142 Joonis 1. Detail Töötlemislisa Töötlemisvarud Joonis 2. Töötlemisvarude paiknemise skeem erinevatel pindadel 1.Tooriku valmistamine Toorikuks on terasest S235 valtsitud ümarmaterjal läbimõõtuga ØDtoor = 52 mm; tooriku pikkus Ltoor = 142 mm. Mõlema mõõdu tolerantsijärk on IT14 (nimimõõdu kõikumine jääb alla 1 mm). 2. Otste freesimine ja tsentreerimine Tsentreerimis-freesimispingil freesida toorik pikkusmõõtu L1 = 142 mm, töödeldud otspindadesse puurida tsentriavad ØDts = 7 mm; sügavuseni Lts= 6 mm. Tooriku pikkusmõõdu tolerantsijärk on IT10. Otspindade pinnakaredus Ra 12. 3. Koorivtreimine (pealt) Treida välispind mõõtu ØDvälis = 42 +0-0.5 mm ja pikkusmõõduni L3 = 110 mm. Toorik viia lõppmõõtmeteni kahe siirdega.
ÜLESANNE 2 1. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja lisada sellele ka ava ja võlli kujutis ning näidata skeemil hälbed, piirmõõtmed, tolerantsid, lõtkude või pingude piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax dmin = 200,029 199,990 = 0,039 Nmax = dmax Dmin = 200,010 200 = 0,010
2. Kas valitud ist on ISO 286-1:2010 poolt soovitatud eelisistude hulgast? Ist Ø40H7/m6 on eelisistude hulgas. 3.Ava ja võlli piirhälbed ja piirmõõtmed Mõõtme Ø40H7 (ava) tolerants on : T =25 μm=0,025 mm (tolerantsijärk IT7). Mõõtme Ø40m6 (võll) tolerants on : T =16 μm=0,016 mm (tolerantsijärk IT6). Mõõtme Ø40H7 piirhälbed on: • alumine piirhälve (= põhihälve(vähim kaugus nulljoonest)): EI = 0 µm
2 3. 4. Istult on oodata pingu. Kui ava on piirides 89,984 ...89,962 siis tekib alati ping, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest suuremad. 3 Ülesanne nr. 2 0 , 009 0 , 039 Lähteandmed: Ø80 0 , 046 1. Joonis 2. Ava tolerantsijärk tabeli järgi on IT7 ja võlli tolerantsijärk IT8 3. Arvutused TD = 0,030 Td = 0,046 Dmax = 79,991 Dmin = 79,961 dmax = 80,000 dmin = 79,954 Smax = Dmax dmin = 79,991-79,954 = 0,037 4 Nmax = dmax Dmin = 80,000-79,961 = 0,039 TS,N = Smax + Nmax = 0,037+ 0,039 = 0,076 TS,N = TD + Td = 0,030+0,046 = 0,076 4. Ist on võllisüsteemis, sest võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja
Dmax=120,010 -0,010 Võll -0,015 D=d=120 -0,020 -0,025 Dmin=119,975 dmin=119,978 - 2. TD=0,035 Td=0,022 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. 3. Smax = Dmax dmin = 120,010 119,978 = 0,032 Nmax = dmax Dmin = 120 119,975 = 0,025 TS,N = Smax + Nmax = 0,032 + 0,025 = 0,057 TS,N = TD + Td = 0,032 + 0,025 = 0,057 4. Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine - , ehk võlli tolerantsitsoon toetub nulljoonele altpoolt.
2. Mõõtke võlli erinevate astmepindade radiaalviskumist ning kirjutage kellindikaatori skaalalt mõõtetulemused mm tabelisse 1. Arvutage võlliastmete radiaalviskumised, mis on indikaatori näitude vahe. 3. Leidke abimaterjali radiaalviskumise tolerantside tabelist astme läbimõõdu reast lubatud radiaalviskumine, mis on mõõdetud radiaalviskumise lähim ja sellest suurem tolerantsijärk. Määrake lubatud tolerantsijärgu alusel täpsusaste (vahemikus 6 – 16). Kirjutage tulemused Tabelisse 1. 4. Märkige võlli eskiisile lubatud radiaalviskumine vastavalt standardtähistusele. Võlli eskiis koos nimetatud tähistega on protokolli osaks. 5. Esitage töö tulemused õppejõule. Peale töötulemuste üle vaatamist õppejõu poolt korrastage töökoht. 6
Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 m). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse
Mida nimetatakse mõõtme piirhälbeks? Mis on ülemine ja alumine piirhälve? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega. Mida nimetatakse piirmõõtmeks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvete ja piirmõõtmetega. Mida nimetatakse mõõtme tolerantsiks? Tuua näiteid nimimõõtmest koos piirhälvetega, arvutada mõõtme tolerants. Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel? Mida käsitleb ISO286 standard? Mida näitab tolerantsijärk? Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi? Mis on masinaehituses enamkasutatavad tolerantsijärgud? Mida näitab täht tolerantsi tähistuses? Mida nimetatkse istuks. Nimetada 3 istu liiki. Milles seisneb ava- ja võllipõhise istu süsteemi erinevus? Tuua istu analüüsi skeemi näiteid ava- ja võllipõhistest võllide süsteemidest. Millist tüüpi iste eelistatakse kas ava- või võllipõhiseid ja miks?
Õpperühm: AT 31b Juhendaja: K. Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 0 , 015 0 , 045 Variant nr 8: Ø90 0 , 022 02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4]
TD = ES - EI = 1- 0 = 1 mm 7. Kuidas defineeritakse ava ja võlli toote elementi mõõtmestamisel ja tolereerimisel? · Ava - mistahes haarav (seestpoolt mõõdetav) toote element · Võll - mistahes haaratav (väljastpoolt mõõdetav) toote element 8. Mida käsitleb ISO286 standard? Rahvusvahelist tolerantside süsteemi. ISO süsteem on eelkõige mõeldud silindrilistele detailidele, kuid on rakendatav ka teistele analoogsetele mõõtmetele. 9. Mida näitab tolerantsijärk? Mitu tolerantsijärku on kasutusel ISO 286-1:2010 standardi järgi? Mis on masinaehituses enamkasutatavad tolerantsijärgud? Tolearntsijärk (IT) näitab tolerantsivahemiku laiust ehk piirmõõtmete vahet ehk mõõtme täpsust. Standardi ISO 286-1:2010 kohaselt on kasutusel 20 TOLERANTSIJÄRKU IT01...IT20 1. IT01 - IT6 täppisseadmetes: mõõteriistad kaliibrid, kiirekäigulised laagrid jt ; 2. IT5 ... IT12 detailide istamisel: tööstuses koostamisel olulised mõõtmed; 3
-40,0 kõikumine -60,0 -80,0 1 2 3 4 5 11. Leida mõõtmele B sobiv: 11.1 Standardtolerants. Bkesk = 20,098 mm, Bnom = 20,000 mm, Bmax = 20,182 mm, Bmin = 20,026 mm, s = 0,037 mm; 6s = 0,222 mm; sellele vastav tolerantsijärk IT12 = 0,210 mm. Uued piirmõõtmed arvestades tolerantsijärku IT12 ja keskväärtust: Bmin = 20,098 1/20,210 = 19,993 mm; Bmax = 20,098 + 1/20,210 = 20,203 mm. Nimimõõtmele B = 20,000 mm on neist lähim Bmin = 19,993 mm, põhihälve -0,007 mm millele vastab standardne põhihälve g = -0,007 mm. 11.2 Töökoja tolerants. Valitud tolerantsi välja aluseks tõenäosustasemel 99,73 % 6 = 0,210 mm:
Tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine. Tolerantsitsoon - piirhälbe ja põhihälbe vahe. Tähistamine: Graafiline kujutamine: +0,012 m + 0,006 5 17.Kuidas saavutada erinevaid täpsustasandeid? Iga tehnoloogia ja tööpink võimaldab saavutada teatud kindlat temale omast täpsusetaset. Näiteks, puurimisel tavapinkidel on majanduslikult vastuvõetav tolerantsijärk IT12...IT14, peen- ja täppistreimisel saab tagada tolerantsijärkudele IT7...IT8 vastavaid piirmõõtmeid; peenlihvimisel, plankimisel ja poleerimisel on saavutatav tolerantsijärk kuni IT5. Palju sõltub ka töölise kvalifikatsioonist. 18.Põhiava, põhivõll, nende tolerantsitsoonide tähistamine ja graafiline kujutamine. Avapõhine süsteem Võllipõhine süsteem Tähestik tolerantsioonide ja istude tähistamiseks : 19.Ist, lõtk, ping, siirdeist, istutolerants.
kuni 3150 mm. Lisaks 1970 anti välja soovitused eelistolerantsiväljadele kasutamiseks masinaehituses. 1970-l hakati neid avaldama ISO standarditena. 1988 anti välja ISO 286-1 (esitab põhimõtted), ISO 286-2 (esitab arvväärtused) ja ISO 1829 (esitab soovitatavad tolerantsiklassid). ISO süsteem on eelkõige mõeldud silindrilistele detailidele, kuid on rakendatav ka analoogsetele mõõtmetele. 2000. a. alguses on standardid ISO 286-1 ja ISO 1829 revideerimisel üheks standardiks. 6.2 Tolerantsijärk Mõõtme tolerants kui nimimõõtme ja tolerantsi järgu funktsioon Kasutusel on tolerantsijärk (ISO 286-1:2001), et siduda mõõtme tolerants omaduse nimimõõtmega. Tolerantsijärk võrdleb mõõtme ja mõõtme piirväärtuse väärtusi, tema asetus nimimõõtme suhtes määratleb mõõtme piirid ja tema suurus määratleb mõõtme tolerantsi väärtused. Uues standardis kasutatakse tolerantsijärku varasema tolerantsiklassi asemel.
W0 36. Mis on mõõtme tolerants ja millest oleneb selle suurus. Tolerants on mõõtme lubatav muutumise ulatus ehk piirmõõtmete või piirhälvete vahe. Tolerants on alati positiivne suurus (märgita). Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse. 34. Deformatsioonid väändel. Nende arvutamine. 37. Ava- ja võllipõhine tolerantside ja istude süsteemid (skeemid). ISO tolerantsisüsteemis on 20 tolerantsi järku, mida tähistatakse IT (international 35
Mõõtme suurenedes suurenevad töötlemisraskused kuupparabooli 3 D seaduspärasuse kohaselt. Ökonoomse saavutatava täpsuse sõltuvust mõõtmest iseloomustab tolerantsiühik i (m). Mõõtmetele kuni 500 mm on see: i 0,453 D 0,001D , kus D – nimimõõde, mm Tolerantsi suurust leitakse võrrandiga IT i a , kus a – täpsusetegur, mis on iga IT jaoks muutumatu suurus. Iga tolerantsijärk määrab igale osavahemikule kindla tolerantsi suuruse. Tolerantsitsoonide orienteerimiseks on antud nii avadele kui võllidele 28 põhihälvet. Põhihälve määrab tolerantsitsooni alguse, s.o. hälbe, mis asub nulljoonele lähemal. 63 Põhihälbeid tähistatakse ladina tähestiku tähtedega – avade põhihälbed suurtähtedega (Sele 12.4) ja võllide omad väiketähtedega (Sele 12.5). m
piirhälbe. Piirmõõtmetega piiratakse detailide tegelike mõõtmete lubatavaid suurusi. Suurimale piirmõõtmele vastab ülemine piirhälve, vähimale piirmõõtmele vastab alumine. Piirhälbed võivad olla nii positivsed kui ka negatiivsed v. Võrduda nulliga. Suurima ja vähima piirhälbe vahet absoluutarvuna nimet. Mõõtme Tolerantsiks. Mida väiksem on tolerants, seda suurem on täpsus ja töömahukam detaili töötlemine. Mõõtme täpsuse astet iseloomustatakse mõistega Tolerantsijärk. Mõõtmetele 1...500 mm on kehtestatud 18 tolerantsijärku. Detaili joonisele kantakse nimimõõt ja piirhälbed, mille kaude saab määrata tolerantsi. Lõiketöötlusel saadud töödeldud pinna kvaliteeti hinnatakse pinnakareduse karakteristikutega. Pinnakaredust mõõdetakse profilomeetriga, etaloni abil võrdluseg, valguslõike meetodil ja interferentsmikroskoobiga. Olenevalt töötlusviisist muutub pinnakaredus suurtes piirides,
Avardid võivad olla kas tervlikud või tornile asetatavad. Avardid: a ehitus; b nelja hambaga kiirlõiketerasest tervikavardi, c kermiskrooniga avardi, d otsapandav kiirlõiketerasest avardi, e kermisest avardi, f sissepandavate teradega otsapandav avardi joon. 132 2.8.3. Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 µm). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid
annaabi.ee 
