Kognitiivne õppimine On olemas kaks õppimisteooria liiki: *biheivioristlik ja *kognitiivne. Lähemalt tuleb juttu kognitiivsest õpiteooriast. Kognitiivse õppimisteooriaga on seotud sellised isikud- Tolman, Rescola, Kamin, Seligman(1950.ndatest). Kognitiivse õpiteooria järgi on õppimises keskne koht info sisemisel ümbertöötamisel, mille tulemusena omandab inimene info vastuvõtuks, lahtimõtestamiseks ja probleemide lahendamiseks tarvilikke sisemisi mudeleid. Õppimise kognitiivset protsessi võib vaadelda ka vaimse tegevuse operatsioonide jadana: enesehäälestamine, tähelepanu koondamine, tajumine, teabe vastuvõtt, teabe mõistmine, meeldejätmine, meeldetuletamine, õpitu
Kortisool(hormoon)-aktiveerib ensüüme-söömise algatamist, toodetakse neerupealistes 14.09 Helman vonHelmholtz- teadvustama otsuste tajuteooria Gibson- ökoloogiline tajuteooria Gestaltpsühholoogia: Wertheimer, Koffka, Köhler Biederman(vormitaju) FFA- nägude tajuga tegelev ajupiirkond Baddeley- episoodiline puhver operatiiv e töömälus Endel Tulving-EESTLASEST MÄLUURIJA, oluline on keskkond kus meenutatakse Ebbinghaus- unustamiskõver Tolman- latentne õppimine, õppimisega kaasneb muudatus teadmistes, mitte käitumises Bandura- Mudelõpe, sotsiaalne õppimine, Bobo nuku eksperiment Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne
Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) Elusolendid õpivad luues sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel. Õppimine rajatakse ettemääratud teadmiste salvestamisele mälus ja mälust reprodutseerimisele ka seal, kus oleks võimalik valikuvõimalusi pakkuv, lahendusi otsiv
kutsub esile esialgselt neutraalne stiimul tingitud stiimul Bechterev - I eksperimentaalne psy labor Vene keisris. uurida otse. näoilme, žestid, kõne - füs bio sots tingimused. Watson - S-R 100beebit. eksplitsiitne ja implitsiitne käitumine. keskkond. instinkte pole - on õpitud käitumine. McDougall - objektiivne uurimine.käitumise kutsub instinkt, mitte keskkond. eesmärgile suunatud käitumine, spontaanne. NeoBiheivoristid - loomad õppimisprotsessid, metodoloogiline vs radikal. Tolman - S-S teooria, käitumisel eesmärk, molaarne lähenemine, kognitiivsete protsesside mõju. Hull - loogiline positivism, mehhanistlik lähenemine, füsioloogilised muutujad. siimul drive vastus. Skinner- teadvust kui mittemat nähtust pole, operantne käitumine, kinnitus, keskkond, kinnituse defineerimine läbi käitumise efektiivsus. Geštaltpsühholoogid Wertheimer - phi-fenomeen, näiv liikumine. illusioon, et valgus liigub ühelt positsioonile teisele. Koffka - geograf
3. Nonhuman animals should be used as research subjects for two reasons: (a) relevant variables are easier to control. (b) perceptual and learning processes occuring in nonhuman animals differ only in the degree from those processes in humans therefore the info can be generalized to humans. 4. The learning process is of prime importance because it is the primary mechanism by which organism adjust to changing environments. Tolman - created a brand of behaviorism that used mental constructs and emphasized purposive behavior. Cognitive map. S-S teooria molaarne lähenemine / käitumisel eesmärk - behavior that is directed toward some goal and that terminates when the goal is attained. kognitiivsete protsesside mõju. Hull - formulated a complex hypothetico-deductive theory in an attempt to explain all learning phenomena.
vanuseti; Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus (päevakava koostamise põhimõtted, õppe- ja kasvatustegevuse kavandamise perioodi pikkus), sh suvel; Lapse arengu analüüsimise ja hindamise põhimõtted ning korraldus rühma õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine; lisatud on korralduslikud põhimõtted: erivajadustega lapsega töötamisel, eesti keele kui teise keele õpetamisel, lapsevanemate kaasamisel BIHVEIVIORISM- J. B. Watson, E. C. Tolman, B. F. Skinner Õpetaja saab õigete toimimisviiside valimisel lapse käitumist juhtida õiges suunas. Õppimine on valmis teadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastu võtmine. Lapse õppimise jaoks on kõige tähtsam õpetaja aktiivsus ja on oluline, et õpetaja valiks õige „stiimuli“. Lapsi saab mõjutada kahel viisil: kiitmine ja karistamine. Lapse arvamused pole olulised. KONSTRUKTIVISM(vastand biheviorismile)
aastatel. Ootuste teooria järgi on inimese tegutsemise aluseks ootus, et teatud käitumine viib soovitava tulemuseni. See teooria, millele on aja jooksul lisandunud täiendusi, on laialt levinud töötaja käitumise erinevate tahkude seletamisel, muuhulgas tema motivatsioonitaseme, töösoorituse ning töölt puudumise, aga ka töötaja eestvedajavõimete ning karjäärivalikute puhul. Ameerika psühholoog Vroom (1964) arendas edasi esialgset ootuste teooriat, millega tulid välja Tolman ja Honzik (1930), ning töötas välja süstemaatilise töömotivatsiooniteooria. Vroom väidab, et motiveeritus käituda teatud viisil tuleneb inimese ootusest, et selline käitumine kutsub esile teatud tagajärje; motivatsioon on kordades tugevam, kui inimene ise sellist tagajärge soovib ning seda väärtustab. Kui näiteks usin töö ja ületunnid aitavad töötaja arvates kunagi saada ametikõrgendust
http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=12137&rank=70&id_puu=12137&rank_puu=70#lk_viited http://elurikkus.ut.ee/kirjeldus.php? lang=est&id=12152&rank=70&id_puu=12152&rank_puu=70#lk_viited http://et.wikipedia.org/wiki/Lapsuliblikas http://www.looduskalender.ee/node/10227 http://looduskalender.ee/node/19482 http://et.wikipedia.org/wiki/Koiduliblikas 27 Collins, Butterfly guide, Tom Tolman and Richard Lewington, 2009 Loomade elu, Selgrootud III, H. Remm, 1984 Liblikate määraja, J. Viidalepp, 1971 Eesti liblikate määraja, J. Viidalepp ja H. Remm, 1996 Suomen ja Euroopan Päiväperhoset, T. Haahtela, K. Saarinen jt., 2012 Eesti taimede kukeaabits, Toomas Kukk, 2004 Milleks meile putukad? Gilbert Waldbauer, 2005 Eesti Loodus, august 1982, lk 534 101 Eesti looma, Peeter Ernits, 2012 Fotod Ain Piiri erakogust 28
Klassikaline tingimine Teist järku tingimine Neutraalne stiimul tähenduslikuks Seejärel samaaegselt uus neutraalne stiimul Tingitud reaktsioon Veel klassikalisest tingimisest Kutsumine Spontaanne taastumine Stiimuli üldistumine Eristamine Maitse vältimise õppimine Operantne tingimine: vorminime Järkjärguline lähendamise meetod Latentne õppimine Edward C Tolman (Tolman on tuntud oma uuringute tõttu labürinte kasutavate rottide kohta.) Õppimisega kaasneb muudatus teadmistes aga mitte käitumises. Õpitud abitus Martin Seligman 1975 - Ameerika Ühendriikide psühholoog, õpetaja ja eneseabiraamatute autor. Tema loodud on teaduslike ja kliiniliste psühholoogide seas populaarne õpitud abituse teooria. Õpitud abitus (inglise keeles learned helplessness) on seisund, milles loom
Pavlovi ja Skinneri õpetused Esimesena uurisid, kuidas motiveerida inimesi äriliste eesmärkide saavutamiseks, biheivioristid Pavlov ja Skinner. Inimene liikus kiituse suunas ja karistusest eemale. 7 Kiitus konkreetse tööülesande täitmise eest pidi motiveerima töölist, andma paremaid tulemusi. / 2, lk 104 / Edward Tolman ja kognitiivsed psühholoogid Nad uskusid, et inimene on põhiolemuselt ratsionaalne, suudab oma eesmärke valida ja teadlikult oma käitumist muuta. / 2, lk 104 / Ootuste teooria Ootuste teooria järgi ei sõltu motivatsioon ainult vajadustest, vaid tähtsad on ka ootused, mida inimene mingi tegevusega seostab. Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna tajub ta eeldatavat tulemust, kui
isiksuse vajadustele või mitte kujundades niiviisi tegevuse tundmuslikke jooni Ergutamine/ pidurdamine- sõltub hinnangu andmisest Tähelepanu suunamine emotsionaalselt köitvale ja tähenduslikult eluliselt olulisele Mälu stimuliseerimine Isiku suhtumine ja eelistuste väljendamine ning on kommunikatsioonivahendiks 9. Õppimise erinevaid käsitlusi Biheivioristlik õppimiskäsitlus (Cuthrie, Hull, Skinner, Pavlov, Thorndike, Tolman, Watson) See teooria väidab, et elusolendid õpivad luues assotsiatsioone või sidemeid oma kogemuste, mõtlemise ja käitumise vahel. Biheiviorism huvitub eelkõige käitumisest, mõõdetavatest suurustest. Õppimist mõistetakse peamiselt üksikute valmisteadmiste, oskuste ja käitumismudelite vastuvõtmise ja säilitamisega, seoste loomise ja meeldejätmisena. Rõhuasetus on välise käitumise kujundamisel, selle muutmisel.
(eelnenud) reaktsiooni vahel. Operantne tingitus (Skinner) Kõik on seletatav keskkonnaga opereeriva käitumise ning sellele järgneva kinnituse kaudu. Kinnituse saamine mõjutab antud käitumise edaspidist tõenäosust. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 45 Ootuste teooria (Tolman) Reaktsiooni tagajärjed ei mõjuta õppimist kui sellist, vaid õppimise tulemuse väljendumist. Tuleb teha vahet õppimisprotsesside ja sooritusprotsesside vahel. Õppimise tulemust peegeldavad sooritusprotsessid ja stiimuli ning reaktsiooni vahelise seose taga seisab vahemuutuja, mille nimeks Tolmani terminoloogias on ootus. Klassikaline tingitus (Pavlov) Õppimiseks on vajalik seos stiimuli ja reaktsiooni vahel. See seos
annaabi.ee 
