaade & selle roll estraadimuusikas Horoskoop. Televaatajad said hinnata uuemaid välismaalisi laule Eesti esituses 14) Nimeta heliloojaid (5) Valter Ojakäär; Uno Naissoo; Olav Ehala; Rein Rannap; Tõnis Mägi 15) Nimeta Eesti Raadio meeskvarteti koosseis Uno Loop; Kalju Terasmaa; Arved Haug; Eri Klas
maa poliitilisest juhtimisest. -Pärast ülestõus läksid Liivi ordu kätte kõik tähtsamad Taani linnused Eestima hertsogkonnas. Miks me kaotasime? -Sakslastel oli koguaeg võimalus juurde tuua vägesid -Eestlastel polnud toetajaid. -Sakslased olid paremini relvastatud. -Eestlaste neli ,,kuningat" hukati. Kasutatud kirjandus ja viited -Mati Kõiv &Priit Raudkivi-,,Keskaeg ll osa" (seitsmendale klassile) -Ain Mäesalu, Tõnis Lukas, Mati Laur & Tõnis Tannberg ,,Eesti ajalugu l" -http://www.slideshare.net/svetgord/8-tund-jri-lestus-29-sept
● Olulise osa repertuaarist moodustavad spetsiaalselt ansamblile loodud teosed näiteks Alexander Knaifelilt, Arvo Pärdilt, Galina Grigorjevalt, Lepo Sumeralt ja teistelt. ● Andres Mustonen koos Hortus Musicusega on jõudnud salvestada üle 30 heliplaadi firmadele Warner Classic, Melodija, Antes jt. Kollektiiv Andres Mustonen – ansambli kunstiline juht, viiul Olev Ainomäe – pommerid, šalmei, plokkflöödid Imre Eenma – violone Valter Jürgenson – tromboonid Tõnis Kaumann – bariton, löökpillid Tõnis Kuurme – dulcian, rauschpfeiff, plokkflöödid Riho Ridbeck – bass, löökpillid Ivo Sillamaa – klavessiin, orel Anto Õnnis – tenor, löökpillid Taavo Remmel – kontrabass Robert Staak – vanemtoimetaja Laine Lillepruun – vanemadministraator Allikas Andres Mustonen ● Andres Mustonen oli Nõukogude Liidus varajase muusika pioneere, olles
Sportlane Riik K H P Kokku Christl Cranz Saksamaa 12 3 0 15 Marielle Goitschel Prantsusmaa 7 4 0 11 Anja Pärson Rootsi 7 1 2 10 Annemarie Moser- Austria 5 2 2 9 Pröll Hanni Wenzel Liechtenstein 4 3 2 9 Lisa Resch Saksamaa 1 4 3 8 Eesti mäesusatajad · Tiiu Nurmberg · Martin Olev Connor O'Brien · Tõnis Luik · Deyvid Oprja · Warren Cummings Smith · Triin Tobi · Lise Anette Vaher Tiiu Nurmberg Mäesuusakeskused · Ansomägi · Kohtla - Nõmme Talvekeskus · Kuutsemäe Puhkekeskus · Kütioru Mäesuusakeskus · Mustamäe Suusahüppebaas · Tallinna Lauluväljaku talvepark · Väike - Munamäe Mäesuusakeskus Mäesuusad Mäesuuski võib liigitada klassikalisteks laia ninaosaga mäesuuskadeks - näiteks Rossignol Cut, carving-suuskadeks (Rossignol Viper), ja
Laidoneri esivanemaid tutvustava osa tema 5o. sünnipäeva puhul 12. veebruaril 1934.a. välja antud teosest, kus mälestusi jagavad kaasaegsed ja kus esimesed 23 lehekülge on Viljandi koolinõunik Mart Raud pühendanud J.Laidoneri suguvõsale. Lühikokkuvõtte sellest koos suguvõsa redeliga järgnevalt avaldamegi. 1782.a. revisjoni aktis seisab, et Viljandimaal Viiratsi vallas Kurika külas (edasine Mäeltküla) Laidu talus elas peremees Laidu Aadu Tõnis, kelle naiseks oli sama küla Kiisa peremehe tütar Ann. Revisjoni andmete järgi on Laidu Tõnis Aadu poeg sündinud 1739.a ja tema naise kohta peaksid andma täpsemaid andmeid Viljandi Kõpu koguduse kirikuraamatud, ent kahjuks ei ulatu need kaugemale kui 1780. aastani. Tuli hävitas koguduse arhiivi. Seega tuli leppida vakuraamatute ja teiste kaudsete ürikutega. Vakuraamatud korraldasid orjuste ja maksude küsimusi. Neis puuduvad
tähtsaim väärtus, kuid see tähendab midagi enamat kui vabadust teenida raha Ühtse erakonnana antakse 2006a-st ajakirja Eesti Eest Koos teiste Euroopa konservatiivsete ja kristlik-demokraatlike erakondadega kuulub IRL Euroopa Rahvaparteisse (European People's Party, EPP), mis on suurim üleeuroopaline erakond Erakondade sünd Isamaaliit- moodustus 2. detsembril 1995 RKE Isamaa ning ERSP ühinemisel. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Toivo Jürgenson, Mart Laar, Tunne Kelam, Tõnis Lukas. Mart Laar oli teist korda peaminister 1999-2001 Res Publica - seni noorteühendusena tegutsenud organisatsioon formeeriti 8. detsembril 2001 erakonnaks Ühendus Vabariigi Eest - Res Publica. 2004. aastal nimetati ümber Erakonnaks Res Publica. Erakonda on erinevatel aegadel juhtinud Rein Taagepera, Juhan Parts, Taavi Veskimägi; Juhan Parts oli peaminister 2003- 2005. 4. juunil 2006 otsustas erakonna suurkogu moodustada koos Res Publicaga uue
aastatel alustanud eesti heliloojat! 1990. aastatel alustanud heliloojad: Jüri Reinvere, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Toivi Tulev. 17. Nimeta eesti tuntud süvamuusika interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) min 5 Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis, NYYD Ensemble, Risto Joost, Pille Lill, Uku Joller. 18. Milliste eesti heliloojate muusikat tahaksid kuulata kontserdil? Miks? Tahaksin kuulata kontserdil näiteks Olav Ehala, Alo Mattiiseni ja Tõnis Mäe muusikat. Olav Ehala muusika on mulle tuttav juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu toovad tema laulud esile palju häid mälestusi, tundeid, mõtteid jms ning nii Tõnis Mäe kui ka Alo Mattiiseni muusika on mulle südamelähedane just rahvustunde tekitamise tõttu… Neeme Järvi Eri Klas Lepo Sumera Tõnis Mägi Ester Mägi Eino Tamberg Jaan Rääts Pärt Uusberg Risto Joost Jüri Reinvere
1. Pealkiri (helilooja ja pealkiri), toimumise aeg ja koht "Rehepapp", Tauno Ainitsi ooper 16. jaanuar 2014 Teater Vanemuine, Tartu 2. Solistide/esitantsijate, dirigendi, lavastaja ja kunstniku nimed Muusikajuht ja dirigent Paul Mägi Dirigent Lauri Sirp, Taavi Kull Lavastaja Marko Matvere Kunstnik Iir Hermeliin Koreograaf Marika Aidla Valguskujundaja Imbi Mälk Osades: Tõnis Mägi, Lauri Saatpalu, Merle Jalakas, Kädy Plaas, Reigo Tamm, Karmen Puis, Märt Jakobson, Rasmus Kull, Pirjo Püvi, Valentina Kremen, Jaan Willem Sibul, Simo Breede, Kristiina Raahel Uiga või Liisa Tämm, Janek Savolainen 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks a) solistide/esitantsijate elulugu, varasem tegevus jne Tõnis Mägi - sündinud 18. novembril 1948 Tallinnas, on eesti laulja, helilooja ja näitleja. Pärit muusikainimeste perekonnast - huvitus varakult muusikast. Ta
Kohal olles rääkis Alla Eenma, meie kooli õpetaja, saali ajalugu kus me viibisime. Kui Alla oli rääkinud, astus lavale Hortus Musicus. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansamblisse kuulavad Andres Mustonen, kes mängib viiulit, vioolat, plokk, krummhorne, plokkflööti ning on ka ühtlasi ansambli juht. Olev Ainomäe, kes mängib pommerit, oboed, plokkflööti, šalmeid, krummhorni, rauschpfeiffi. Tõnis Kaumann laulab baritoni ja mängib löökpille. Klahvpillidel – orel, klaver, klaversiin on Ivo Sillamaa. Valter Jürgenson tromboonidel. Violone, kontrabassi ning gambat mängib Imre Eenma. Ansamblisse kuuluvad veel ka Tõnis Kuurme, kes mängib dultsianit, pommerit, fagotti, plokkflööte, krummhorne, rauschpfeiffi ja Riho Ridbeck, kes mängib löökpille ja bassi. Väravatorn oli kontserti esitamiseks just ideaalne koht. Saali seinad olid üleni kivist, seintel
...........................................................................9 2.4.Muusikavoolud Eesti NSVs...................................................................................................9 3.Eesti tuntuimad lauljad ja ansamblid..........................................................................................11 3.1.Solistid.................................................................................................................................11 3.1.1.Tõnis Mägi....................................................................................................................11 3.1.2.Jaak Joala......................................................................................................................12 3.1.3.Ivo Linna.......................................................................................................................14 3.1.4.Anne Veski................................................................
Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5- st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise
Ma olin Jüri Üdi (1978) Elulootus (1980) Tänan ja palun (1983) Osa (1991) Aastal 1998 ilmus mahukas kogumik ,,Kogutud luuletused".. Aastal 2004 ilmus 5-st CD-st koosnev kogumik ("Juhan Viiding") tema luule ja lauludega. 5 CD kogumik ,,Juhan Viiding": I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3. detsembril 1984 Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989. aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (Tõnis Rätsep, Lembit Ulfsak, Juhan Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Juhan Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud Riina Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on kuueteistkümnest tema luuletusest/laulust pannud kokku toreda kogumiku (laulavad muuseas nemad ise ja pole põhjust kohkuda, sest kõigil on väga
Muusikaelamuse retsensioon muusikaõpetuses. Käisin 17.novembril 2007 Tallinna Linnahallis Gaston Leroux` romaanil põhinevat ,,Ooperifantoomi" vaatamas. Peaosades olid Hanna-Liina Võsa, Chalice ja Tõnis Mägi. Tuntud nimedest osalesid veel Mikk Saar, Nele-Liis Vaiksoo, Andrus Vaarik, Kaire Vilgats, Egon Nuter, Meribel Müürsepp ja Tanja Mihhailova. Õhkkond muusikali eel Linnahallis oli pidulik, väljapeetud ja inimesi oli kohale tulnud palju. Minu ootused muusikalile olid kõrged ning selle avamäng ainult suurendas seda. Loo sisu oli romantiline: Christine ( Hanna-Liina Võsa), imeilusa lauluhäälega tüdruk armastas
puudus, mis annaksid rahvale stabiilsuse. Mis on muutunud või jäänud samaks meie tavades ja kommetes? Öölaulupeo tähtsus on Eesti kultuuripildis aastaaastalt langenud. Rahvas käib kuulamas kui täiesti tavalist kontserti, mis on just viimastel aastatel suurt tõestust leidnud. 2011. aastal aset leidnud öölaulupidu, Vabaduse laul, küttis üles kirgi väga paljude eestlaste südametes. Inimeste hämminguks puudus kontserdil tuntud isamaalaulikud Tõnis Mägi ja Ivo Linna ning lisaks sellele oli kavas mitmeid ja mitmeid inglise keelseid laule ja väljamaa artiste. Tõnis Mägi on öelnud oma 2008. aasta intervjuus, et 20 aasta tagust öölaulupeo tunnet ei saa enam kunagi tagasi ning tal on ka õigus, sest tol ajal oli Eesti Venemaa võimu all, eestlaste suur ja ühine tahe oli saada vabaks rahvaks, kuid praegu elame iseseisvas riigis, kus pole ka mingit ohtu, et see aeg võiks lähiajal tagasi tulla
Väravatornis. Hortus Musicus on Eesti vanamuusikaansambel, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Ansambli repertuaaris on enamasti keskaja ja renessansi muusika ning sinna kuuluvad järgmised liikmed: Andres Mustonen (ansambli juht, viiul, vioola, plokkflöödid, krummhornid), Olev Ainomäe (pommerid, oboe, plokkflöödid, šalmei, krummhornid), Imre Eenma (violone, kontrabass, gamba), Valter Jürgenson (tromboonid), Tõnis Kaumann (bariton, löökpillid), Tõnis Kuurme (dultsian, pommer, fagott, plokkflöödid, krummhornid), Riho Ridbeck (bass, löökpillid, trummid), Ivo Sillamaa (orel, klaver, klavessiin), Anto Õnnis (tenor, löökpillid), Taavo Remmel (kontrabass). Spetsiaalselt meie kooli kümnendikele korraldatud kontserdi toimumiskoht oli väga eriline, sest saal, kus see toimus, oli väga väikene, mahutades vaid umbes 70 külastajat. Juba uksest
OÜ Tarkon direktor hr Tõnis Kase`le Alvar Pulm juhiabi AVALDUS Palun lõpetada minuga sõlmitud tööleping 14.juuni 2014.a omal soovil. Alvar Pulm Juhiabi (kuupäev)
1975. Aastal kirjutas Juhan Viiding nii: ,,Aeglast enesetappu ei anna ma iial endale andeks." See, mis ma ütlesin, olgu mu elu truuduse vandeks. Paljud Viidingu luuletused on viisistatud, mitmeid tema sõnastatud laule on laulnud näiteks rokkansambel ,,Ruja" ja Tõnu Tepandi. J.Viiding on kirjutanud ning lavastanud näidendi "Olevused" (1980). Kirjutas ka filmi ,,Nipernaadi" filmistsenaariumi. Osales paroodilises ansamblis ,,Amor trio" ning esitas klaveri saatel (klaveril Tõnis Rätsep) ka oma tekste. Teatris mängis ta väljapaistvaid rolle Hamlet, Peer Gynt. Tema oskus hingeliselt luulet väljendada tegi temast legendi laval. Ta tegutses ka lavastajana, esitas luule- ja lavakavu, neist ,,Öötöö" (1987) oli kabareeprogramm. Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). Plaat on tehtud mitu aastat varem Eestis keelustatud raadiolavastuse
jaanuaril Hortus Musicus kontserdil Väravatornis. Renessansiaja muusikat esitas meile ansambel Hortus Musicus, mille asutas 1972. aastal Andres Mustonen. Tema seletas meile kontserdi sisu. Ta tutvustas lühidalt igat lugu, mida nad esitasid ning seletas lahti loo sisu, et me lauludest aru saaksime, kuna need olid kõik ladina keelsed. Lisaks sellele rääkis ta veel ajaloost ja renessansiajastust üldiselt. Lisaks temale, olid veel laval veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Hortus Musicus esitas instrumentaalmuusikat. Kõlasid ülevad ja üliõpilaslaulud H.L. Haßlerilt (Hassler). H.L Haßler sündis 26.oktoobril 1564 Nürnbergis ja suri 8.juuni 1612 Frankfurt am Mainis. Ta oli Saksamaa helilooja ja orelimängija hilisrenessanssil ja barokki algul. Samuti esitati lugusid E. Widmanni ja M. Praetoriuse loomingutest. Erasmus Widmann sündis 15
Peaminister Andrus Ansip Rahandusminister Ivari Padar Justiitsminister Rein Lang Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Välisminister Urmas Paet Haridus- ja teadusminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Helir-Valdor Seeder Kaitseminister Jaak Aaviksoo Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Siseminister Jüri Pihl Kultuuriminister Laine Jänes
NPNK pidavat pesitsema kusagil Tallinnas. Hiljem, pärast NPNK tõe väljatulemist, üritas Eesti Päevalehe ajakirjanik Mari Rebane ennast parandada. Kriitikute arvates, noore ajakirjaniku katsed luhtusid. Rootsi meediakontserni Bonnier ja ajalehe Äripäev uuriva ajakirjanduse preemia võitis Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler. Tunnustus tuli artikli «Paltsule pasunasse» eest, mis mullu aprillis avalikustas esmakordselt maksuameti huvi tollase rahandusministri Tõnis Paltsu tulumaksuprobleemide vastu. Auhinna suurus oli 25 000 Rootsi krooni. Vedleri peamine konkurent oli Eesti Ekspressi ajakirjanik Tarmo Vahter looga "Äraostmatud". Maksuamet hakkas võimupartei Res Publica ühe lipukandja ja kõvema rahastaja Tõnis Paltsu (50) kohta uut kausta kokku seadma veel enne seda, kui suurärimees ministriks sai. Eesmärk võib olla nii mõne nõude püstipanek kui ka kompra, mida saaks kasutada
muusikat ka oma kõrvadega kuulamas käia. Kontsert toimus Väravatornis algusega 16:00. Hortus Musicus on Eesti Vanamuusikaansambel, mis on tegutsenud alates 1972. aastast Andres Mustoneni eestvedamisel. Mustonen ise mängib ansamblis viiulit, vioolat, plokkflööte ja krummhorne ning on ka ansambli kunstiline juht. Lisaks temale musitseerivad ansamblis veel Olev Ainomäe, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Tõnis Kaumann, Tõnis Kuurme, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Anto Õnnis ja Taavo Remmel. Ansamblit on aitamas ka vanemtoimetaja Robert Staak ning vanemadministraator Laine Lillepruun. Kõik mehed valdavad mitut instrumenti ja ka kontserdil toimus neil omavahel pidev pillide vahetus, mis muutis selle veelgi huvitavamaks ja teistsuguseks. Pillidest tundsin ära mitmeid renessansiajastu instrumente. Näiteks nagu plokkflöödid, pommer, dulcian, krummhornid,
suguvõsa maast pärit olevat). Kõik see moodustab suurepärase aupaiste Teeba linnale, kuid samas jäeti loosse ka hoiatus jumaliku võimu ülimuslikust inimeste üle. Jumalik arm võib muutuda üleöö ja jumaliku needuse eest ei ole pääsu. Kadmose õe Europe aga varastas pulliks maskeerunud Zeus, kes meelitas tüdruku enda selga, mille peale kiirelt mere äärde jooksis ja ujus Kreetale, kus ta ennast kotkaks muutis ja Europe Tõnis Koit Ajalugu ja arheoloogia Kreeka religioon ja mütoloogia vägistas. Vägistamise tulemusel sündisid Minos, Sarpedon ja Rhadamanthts. Euroopa sai Europe järgi oma nime, Zeusi pulliksmoondumise tagajärjel tekkis Sõnni tähtkuju ja Minosest sai Kreeta kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros,
B · Paul Burman E · Sirje Eelma · Eduard Einmann J · Andrus Johani K · Paul Kamm · Andrus Kasemaa · Tõnis Kenkmaa · Concordia Klar · Inge Kudisiim L · Arkadio Laigo · Ilmi Laur-Paist · Silvi Liiva · Paul Luhtein · Karin Luts M · Natalie Mei · Hando Mugasto · Berta Mäger O · Evald Okas P · Tiiu Pirsko R · Lembe Ruben T · Vive Tolli · Tarvo Kaspar Toome U · Peeter Ulas · Aleksander Uurits V · Ado Vabbe · Mati Veermets W · Eduard Wiiralt
Aastal 1980 avaldas Jüri Lina Stockholmis heliplaadil Üdi filosoofilisematest värssidest koostatud luulelavastuse "Katarsis tardumuskrampides" (koostaja Jaak Lõhmus). CD kogumik ,,Juhan Viiding" I plaat kopeerib 1975. aasta vinüülplaadile loetud luulet (,,Valik luuletusi. Eesti noort luulet"). II plaat 3.12.1984.a. Juhan Viidingu luuleõhtust (,,3. 12. 1984"). III plaat 1989.aasta ,,Öötöö" materjal koos Tõnis Rätsepaga. IV plaat ,,Amor Trio" (T. Rätsep, L. Ulfsak, J. Viiding). V plaat ,,Avatud laul" valik Eesti Raadio arhiivis säilinud Viidingu tekstid autoriesituses (koostanud R. Viiding). Viidingu õepojad Indrek Tarand, Kaarel Tarand, Jaagup Kreem ja Juhan Kreem (klaveril Tõnis Rätsep ja Olav Ehala) on 16-st tema luuletusest/laulust pannud kokku kogumiku ,,No tere, Juhan!". Kasutatud kirjandus ,,Eesti Kirjarahva Leksikon", kirjastus ,,Eesti
majandus- ja taristuminister Kristen Michal 2011 - pressisõber kohtunik Helve Särgav, pressivaenlane Eesti Suusaliit 2010 - pressisõber jurist Allar Jõks, pressivaenlane Toomas Hendrik Ilves 2009 - pressisõber Andres Arrak, pressivaenlane Rein Lang 2008 - pressisõber Ivari Padar, pressivaenlane Urmas Kukk 2007 - pressisõber Juhan Kivirähk, pressivaenlane Andrus Ansip 2006 - pressisõber Aadu Luukas, pressivaenlane Enn Pant 2005- pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang Pressisõbrad- ja vaenlased läbi aegade 2005 - pressisõber Tõnis Lepp, pressivaenlane Andres Lipstok 2004 - pressisõber Marko Pomerants, pressivaenlane Rein Lang 2003 - pressisõber Mati Alaver, pressivaenlane Peeter Tali 2002 - pressisõber Allar Jõksi, pressivaenlane Heiki Kranich 2001 - pressisõber Ingrid Rüütel, pressivaenlane Mart Laar
Kristiina Kungla Kristel Kiik Kenti Kadarik Andreas Lend Imbi-Malle Kuus Triin Krigul Kaja Kiho Katrin Oja Kirti-Kai Loorand Maiu Mägi Mairit Mitt Eva Petuhhov Astrid Muhel Kristjan Nõlvak Martti Mägi Lauri Toom Hanna-Liis Nahkur Varje Remmel Juhan Palm-Peipman Margus Uus Tõnis Pajupuu Urmas Roomere Pille Saluri Maris Vallsalu Merje Roomere Mail Sildos Svjatoslav Zavjalov Piret Sandberg Miina Laanesaar Toomas Veenre Kaiu Talve Airi Sleifer Andrus Tork Marlis Timpmann Tarmo Truuväärt KONTRABASS FLÖÖT KLARNET METSASARV
Regina Kaasik 10. a klass Käisin 13. jaanuaril kuulamas Eesti vanamuusikaansamblit Hortus Musicus. Kontsert toimus Tallinnas, Väravatornis. Ansambel koosneb kümnest esinejast, kelleks on Oliver Ainumäe, Jaan Arder, Imre Eenma, Valter Jürgenson, Peeter Klaas, Tõnis Kaumann, Riho Ridbeck, Ivo Sillamaa, Joosep Vahermägi ning Andres Mustonen, kes on samuti ka ansamblit juhtiv liige. Juba enam kui 40 aasta jooksul tegutsev Hortus on uurinud ja esitanud 8. kuni 20. sajandi keskaja ja renessansi muusikat. Ansambel laulab ja mängib küll vanat keskaegset muusikat, kuid seda oma isikupärasel moel. Nad on lood, mida esitavad, kujundanud enda ansamblile veidi sobivamaks. Kontserdil esines Inglise kõrgrenessansi, lugusi Pranstsusmaalt,
AS Prisma Hr Tõnis Torm Teie: 26.02.2011 nr 2-5/101-1 Metsaministeerium Metsaplast 7 Meie: 13.03.2011 nr 3-2/50-2 33040 TALLINN Trükitööde tellimine Lugupeetud härra Torm Soovisite tellida meie ettevõttest dokumendiplanke. Kahjuks ei ole meil võimalik pankroti tõttu teie tellimust täita. Loodan, et leiate uue ettevõtte oma tellimuse tegemiseks. Austusega Allkiri Tõnu Kask juhatuse esimees Pirgit Päike 522 7878 Vabadusepst 532 Telefon: 782 1456 Arvelduskonto: 1021021 11111 TALLINN Faks: 782 1456 Reg: 54554555 e-post: [email protected]
annaabi.ee 
