Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"tondil" - 14 õppematerjali

Retsentsioon Detsembrikuumus
2
doc

Retsentsioon Detsembrikuumus

Vares, T. Kork, L. Koikson, M. Malmsten · Valmimisaasta : 2008 · Zanr : draama · Põhiteema : 1.dets. riigipöördekatse Sisu Hoiti ära riigiköörde katse Venemaa poolt, mis toimus kõik ühe öö jooksul. Kindral Põdder oli see, kes sai esimesena haisu ninna mässust, kuid paraku ei tahtnud keegi teda uskuda ning kindral Unt lausa keelas tal olukorda sekkumast. Rünnakust ei teadnud keegi, see justkui tuli taevast nagu välk. Rüüstati nii Riigikogu hoone Toompeal, sõjakool Tondil kui ka Kaitseministeerium. Selgusele jõutakse siis, kui mäss on pea terves linnas juba maha surutud. Eesti saatus sõltub vaid ainsast telegrammist, mis on abipalve Venemaale, kus ootab mitutuhat sõdurit. Takistada suudetakse see eelkõige tänu Tanelile ning kindral Põdderile ning reis, mis pidi toimuma Pariisi ( Anna ja Tanel) jääb siiski ära, minnakse õnnelikult koju tagasi. Minu hinnang Film ,,Detsembrikuumus" oli mulle tõeliseks üllatuseks. Tegu on filmiga, mis põhineb

Meedia → Meedia
71 allalaadimist
1924-a kommunistide mäss
4
docx

1924-a kommunistide mäss

Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Eesti politsei ja peastaap olid aga võimalikust riigipöördekatsest informeeritud, kuid kuupäeva ei teatud, mis tõttu olid nad teinud eeltööd ning kõrvaldanud suure hulga mässu korraldamises osalenud kommuniste. Esmajärjekorras oli plaan vallutada Tondil asunud sõjakool, mis asus sel ajal Tondi kasarmutes, seejärel kitsarööpmelise raudtee peajaam Tallinn-Väike ja inseneriväe pataljon Nõmmel. Sõjakooli ründas üks kõige suurematest lööksalkadest esialgu olid edukad ent kui avati vastu tuli põgenesid ründajad. Juhkentali kasarmute vallutamine ebaõnnestus. Sõjaministeeriumi vallutamiseks planeeritud 23-meheline löögiüksus riietatud Eesti sõjaväe mundrites, alustasid rünnakut kell 5:25. Vastupanu tõttu mässajad põgenesid

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist
Marie Mürk
3
doc

Marie Mürk

Nüüd mul oli üldiselt meestest juba kõrini. Aga oleks see niimoodi jäänud, et ei tule meelde. Ta tuli uuesti ja tõi lilli. Küsis, miks ma siin olen. Ma ei vastanudki vist midagi, mu vaim oli nüristunud. Üksluisus. Pärast me hakkasime kohtamas käima. Väljaspool tööruume. Teatrisse ja diskoteeki ta mind ei viinud. Oleksime ta naise arvukatele naissõpradele silma jäänud. Leppisin sellega. Olin ikkagi puurilind, kellele pisutki vabadust ja värsket õhku kosutav oli. Käisime Tondil kinos. Seal näidati filme, mida käisid vaatamas ainult mehed. Vähemalt kui meie sinna läksime olid seal ainult mehed. Mind õgiti silmadega. Hakkasin neljapäeviti tema pool käima ja lapsega mängima. Laps oli nii väike vist veel, et ei osanud oma isa milleski kahtlustada. Lapse ema ja tema naine oli alati neljapäeval ära. Trennis, solaariumis ja ujulas. Igatsus Kärbsed on vastikud, sumisevad aknaklaaside peal. Miks nad ei

Kirjandus → Kirjandus
7 allalaadimist
Praktika aruanne 1 AS-K Rauta
8
doc

Praktika aruanne 1 AS-K Rauta

Seoses omanikuvahetusega liikus Eesti juhtkonna alluvusest Rautakesko otsealluvusse Fanaali Riia kauplus-ladu. 2001.aastal avati Kesko kontseptsiooni järgi ümber ehitatud kauplused Tallinnas Lasnamäel ja Tartus. 2002.aastal avati kauplus Haaberstis. Lansseeriti kaubamärk K-rauta. 2003.aastal avati K-rauta kauplus Pärnus. 2004.aastal lansseeriti K-rautakesko kaubamärk ja partnerketi loomine. 4 2007.aasta märtsis avati Tondil Eesti suurim Rautakesko kauplus. 2008.aastal avati kolm uut kauplust - Võrus, Rakveres ja Kuressaares. Uued kauplused avati taas K-rauta kaubamärgi all ning järk-järgult muudeti tagasi ka ülejäänud kauplused. 2009.aasta aprillis avati Valgas üheksas K-rauta kauplus. 2011.aasta märtsis uuendati põhjalikult Pärnu kauplust. 2012. aasta detsembris sulgesime Lasnamäe kaupluse. Rautakesko AS annab Eestis tööd ligikaudu 450-le inimesele. Ettevõtte töökorraldus

Logistika → Laomajandus
35 allalaadimist
Vabadus ja vastutus
2
doc

Vabadus ja vastutus

detsembril, kogunevad Balti jaama õppustele sõitvad ohvitserid. Kuid vaevdalt on Tanel jõudnud enne rongile minekut endiste ametivendadega hüvasti jätta, kui algab mäss. Tanel langeb lõksu ning oma mehele järgnenud Anna kohe tema järel. Anna satub pantvangi kommunistide liidri kätte, kellega teda seob ühine minevik, ning Tanel peab võitlema nii vabariigi kui oma naise päästmise nimel. Üksteise järel satuvad rünnaku alla nii Riigikogu hoone Toompeal, Tondil asuv sõjakool, riigivanema maja, Kaitseministeerium kui muud strateegilise tähtsusega objektid. Rünnakust pole kedagi ette hoiatatud; see tabab une pealt. Vaevu suudetakse vastupanu osutada, kuid peagi hakkavad kaoses pead tõstma omaalgatuslikud vastupanugrupid. Kõrtsist pidutsemast tulnud Põdderist saab üks peamisi vastupanu organiseerijaid. Sündmuste käigus hukkub nii sõdureid, mässajaid kui ka süütuid tsiviilisikuid, kuid nii mõnigi neist aitab Tanelit tema

Kirjandus → Kirjandus
100 allalaadimist
1924-aasta riigipöörde katse Eestis
4
docx

1924. aasta riigipöörde katse Eestis

ülestõusuga ja üheskoos võetakse võim Tallinnas üle. Seejärel oleks välja kuulutatud Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik ja moodustatud töörahva valitsus, mis oleks Eestisse kutsunud Nõukogude Liidu väed. Plaane rikkus paljugi 1924 aasta novembris toimunud 149 protsess, millega kõrvaldati suur hulk kommuniste, kes organiseerimistööga tegelesid. Esmajärjekorras oli plaan vallutada Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste Tondil asunud Sõjakool. Seejärel Tallinn-Väike raudteejaam ja inseneriväe pataljon Nõmmel. Sõjakoolis oli tol hetkel kokku umbes 450 kadetti, allohvitseri ja ohvitseri. Öö vastu 1. detsembrit oli sõjakoolis oli korrapidajaks leitnant Joosep Lääne ja veel üks kadett. Väljas oli kolmest mehest koosnev vahtkond, kes tuli kell 5.00 hommikul vahiruumi. Sõjakooli ründamiseks ette nähtud 140 mehel oli antud käsk koguneda 30. novembril

Ajalugu → Ajalugu
35 allalaadimist
1934 a-riigipööre
10
docx

1934 a. riigipööre

olenes valimistel. 1934. aasta alguseks oli Suure Kriisi haripunkt möödas, majandus oli paranema hakanud, konstitutsiooni kriis oli läbi. Kuid samas käis enneolematult äge valimiskampaania, mis tekitas rahva seas arusaadavat ärevust ja teadmatust milline poliitiline võim haarab juhikoha. 7 4. Riigipööre 12. märtsil 1934 kell 14:00 anti Tondil kaitseväe ühendatud õppeasutuste aspirantide kursustel häire. Reservohvitseridele jagati laskemoon kätte ning kolm kompaniid marssisid kekslinna. Sõdurid asusid valvesse tänavaristmikele võttes kontrolli üle südalinna ja Toompea. Piirati sisse vabadussõjalaste residentsid: poliitpolitsei otsisid majad läbi ja vahistasid kohalviibijad. Koostöös kohalike Kaitseliidu elementidega teostas politsei kogu riigis vabadussõjalaste juhtide arreteerimisi.

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Ühistransport
31
pptx

Ühistransport

kui on kauged reisid). 1999 - 2018 2000.aastast on turvavööd kohustuslikud kõikidel istekohtadel. 2005.aastast peab bussijuhil olema läbitud erialakoolitus. Buss Tallinnas Viru väljakul Rong Rong 1918-1938 Elektrirongiliiklus hakkas Eestis varem kui naaberriikides. Esimene elektriliin oli Tallinn-Pääsküla liin, mille ehitamiseks anti 34 mln marka ning milleks telliti osi Rootsist ja Saksamaalt. Teisena avati peatuskoht Tondil. 20. September 1924 - Baltimaade esimene elektrirong Eestis (pidulik avasõit kell 11:15) 1933. aastal maksis rongipilet 60 senti. Suvi 1928 ­ Tallinnas Balti jaamas valmis esimene spetsiaalne elektrirongide väljumisplatvorm Rong, mis sõitis Kuressaare ja Roomasaare sadama vahel. Rong 1939 - 1958 jaanuar 1946 ­ kaheteelise Tallinna-Pääsküla

Ühiskond → Ühiskond
1 allalaadimist
Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20-sajandil
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

Katlamaja tuhk ja räbu 45 Raua ja terasejäätmed 40 Kummijäätmed 31 Kaltsud 29 Elektroonikamurd 7 Seasõnnik 6 Lisaks eelpool mainitud objektidele on Tallinna linnas reostunud ka Lauliku tänaval, Astangul, Sõjamäe tänaval, Madruse pargis ning Tondil asuvad sõjaväeobjektid. Klooga sõjaväeosa - Matrossovi - nimelisene 144. laskurdiviisi staap asus Tallinnas Tondil. Staapi käsutuses oli 1500 ha suurune maa-ala. NSVL staap kahjustas pinnast ka väljaspool nimetatud staapi, täpsemalt Põllküla lähedal asuvad 2 tankimäge, kuhu on veetud ja kohapeal põletatud massiliselt jäätmeid. Kokku fikseeriti Klooga sõjaväeosa maa-alal 1993. aastal korraldatud vaatluste käigus ligi 200 reostuskollet, mille kogupindala on umbes 75 ha.

Bioloogia → Bioloogia
38 allalaadimist
Haridus ja koolid iseseisvas eesti
13
doc

Haridus ja koolid iseseisvas eesti

töökodade astme ja viimane meistriklassi. Avatud olid dekoratiiv-, skulptuuri-, keraamika-, tekstiili-, graafika-, nahktöö- ja raamatuköitmise osakond. Kõrgemat muusikalist haridust andis ,,Estonia" seltsi algatusel rajatud (1919) Tallinna Kõrgem Muusikakool (1923. aastast konservatoorium). Eraõppeasutusena töötas ka Tartus kõrgem muusikakool, mis vahepeal (1925-1927) kandis konservatooriumi nime. Kõrgemat sõjalist haridust sai omandada Tondil Kõrgemas Sõjakoolis. Kaheaastase kursuse võis lõpetada väitekirja kaitsmisega. 12 7 KASUTATUD MATERJAL Lembit Andresen ,,Eesti kooli ajalugu" Lembit Andresen ,,Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajalugu" www.google.ee 13

Kultuur-Kunst → Kultuurilugu
38 allalaadimist
Referaat laskesport
24
docx

Referaat laskesport

kolmes osas vastavalt Eesti riikluse muutumisele: · Eesti Laskurliidu loomine ja laskesport sojaeelsel ajal kuni 1940. aastani; · laskesport NSV Liidu poolt okupeeritud Eestis 1945­1990; · laskesport taasiseseisvunud Eestis alates 1991. aastast. 1926.a Eesti Kaitseliidu päevade programmi võeti laskevõistlused ning alguse sai organiseeritud laskesport Eestis. Lisaks rajati sõjakooli lasketiir Tondil. Esimene Eesti Laskurliidu peakoosolek toimus Tallinnas 26. aprillil 1931. aastal. Liidu esimeheks valiti 71 delegaadi poolt kaitseliidu Tallinna Maleva pealik kolonel Friedrich-Karl Pinka ning abiesimeheks Otto Sternbeck. 1930- 1939. aastatel osales Eesti laskemeeskond mitmetel MM- idel, kuid mitte kõikidest maailmameistrivõistlustest laskespordis ei võetud osa. Samuti ei osaletud X Los Angelese Olümpiamängudel 1932. aastal suurte reisikulude tõttu.

Sport → Kehaline kasvatus
12 allalaadimist
Uurimustöö-Harri Jõgisalu
37
doc

Uurimustöö: Harri Jõgisalu

Ma ei tea kuidas, järsku märkasin, et ei ole vaja pikka joru läbi arvutada, vastus tuleb lihtsamini välja. Tegin selle lühidalt ära ja andsin selle niimoodi ära. Teisel päeval, kui ülesanded tagasi andis, märkis minu töö ära. Tema ise polnud sellele lahendusele tulnud. Poisid kuulasid ja arvasid, et ,,viis'' kukub, aga ei saanud ,,viite'', ,,neli'' oli ikkagi. Igal kevadel olid riigikaitse õppused. Kümme päeva olime Tondil, Tondi kasarmus. Ühel korral käis Laidoner koguni külas. Nendel päevadel oli riviõppus ja laskmine. Laskmine oli nõutud riigikaitses ja vajalik distsipliin, mida me pidime palju harjutama, mitte aga kuulidega, vaid nõelseadeldisega, täpselt sihtides. Selle järgi sai hinde. 5.Millised olid Teie hobid? Hobiks kujunes sport. Tuntud olid Eesti maadlejad. Ma harrastasin maadlust ja keskmaajooksu. Mul oli suur maadluseeskuju: minu vanaema vend Mihkel Müller, kes elas Helsingis. Kui

Kategooriata → Uurimistöö
30 allalaadimist
1924-aasta kommunistide riigipöördekatse
32
docx

1924. aasta kommunistide riigipöördekatse

osalesid Kominterni töös. Anvelti sõjaline nõuandja August Lillakas tabati koos adjutandi Richard Kääriga 6. detsembril 1924 Aegviidus põgenemiskatsel Eesti valitsusvägede poolt, ning kõigest kaks päeva hiljem hukati Tapa lähedal Männimäe soos mahalaskmise läbi. Rudolf Vakmanni nooremad vennad Richard ja Erich lasti koos ema Paulinega maha juba 2. detsembril. Erich ja Richard tabati 1. detsembril koos Maritoviga Tondil, kui nad Anvelti käsul Tondi sõjakooli relvade järele sõitsid. Sidepidajaid oli teadaolevalt 24, kellest langes üks, maha lasti seitse (kaasa arvatud Maritov ja Vakmanni ema), üks hukkus muudel põhjustel ja neli mõisteti vangi. Ülejäänud 11 pääsesid põgenema. Samuti tegutses Tallinnas kümme naisagitaatorit. Nendest vangistati Sunila andmeil ainult üks , ülejäänud üheksa pääsesid põgenema.

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse
40
docx

Sissejuhatus Eesti ja Seto rahvausundisse

Kool toob kaasa kiire muudatuse erinevates mõtlemissfäärides. Kooliharidus ja muutused mõtlemisviisis: 1. Abstraktsete üldmõistete tulek 2. Klassifitseeriv liigendamine 3. Loogiliste vastuolude küsimus – kui näed surnud inimest unes, siis kus ta on? Taevas, hauas, lihtsalt unenäos? 4. Suhtumine seletamatusse Mõned seletused seto kontekstist, miks tänapäeval ei kogeta „üleloomulikke“ asju: Nüüd on ilm nii tehnikat täis, et tondil ei ole kohta, kus olla. Inglid, vaimud… - nüüd inimestele enam ei näidata, nüüd inimesed on nii patused, vanasti olid õndsad. Vanast oli rahvas nii õnnis, et nägi, enam aga ei näe ei halbu ega häid vaime. On kaotanud võimaluse näha. Muinasusund ja rahvausund Need ajatakse sageli segamini. Eesti ajaloos oluline murrang on 13. sajand, ristisõjad, vallutus, Eesti lülitumine kristliku Euroopa kultuuriruumi. Sellest varem oli muinasaeg,

Kultuur-Kunst → Kultuur
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun