Füüsika, vastatud on järgmistele küsimustele: Millistel planeetidel ei esine aastaaegu? Põhjenda; Miks ei toimu kuu- ja päikesevarjutust iga 30 päeva pärast?; Mille eest kaitsevad Maad atmosfäär ja magnetväli?; Milles seisneb kasvuhooneefekt ja kuidas see mõjutab planeedi pinnase temperatuuri
inimese ja saadud informatsiooni töödelda enese jaoks justkui esimest korda kuuldut, siis on see fenomenoloogiline lähenemine konkreetse isiku haigusele. 2) Depressioonil on hulganisti erinevaid väljundeid. Depressioon kaotab lühidalt kokkuvõttes igasugused emotsioonid. Inimene ei suuda tunda rõõmu, uudishimu ning sageli laialt levinud arvamusele, et depressioon on kurbus, ei suuda inimene väga sügavas depressioonis isegi seda tunda, kuna depressiivse inimese elus üldjuhul ei toimu mitte midagi sellist, mis võiks tundeid esile kutsuda. Depressioon ei ole vaid mentaalne seisund, vaid hõlmab ka kogu füüsilist keha. See tähendab, et depressioonis olles, tunneb inimene end füüsiliselt väsinuna nagu tahaks vaid magada ja voodis olla, iga väikseim füüsiline aktiivsus paneb tundma, et ei jaksa ja pigem soovitakse olla nn mugavustsoonis. Sellele järgneb sageli ka kaalu tõus või langus. Samuti
tähtsus on siiski sügavam kui ainult nende protsessi, mis on geneetilise pärandiga ette kena väljanägemine. Juuksed on osake määratud. On tõestatud, et eksisteerib teatav meist, elusosa, mis reageerib kehas toimu- korrelatsioon toitumise ja juuste tervise vatele muutustele. Juuksed väljendavad vahel. Vitamiinide ja mineraalsoolade
1. Kirjelda elektrivoolu metallides. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabbad- ehk valentselektronid Elektrivälja sattudes hakkavad vabad elektronid liikuma elektrivälja jõujoonetele vastupidises suunas. Voolu toimel metallides keemilisi muutusi ei toimu. Elektrivoolu suunaks metallides loetakse elektronide liikumisele vastupidist suunda ehk negatiivselt positiivsele. 2. Kirjelda elektrivoolu elektrolüütides. Elektrivälja sattudes hakkavad positiivsed ioonid liikuma elektrivälja jõujoonte suunas, negatiivsed ioonid aga jõujoonte vastupidises suunas. Voolu suunaks elektrolüütides loetakse positiivsete ioonide liikumissuunda. 3. Kirjelda elektrivoolu gaasides. Gaasid on üldjuhul dielektrikus st neis ei leidu vabu laengukandjaid
2) Lähteainetes vesiniku ja metallide all olevad indeksid saadustesse kaasa ei viida. (Ioonide kuju tuleb järele vaadata lahustuvustabelist). 3) Kui aine on toatemperatuuril gaasilises olekus, siis tuleb selle aine valemi taha märkida nool üles. Kui aine on toatemperatuuril tahkes olekus või vees mittelahustuv või veest raskem, siis tuleb märkida selle aine valemi taha nool alla. 4) Kõik toimuvad reaktsioonivõrrandid tuleb tasakaalustada. 5) Kui reaktsiooni ei toimu, siis tuleb sõnadega märkida põhjendus, miks antud reaktsioon ei toimu. Aluseliste oksiidide keemilised omadused 1) aluseline oksiid + hape sool + vesi II -II + - 2+ - III -II + 2- 3+ 2- CuO + 2HCl CuCl2 + H2O Al2O3 + 3H2SO4 Al2(SO4)3 + 3H2O 2) aluseline oksiid + vesi leelis Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (I A rühma metalli oksiidid ja II A rühma alates kaltsiumist metallide oksiidid) II -II 2+ - I -II + - CaO + H2O Ca(OH)2 Na2O + H2O 2NaOH
Cu - - - Metallid, mis veega ei reageeri (või reageerivad ainult kuumutamisel veeauruga), on võimelised nendest pingereas paremal asuvaid metalle nende soolade lahusest välja tõrjuma. Enamus katsetulemusi olid kooskõlas metallide asukohaga pingereas. Mõni ebakooskõla võis olla tingitud katsevahendite määrdumise tõttu. Zn + FeSO4 Fe + ZnSO4 2Al + 3FeSO4 3Fe + Al2(SO4)3 Cu + FeSO4 - reaktsiooni ei toimu. Fe + ZnCl2 - reaktsiooni ei toimu. (2Al + 3ZnCl2 - 2AlCl3 + 3Zn ) Minul reaktsiooni ei toimunud. Cu + ZnCl2 - reaktsiooni ei toimu. Zn + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Fe + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Cu + AlCl3 - reaktsiooni ei toimu. Zn + CuSO4 ZnSO4 + Cu Fe + CuSO4 FeSO4 + Cu 2Al + 3CuSO4 Al2(SO4)3 + 3Cu Katse 4 Metallide reageerimine veega Katsevahendid: Katseklaas, katseklaasihoidik, fenoolftaleiini lahus, Magneesium, Kaltsium, vesi, tikud, piirituslamp.
Ioonreakstsioonid lahustes: 1), 2) (SO2, CO2, HCl (kui teine saadus on lahus), H2S), 3)H2O. 2NH4Cl+Ca(OH)2 2NH3+2H2O+CaCl2 Kui mõlemad algained on lahused, siis reaktsioon ei toimu. · Soolad, mis on moodustunud nõrkadest/tugevatest alusest ja hapetest, ei hüdrolüüsu. (CO+H2Oei toimu(neutr. kk), Cu(OH)2 - neutr. sest vees lahustamatu OH-, Al2O3+ H2Oei toimu, sest OH- ei lahustu vees). Näidisül. Vaja on neutraliseerida 0,3 dm3 Ba(OH)2 0,1 M lahust. Mitu g 10%-list HCl lahust selleks kulub? Ba(OH)2+2HClBaCl2+2H2O V(Ba(OH)2)=0,3 dm3 P(HCl)=10% 0,1 M 0,1 mol - 1 dm3 x = 0,03 mol 3 x mol - 0,3 dm n(Ba(OH)2)=0,03 mol n(HCl)=0,06 mol M(HCl)=1+53,5=36,5 g/mol m=n*M=0,06mol*36,5g/mol=2,19g 100% - xg 10% - 2,19 g x = 21,9g
Eesti põhikaart Maaameti poolt koordineerimisel loodav geograafiline infosüsteem, mille uuendamine toimub pidevalt. Põhikaart on täpseim kaart kogu Eesti kohta. Koosneb kaardi lehtedest mõõtkavaga 1: 20 000 (digiversioonis 1:10 000). Ühe trükilehe katvus on 10x10 km. Kogu eesti katab ära u. 500 kaardilehte. Geokronoloogiline skaala Kilp on tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasased alad, kus mäetekkeprotsesse enam ei toimu. Erinevalt platvormist puuduvad kilbil setenditest pealiskord, mistõttu maastikus paljanduvad kristalsed aluskorra kivimid. Soomes paljandub graniit maapinnal, sest see on Fennoskandia kilbi osa. Kurdmäestik on tekkinud kivimikihtide kurdumisel, kui Maa sisejõudude toimel surutakse kivimikihid kokku. Kivimikihid ,,volditakse" kokku, tekivad mäestikud. (Sarnaselt deformeerub kokkupõrkel auto) Euroopa Alpid, Karpaadid, Aasias Himaalaja, PõhjaAmeerikas Kordiljeerid on kurdmäestikud
2Na3PO4 + 3CaCl2 = 6NaCl + Ca3(PO4)2 (sade) Ca3(PO4)2 + 3H2SO4 = 3CaSO4 (sade) + 2H3PO4 vask- vask(II)kloriid- tsinkkloriid- tsinkhüdroksiid- tsinkoksiid Cu + Cl2 = CuCl2 CuCl2 + ZnS = ZnCl2 + CuS (sade) [liida soola, kus anioon on nõrgem Cl- -st ja annaks vasega sademe] ZnCl2 + NaOH = NaCl + Zn(OH)2 (sade) [liida leelist] Zn(OH)2 = ZnO + H2O [kuumutamine] 8. lämmastikhape+ baariumsulfaat ei toimu, kuna reaktsiooniastuv hape on nõrgem, kui soolas sisalduv kaaliumhüdroksiid + alumiiniumsulfiid 6KOH + Al2S3 = 3K2S + 2Al(OH)3 (sade) 6K+ + 6OH- + 2Al3+ + 3S2- = 6K+ + 3S2- + 2Al(OH)3 3OH- + Al3+ = Al(OH)3 kaaliumkarbonaat+ vesinikkloriidhape K2CO3 + 2HCl = 2KCl + CO2 (gaas) + H2O 2K+ + CO32- + 2H+ + 2Cl- = 2K+ +2Cl- + CO2 (gaas) + H2O CO32- + 2H+ = CO2 (gaas) + H2O
Ovulatsiooni ebaregulaarne esinemine. Endometrioos Krooniline emakakaelapõletik Väikevaagna põletik Polütsüstiliste munasarjade sündroom Seotud anoreksia või rasvumisega. Regulaarse menstruatsioonitsükli korral häireid ei toimu. Seda on võimalik ka ennetada. Kahjustab naise seesmisi suguelundeid. Kutsub esile munajuhade ja emaka patoloogilisi kokkutõmbeid. Tekitab munasarjade enneaegset vananemist. Loob rasestumiseks ebasoodsa keskkonna. Muudab emakakaela lima iseloomu. Kahjustab seemnerakkude funktsiooni naise suguteedes. Munajuhade läbitamatus või talitlushäired Paistetuse korral transporti emakaõõnde ei toimu Munajuhade ümber tekkinud liited
Kui reageerivad teised metallid (alumiiniumist-kaadiumini), siis tekib oksiid ja vesinik. Kui reageerivad metallid (nikklist rauani), siis reaktsiooni ei toimu. Metallide keemilised omadused Metallide reageerimine sooladega Metalli ja soola vaheline reaktsioon toimub, siis kui eraldi seisev metall on pingereas enne seda metalli, mis on soola koostises. Reaktsiooni ei toimu Metallid kui redutseerijad Oksüdeerumine- Elektronide loovutamine, o.a. Kahaneb. Redutseerija. Redutseerimine- Elektronide liitmine, o.a. Kasvab
1. 2.Milleks toimub sobitamine? Maksimaalse ülekande tingimuseks on, et allika ja tarbija sisendtakistused oleksid kaaskompleksed - reaalosad võrdsed ja imaginaarosad vastasmärgiga. Üldjuhul ei lülitata generaatorit vahetult koormusega vaid ülekanne toimub ülekandeliini abil. Sellepärast tuleb sobitada liin ja koormus. 3.Mis toimub liinis? Kui peegeldusi liini ja koormuse (antenni) ühenduskohast ei toimu, siis öeldakse, et liin on koormusega sobitatud. Seega ja Umax = Umin ehk signaali mähisjoon liinis on sirge ja SWR = 1. Kui liin on koormusega täiesti sobitamata, siis SWR = ja signaali mähisjoon 3 kõigub liinis tugevasti. Järelikult mida suurem on SWR, seda halvemini on liin koormusega sobitud ehk tugevam on signaali mähisjoone kõikumine liini. 4.Seisulainetegur/peegeldustegur
2) Profaasis jaguneb tuum 3) Metafaasis on kromosoomid liikunud ekvatoriaaltasapinnale 4) Anafaasis on kormosoomid hakanud liikuma poolustele 5) Telofaasis toimub tsütoplasma jagunemine (tsütokinees) ..ja tekibki 2 tütarrakku Mitoosi bioloogiline tähtsus: kromosoomid jaotatakse võrdselt tütarrakkude tuumade vahel. (kogu präiliku info edasi kandmine tütarrakkudele) Mittesuguline paljunemine toimub prokarüootsetes rakkudes (nt.bakterid), sest neil puudub tuum (seega ei toimu mitoosi). Enne raku pooldumist toimub DNA replikatsioon moodustub 2 rõngaskromosoomi sünteesitakse raku membraanid ja kestad tekib 2 tütarrakku. Moodustunud tütarrakud on geneetiliselt sarnased emarakud. Eoseline paljunemine: taime- ja seeneriigis (loomariigis ka). Seentel eosed kübara alla või eoskandjates. Taimedel eoskupras (samblad) või lehe allküljel (sõnajalg). Pungumine: vähe levinud. nt pärmseened, hüdraloomad, õisloomad (korallid).
Vabadusastmete arv sõltub aga tempertatuurist. Madalatel temperatuuridel molekulid kulgliiguvad, temperatuuri tõustes liituvad --> pöörlemine --> võnkumine. Pöörlemine ja Võnkumine ei haara kõiki molekule korraga. Algul hakkab pöörlema vaid väike osa molekulidest ... seda seletab kvantmehaanika. Vabadusastmete arv tähendabki sõltumatuid suurusi, mille abil on võimalik süsteemi kirjeldada... 8.Adiabaatiline on protsess, mille puhul ei toimu soojusvahetust ümbritseva keskkonnaga. Tegelikkuses saavad adiabaatilisele lähedased olla ainult kiiresti kulgevad protsessid (kuna soojusvahetus nõuab aega). 9.Clayperoni võrrand: p*Vkm/T = R, mis seob ühe kilomooli ideaalse gaasi parameetrid, kehtib ideaalse gaasi korral normaaltingimustel (temp = 0 0C, p = 1 atm) 10. Ideaalne on gaas, milles igasugune molekulidevaheline interaktsioon puudub, sõltumata nende vahekaugustest
Metall METALL + HAPNIK -> OKSIID METALL (vesinikust eespool) + HAPE (va. HNO3 ja kH2SO4)-> SOOL + VESINIK METALL + HALOGEEN -> HALOGENIID METALL + SOOL -> UUS SOOL + UUS METALL AKTIIVNE METALL + VESI -> LEELIS + VESINIK KESKMISE AKTIIVSUSEGA METALL + VESI -> OKSIID + VESINIK VÄHEAKTIIVNE METALL (alates Ni) + VESI -> EI TOIMU Oksiid HAPPELINE OKSIID + ALUS -> SOOL + VESI HAPPELINE OKSIID + ALUSELINE OKSIID -> SOOL HAPPELINE OKSIID + VESI -> HAPE ALUSELINE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI ALUSELINE OKSIID +HAPPELINE OKSIID -> SOOL ALUSELINE OKSIID + VESI -> LEELIS AMFOTEERNE OKSIID + HAPE -> SOOL + VESI AMFOTEERNE OKSIID +ALUS(LEELIS)+ VESI -> KOMPLEKSÜHEND AMFOTEERNE OKSIID + VESI -> EI TOIMU Alus LEELIS + HAPE -> SOOL + VESI LEELIS + HAPPELINE OKSIID -> SOOL + VESI
2. aluseline oksiid + hape sool + vesi CaO + 2HCl CaCl2 + H2O 3. happeline oksiid + alus sool + vesi Ca(OH)2 + CO2 CaCO3 + H2O 4. happeline oksiid + aluseline oksiid sool CaO + CO2 CaCO3 5. aluseline oksiid + vesi alus Na2O + H2O 2 NaOH CaO + H2O Ca(OH)2 CuO + H2O ei toimu 6. happeline oksiid + vesi hape CO2 + H2O H2CO3 SO2 + H2O H2SO3 SO3 + H2O H2SO4 SiO2 + H2O ei toimu 7. alus aluseline oksiid + vesi Cu(OH)2 CuO + H2O 8. hape happeline oksiid + vesi H2SO3 H2O + SO2 9. sool + sool sool + sool Na2SO4 + BaCl2 BaSO4 + 2 NaCl
- nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioonimäär sõltub: temperatuurist (kõrgemal t° on suurem), kontsentratsioonist (lahjemates lahustes on suurem) - tugevate elektrolüütide korral on dissotsiatsioonimäär 1 · reaktsioonid elektrolüütide lahustes: - ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. - NaCl + KNO3 KCl + NaNO3 (ei toimu. Kõik lahustuvad omavahel) - NaCl + AgNO3 AgCl+ NaNO3 (toimub, AgCl on mittelahustuv ja tekib sade) · Soola hüdrolüüs - on soola reaktsioon veega, mille tulemusena tekib happeline või aluseline keskkond - Tugev alus + nõrk hape aluseline (ph>7) + OH- - Nõrk alus + tugev hape happeline (ph<7) + H+ - Tugev alus + tugev hape neutraalne (ph=7) hüdrolüüsi ei toimu
.. alveoolides. 5) Maksimaalne hapniku tarbimine .. on tingitud enamasti kehalisel tööl, mil organism vajab kõige enam hapnikku. Maksimaalse hapniku tarbimise piir lõppeb siis, kui tekib hapnikuvõlg ehk kui organism ei saa enam nii palju hapnikku, kui tegelikult vaja oleks. 6) "Isumahl" .. ehk reflektoorne faas on maomahla sekretsiooni esimeseks faasiks, millele järgneb keemiline faas. 7) Milliste toitainete seedimist ei toimu maos? Ja miks? .. Maos ei toimu süsivesikute seedimist, sest maos on happeline keskkond, milles süsivesikud ei lahustu, lõhustu. 8) Kaksteistsörmiksoolde suubuvad nõred: - kõhunäärmenõre - sapp - soolenõre 9) Struktuurrasva ülesanne? .. Struktuurrasva ehk rakurasva ülesandeks on võimaldada rakumembraanide ehitamine, nende koospüsimine ja -hoidmine, protoplasmale koostisosaks ja osadele vitamiinidele lahustiks olemine.
Toimub Mõned faasid Toimub keharakkude kattuvad sugurakkude ja tootmisel eoste moodustamisel Rakud on sama Rakud on geneetilise erineva materjaliga genetilise materjaliga Jagunemisel Jagunemisel tekkib kaks uut tekkib neli uut rakku rakku Ei toimu Toimub kromosoomide kromosoomide ristsiiret ristsiire Tähtsused Meioos Mitoos Moodustub Suurendab rakkude arvu sugurakud ja eosed Tekivad 4 Surnud ja hukkunud rakkude geneetiliselt asendamiseks erinevat tütarrakku kromosoomide Ainuraksete organismi paljunemine arv väheneb kaks korda, mis on oluline viljastumiseks Meioosi Meioos Mitoosi Mitoos
Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa
süttib põlema. 4Na+O2=2Na2O *Keskmise aktiivsusega metallid- reageerivad aeglasemalt. Nende pinnale tekib õhuke ja tihe oksiidikiht, mis takistab edasise oksüdeerumise eest. 4Al+3O2=2Al2O3 *Väheaktiivsed metallid- vastupidavad nii tavatingimustes kui ka kuumutamisel Ag+O2= ei toimu Reageerimine veega 'metalli reageerimine veega sõltub metalli keemilisest aktiivsusest (pingerida). *enamik metalle on vee suhtes küllaltki vastupidavad. *Osa metalle reageerib veega väga aktiivselt (reaktsioon võib kulgeda plahvatusega) *Aktiivsed metallid-reageerivad väga energiliselt. Tekivad hüdroksiidid ja eraldub vesinik. Ca+2H2O=Ca(OH)2+H2 (nool üles)
0 Aine iseloomustus CH4 metaan CO vingugaas CO2 süsihappegaas 1. Süsiniku oksüdatsiooniaste selles ühendis,ioonis molekulis. 2. Kas süsiniku ühend CH4+2O2CO2+2H2O 2CO+O22CO2 CO2+O2ei toimu reageerib hapnikuga ja kui reageerib siis võrrand 3. Süsiniku ühendi M(CH4 )=12+14*1=16 M(CO)=12+16=28 M(CO2 )=12+32=44 molaarmass kergem kergem raskem Õhk =29g/mol 4
Kuilaps tunneb vajadust teistega suhelda siis ta õpib rääkima. Kui keskkond on selline, et tems kõrval inimesed palju räägivad, siis on tal seda lihtsam õppida. Arengu selgitamine- teooria selgitab, et kui inimesel on vajadus mingi asja järele,siis ta areneb, eriti kui tal on selleks sobiv keskkond. Kognitiivne teooria Testitavate seotse väljapakkumine- mida rohkem laps uurib ja teda aidatakse, suunatakse seda paremini ta areneb, Kui suunamist ja uurimist ei toimu ei toimu ka arengut. Praktiline väärtus- Kui lapsel on sobiv keskkond kus asju uurida ja vanemad lasevad ja aitavad tal seda teha siis laps areneb aina edasi sest tekib huvi uue ja huvitava vastu. Nt laps topib asju suhu ja saab sealt kogu info kätte. Kui suhu toppimisest enam uut infot ei saa siis hakkab ta asju katsuma, pigistama jne. Lapsevanem annab lapsele uusi asju proovida ja sellega aitab kaasa ta arengule. Arengu selgitamine- Areng toimub uusi asju proovides ja katsetades lapsevanema abiga
2) Reageerimine happega Saadused on sool ja vesi. + - + - Na2O + 2HCl > 2NaCl + H2O III -II + -2 3+ 2- Fe2O3 + 3H2SO4 > Fe2(SO4)3 + 3H2O 2+ - BaO + 2HI > BaI2 + H2O 3) Reageerimine happelise oksiidiga Saaduseks on sool. + 2- K2O + CO2 > K2CO3 Happeliste oksiidide keemilised omadused 1) Reageerimine veega Saaduseks on hape. + 2- CO2 + H2O > H2CO3 + 3- P4O10 + 6H2O > 4H3PO4 SiO2 + H2O Ei toimu, sest SiO2 on liiv. 2) Reageerimine alustega Saadused on sool ja vesi. + 2- SO2 + 2NaOH > Na2SO3 + H2O SO3 + Ba(OH)2 > BaSO4 + H2O 3) Reageerimine aluselise oksiidiga. Saadus on sool. Vaata aluseline oksiid reageerib happelise oksiidiga. K2O + CO2 > K2CO3 HAPPED 1) Reageerimine metallidega Saadused on sool ja vesinik. Hapetega reageerivad need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul (Ei kehti HNO3).
lagundamine kuumutamisel : · Cu(OH)2 -> CuO + H2O · CaCO3 ->CaO + CO2 Alus e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad hapetega · Tugevalt aluselised Nõrgalt aluselised reageerivad veega ei reageeri Li2O , CaO , BaO CrO , FeO, NiO · reageerimine hapetega CaO +2HCl -> CaCl2 + H2O · reageerimine veega Li2O + H2O -> 2LiOH · nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d o ks iid id · ... nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . · reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O · reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d o ks iid id · ... on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. · reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d o ks iid id · ..
k soodsate võimaluste arv P(A) = n = kõigi võimaluste arv 0 P(A) 1 P(A) + P(À) = 1 SÜNDMUSTE KORRUTIS JA SUMMA Toimub nii üks kui ka teine - nii sündmus A kui ka sündmus B A – algarv täringul B – kolmega jaguv arv täringul C – viiega jagub arv täringul AB → silmade arv on 3 BC → A + B → (2,3,5,6) B + C → (3,5,6) Sündmuste vahe A B = (A toimub, B ei toimu) = (2,5) B A = (B toimub, A ei toimu) = (6) ALGARV – 2,3,5 KORDARV – 6,4 Harjutus 99
● Toimub kromosoomide ristsiire (homoloogilised kromosoomid vahetavad võrdseid osi) 2. Metafaas I ● Homoloogilised kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile ● Kääviniitide kinnitumine 3. Anafaas I ● Kääviniidid lühenevad, kromosoomid lahknevad poolustele 4. Telofaas I ● Toimub tsütokinees, tekib 2 tütarrakku (milles on veel diploidsed e. kahekromatiidilised kromosoomid) Meioos II (2 → 4) dna replikatsiooni siin ei toimu. 1. Profaas II ● Tsentrioolid liiguvad poolustele ● Moodustub kääviniidistik. 2. Metafaas II ● Kahekromatiidilised kromosoomid paigutuvad raku keskossa. ● (...) 3. Anafaas II ● Diploidsed kromosoomid tõmmatakse lahku haploidseteks kromosoomideks, mis sisaldavad poolt geneetilist materjali. (2kromatiidiline → 1kromatiidiline) ● Kääviniidid lühenevad, kromatiidid lahknevad raku poolustele. 4. Telofaas II
Optimaalne NaCl konts. Optimaalne NaCl konts. Optimaalne NaCl konts. on 0, kasvab mõõdukalt on 0, kasvab vähesel on 0, väga vähesel ka 10% NaCl lahuses ja määral ka 10% lahuses määral kasvab 10% vähesel määral 20% ja väga vähesel määral lahuses, 20% lahuses NaCl mõju lahuses 20% lahuses kasvu ei toimu Optimaalne Optimaalne Optimaalne glükoosisisaldus on 20%, glükoosisisaldus on 0%, glükoosisisaldus on 0%, hästi toimub kasv ka 0% 20% juures toimub kasv 20% juures toimub kasv Glükoosi lahuses, vähem 40% vähesel määral, 40% vähesel määral, 40% mõju juures. juures kasvu ei toimu juures kasvu ei toimu
andes happe HAPPELINE OKSIID + VESI HAPNIKHAPE Happeline oksiid VIoksiid, millele vastabVIkindel hape, S enamasti O3 + H2O H2 S O4 mittemetallioksiid SIVO2 + H2O H2 SIVO3 Happed reageerivad metallidega eraldub vesinik ja tekib sool METALL + HAPE SOOL + VESINIK 2Al + 6HCl 2AlIIICl3- + 3H2 2Al + 3H2SO4 Al 2III (SO4)3II- + 3H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest ... Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest mõned metallid on nii passiivsed, et ei suuda lahjendatud hapetega reageerida Metallide aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid ritta, mida nimetatakse metallide pingereaks. K Ca Na Mg Al Zn Fe H2 Cu Ag Au Kõik metallid, mis pingereas asuvad vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega, paremal paiknevad metallid ei reageeri Kasutatud materjalid http://pedja.edu
reageerimisel tekib sool + vesi 2 NaOH + SO3 Na2SO4 + H2O oksiidile vastava happe 4. happeline oksiid + CaO + CO2 CaCO3 sool!) aluseline oksiid sool 6 Na2O + P4O10 4 Na3PO4 Oksiidi 5. aluseline oksiid + vesi Na2O + H2O 2 NaOH reageerimine alus CaO + H2O Ca(OH)2 veega. Reageerivad vaid IA ja IIA al CuO + H2O ei toimu Ca-st metallide oksiidid Aluselise oksiidi 6. happeline oksiid + vesi CO2 + H2O H2CO3 korral tekib alus, hape SO2 + H2O H2SO3 happelise korral SiO2, mis on liiva põhi- SO3 + H2O H2SO4 komponent, ei reageeri veega! hape. N2O5 + H2O 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O 4 H3PO4
andes happe HAPPELINE OKSIID + VESI HAPNIKHAPE Happeline oksiid VIoksiid, millele vastabVIkindel hape, S enamasti O3 + H2O H2 S O4 mittemetallioksiid SIVO2 + H2O H2 SIVO3 Happed reageerivad metallidega eraldub vesinik ja tekib sool METALL + HAPE SOOL + VESINIK 2Al + 6HCl 2AlIIICl3- + 3H2 2Al + 3H2SO4 Al 2III (SO4)3II- + 3H2 Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest ... Cu + HCl reaktsiooni ei toimu, sest mõned metallid on nii passiivsed, et ei suuda lahjendatud hapetega reageerida Metallide aktiivsuse kahanemise järgi paigutatakse kõik metallid ritta, mida nimetatakse metallide pingereaks. K Ca Na Mg Al Zn Fe H2 Cu Ag Au Kõik metallid, mis pingereas asuvad vesinikust vasakul reageerivad lahjendatud hapetega, paremal paiknevad metallid ei reageeri Kasutatud materjalid http://pedja.edu
Kui = 0, siis on ioonideks dissotsieerunud 0% ioonidest. Kui = 1, siis on ioonideks dissotsieerunud 100% ioonidest. · Dissotsiatsioon sõltub: 1) temperatuurist, 2) lahuse kontsentratsioonist. 5. Keemilisi reaktsioone elektrolüütide lahustes · Elektrolüütide lahuseid kokku valades võib reaktsioon toimuda (CaCl + Na2CO3) ja võib ka mittetoimuda (HCl + HNO3, KCl + NaNO3). Reaktsioon ei toimu siis kui ei teki keemilist sidet. · Reaktsioonide toimumise tingimised elektrolüütide lahustes: 1) reaktsioonil moodustub sade või rasklahustuv ühend (Fe(OH)3). 2) reaktsioonil moodustub molekulaarne vähedissotsieeruv aine (gaas, H2CO3). 3) reaktsioonil moodustub vesi neutralisatsioonireaktsioonid. 6. Soolade hüdrolüüs · Hüdrolüüs soolade reageerimine veega. Toimub nõrga pärast ja tugev annab
Vees lahustuvad: kõik N, Na- soola. Kõik nitraadid Vees lahustumatud tabelis 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2NaOH + ZnCL2 = Zn(OH)2 + 2NaCl NaCl keedusool;CaCO3 lubjakivi, marmor, kriit; NaHCO3 söögisooda NaOH + HCl à NaCl + H2O 2 Fe(OH)3 + 3 H2SO4 à Fe2(SO4)3 + 6 H2O CaO + 2HCl à CaCl2 + H2O Na2O + H2SO4 à Na2SO4 + H2O Ca(OH)2 + CO2 à CaCO3 + H2O 2 NaOH + SO3 à Na2SO4 + H2O' CaO + CO2 à CaCO3 6 Na2O + P4O10 à 4 Na3PO4 Na2O + H2O à 2 NaOH CaO + H2O à Ca(OH)2 CuO + H2O à ei toimu CO2 + H2O à H2CO3 SO2 + H2O à H2SO3 SO3 + H2O à H2SO4 N2O5 + H2O à 2 HNO3 P4O10 + 6 H2O à 4 H3PO4 SiO2 + H2O à ei toimu Cu(OH)2 à CuO + H2O Ca(OH)2 à CaO + H2O 2 Fe(OH)3 à Fe2O3 + 3 H2O H2SO3 à H2O + SO2 H2CO3 à H2O + CO2 Na2SO4 + BaCl2 à BaSO4 + 2 NaCl 2 KI + Pb(NO3)2 à PbI2 + 2 KNO3 2 NaOH + CuSO4 à Na2SO4 + Cu(OH)2 3 Ca(OH)2 + Fe2(SO4)3 à 2 Fe(OH)3 + 3 CaSO4 2 NaCl + H2SO4 à Na2SO4 + 2 HCl FeS + 2 HCl à FeCl2 + H2S CaCO3 + 2 HCl à CaCl2 + H2O + CO2
süsteemis, mis vähendavad süsteemi võimet teha tööd, sest osa energiast on pöördumatult muundunud soojuseks. Clausiuse sõnastusel on ka teine variant: soojus ei saa minna iseenesest külmalt kehalt kuumemale ehk ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandumine külmemalt kehalt kuumemale. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas paisub ja täidab vaba ruumala, kuid isevooluliselt ei toimu tema ruumala vähenemine. William Thomson on termodünaamika II printsiibi sõnastanud aga nii: ei ole võimalik ehitada perioodiliselt töötavat masinat, mis muudaks pidevalt soojust tööks ainult ühe keha jahtumise arvel, nii et ümbritsevates kehades ei esineks mingeid muutusi, mis tähendab, et kogu soojust ei ole võimalik täielikult konverteerida tööks. Näiteks vesi voolab iseenesest mäest alla ja vee mäkke viimiseks on vaja teha tööd. Gaas
ümber, tahkis säilitab kuju ja ruumala. Ülekandenähtused difusioon ühe aine molekuli tungimine teise aine molekulide vahele, ained segunevad, sõltub temp, soojusjuhtivus soojuse levik kõrgema temp kehalt madalama temp kehale, sisehõõre keskkonnas liikuvale kehale mõjuv takistusjõud, mis võimaldab gaasis või vedelikus panna keha liikuma ilma kehade vahelise kontaktita. Difusioon gaas (osakesed saavad liikuda vabalt), vedelik, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Soojusjuhtivus tahkis (võtab 1s rohkem soojust ära ning osakesed on kõige tihedamalt koos), vedelik, gaas. Sisehõõre vedelik (osakesed saavad liikuda ja on tihedamalt), gaas, tahkis (ei toimu, osakesed ei saa oma asukohta muuta). Pindpidevus nähtus, kus vedelik tahab omada kõige väiksemat pindala. Kera kuju pindpidevuse nähtus, et vedelikul oleks kõige väiksem pindala.
Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on ka kõige heledamad ja neid on kergem märgata. Valge kääbuse olemusest Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega nn. surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsioone ja mis jahtub aeglaselt kuni muutumiseni mustaks kääbuseks. Tüüpilise valge kääbuse mass on 60% Päikese massist, kuid mõõtmed on vaid veidi suuremad Maa omadest. Suurema osa valgete kääbuste massid jäävad vahemikku 0,5...0,7 Päikese massi, kuid väike osa valgeid kääbuseid on massiga kuni 1,4 Päikese massi. Piisavalt kaua jahtudes saab valgest kääbusest külm must kääbus. Arvatakse, et neid ei
Rasestumisvastased hormoonpreparaadid Toimemehhanism · Ovulatsiooni pärssimine -> ei toimu munaraku küpsemist ning vabanemist munasarjast · Emakakaela lima paksenemine -> keskkond seemnerakkudele raskesti läbitav · Emaka limaskesta õhenemine -> viljasatud munaraku pesastumine pole võimalik · Sisaldavad munasarjade poolt toodetavate looduslike hormoonide (östrogeeni ja progestageeni) sarnaseid hormoone · Tarvitatakse järjest 21 päeva ning sellele järgneb 7 pillivaba või platseebo päeva, mille vältel tekib menstruatsioonitaoline veritsus Plussid
kättemaksuks omakorda tema. Selle peale aga pagendatakse Romeo Veronast Mantuasse. Julia on hirmus kurb kõige selle pärast ja Romeo samuti. Otsustatakse, et Julia pulmad Parisega peetakse neljapäeval. Julia on meeleheitel ja palub abi vend Lorenzo käest, kes annab talle mingit jooki, mis teeb ta justkui surnuks, aga äratab ta jälle neljakümne kahe tunni pärast üles. Siis arvatakse, et ta on surnud ja pulmi ei toimu. Samal ajal saadab siis Lorenzo Romeole kirja, kus teatab, kust Juliat on võimalik leida ja et ta pole üldse surnud. Kahjuks ei lähe asjad nii. Vastavalt plaanile nõustub Julia Parise abieluettepanekuga, kuid ta isa on nii rõõmus, et otsustab korraldada pulmad oodatust päeva varem ehk kolmapäeval. Julia joob siis seda "võlujooki" päeva varem ja on nagu surnud. Pulmi ei toimu. Samal ajal saab Romeo Julia kohta surmateate ja ta arvab, et Julia ongi
prootonitest, neutronitest ja elektronidest. Iga keha laengu suurus on algosakeste laengute summa. Amisel aatomisse moodustub negatiivne ioon ja elektronide lahkumisel positiivne ioon. Keha, mis saab elektrone juurde, laadub negatiivselt. Keha, millelt elektronid ära rebiti , laadub positiivselt. Algosakestelt ei saa tema laengut ära võtta. Elementaarlaengu jagamatus väljendab algosakeste terviklikkust. Kui laetud osakeste niisugust liikumist ei toimu, nimetatakse süsteemi elektriliselt isoleerituks. Laengu jäävuse seadus: elektriliselt isoleeritud süsteemi kogulaeng on jääv suurus. Lihtsaim elektrinähtus tekib siis, kui kaks keha üksteise vastu hõõruda. Elektriseerunud kehade vahel mõjub jõud-. Elektriseerunud kehade kohta öeldakse, et nad on laadunud või omandanud elektrilaengu. Elektrilaeng on mingit keha iseloomustav füüsikaline suures. Tähis on Q või q. Laeng näitab, kui tugevasti keha osaleb
..II Põletikulised soolehaigused: • Haavandiline jämesoolepõletik e. ultseratiivne koliit • Crohni tõbi on sooletrakti autoimmuunsed haigused, raviks hormoon, immuunsüsteemi moduleeriv ravi Kõhukinnisus: • Iseloomulik kõva roojamass ja defekatsiooni pausid, defekatsiooni raskus, „potihirm“ • Sagedamini vanuses 2-4.a. • Põhjus: dieedi rikkumine, anatoomilised põhjused (nt. Hirschsprungi tõbi-jämesoole lõpuosas puuduvad närviganglionid ja peristaltikat ei toimu, stenoosid), kilpnäärme alatalitlus, psühhosotsiaalsed põhjused • Ravi: dieedialased soovitused, põhjuse likvideerimine (ka kirurgilisel teel), psühholoogiline abi (Autoimmuunsete) põletikuliste soolehaiguste lokalistasioon soolestikus (Autoimmuunsed) põletikulised soolehaigused • Kliiniline pilt: kõhuvalu ja lahtisus, palavik, aneemia, kasvupeetus • Diagnoosimine: Põletikumarkerid ja raua av näitajad veres, Calprotectin roojast,
ahelreaktsioon jätkub. Lõpptulemus: tohutu energia eraldumine (aatompomm). Neutronite paljunemistegur - teatud tasemelt väljunud neutronite arvu ning seda taset põhjustanud neutronite arvu jagatis. k>1 (plahvatuslik - tuumapomm), k=1 (juhitav - tuumareaktor), k<1 (sumbub) Reaalses ahelreaktsioonis ei kohtu iga neutron uue aatomiga. Osa kohtuvad kildtuumaga, mis imevad nad endasse; osa väljub ainepinnast. Tavaliselt pole tegemist 100% U-235'ga, seega U-238'ga kohtudes reaktsiooni ei toimu. Osade neutronite kiirus pole piisav tuuma lõhustamiseks. Kriitiline mass - tuumapommi materjali min. kogus, mis iseeneslikult plahvatab. Plahvatusel tavaliselt ühendatakse 2 massi. Plutooniumi tootmine - võimaldab tekitada uraaniga sarnast ahelreaktsiooni: toimub n(0,1) + U(92,238)->U(92,239) -> U(92,239)- >Np(93,239)+e(-1,0) -> Np(93,239)->Pu(94,239)+e(-1,0). Tekib tuumreaktori jäätmetesse. Tuumareaktor - laseb tegutseda 2-3 neutronist ainult ühel. Ülejäänud
6) näide elektroonskeemist Al+13|2)8)3) 7) metallilised omdused rühmas ülevalt alla kasvavad sest et kihtide arv kasvab ja aatomi raadius kasvab 8) perioodis metallilised omadused vasakut paremale nüõrgenevad, sest et kasvab tummalaeng 9) A)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu hapnikuga 2Na + 02 Na2O 2Zn + O2 2ZnO 2Cu + O2 2CuO B)kuidas reageerivad Na, Zn, Cu veega? 2Na+ H2O Na2O + H2 Zn + H2Ot ZnO + H2 Cu + H2O reaktsiooni ei toimu 10) Mitu liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga? 4Li + O22Li2O 4Liitiumi aatomit readeerib 1 hapnikumolekuliga tekib 2 molekuli ? 20 molekuliga ?=20 * 4 = 80 Vastus: 80 liitiumi aatomit saab reageerida 20 hapniku molekuliga. 11)Sulami valmistamiseks kasutati 128g vaske ja 22g tina. Mitu % kumbag metalli sulam sisaldab? Antud: 128 g Cu 22 g Sn 150 g sulam 150 g 100 % 128 g x % X= 128 *100 / 150 = ... % Metallide keemilised omadused:
2)väljalöödud elektronide kiirus sõltub valguse sagedusest. 4. Milline on fotoefekti teooria, põhivalem, tähised valemis? Ainele langeva footoni energia mõjul tuuakse elektron pinnale ja antakse talle kineetiline energia. hf-footoni energia [J], Ek-kineetiline energia[J] (E= hf , Ek= mv2/2) hf = A + Ek A-väljumistöö [J] 5. Sõnasta fotoefekti mitte toimumise tingimus? Fotoefekt ei toimu, kui väljumistöö on suurem kui footoni energia. (hf < A) 6. Mis on fotoefekti korral punapiir? Punapiir on väikseim sagedus, mille korral toimub fotoefekt. 7. Mis on footon ja nimeta tema omadused? Footon on valgusosake e valguskvant. Omadused: *omab energiat. *ei ole seisumassi on alati liikumises valgusega kiirusega 300 000 km/s. *omab impulssi 8. Kuidas selgitada valguse rõhu olemust? Valguse rõhk tekib footonite langemisel aine pinnale. Footonid mõjutavad pinda oma impulsiga. 9
Ebatäpne definiotsioon. 4. Teadmatus on pime juht. Definitsioon pole tasakaalus. 5. Teadmatus on teadmiste puudumine. Pole tõene definitsioon, sest kasutatakse eitust, liiga kitsas definitsioon. 6. Baromeeter on riist, mis ennustab ilma. Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha. Definitsioon on ebatäpne, puudub soomõiste. 5. ANALÜÜSIDA LIIGITUSED Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Pole täpne, ei toimu ühel alusel. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Liigitus on täpne. Inimesed jagunevad prantslasteks, slaavlasteks ja barbariteks. Liigituses esineb hüppe. Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud. Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed. Liigitus on täpne ja toimub ühel alusel. Inimesed on targad ja rumalad.
populatsiooni füüsiline eraldatus looduslike tõkete näol Ø Loodusliku valiku toimel annavad oma geene järglastele edasi isendid, kes on ümbritseva keskkonnaga paremini kohastunud Ø Samas ei ole organismide kohastumine ümbritsevaga täiuslik, vaid alati on arenguvõimalusi Ø Populatsiooni geneetilise koostise mitmekesisuse suurenedes võib algne populatsioon jaguneda kaheks või mitmeks alampopulatsiooniks, mille vahel ei toimu enam ristumist Ø Darwini õpetuse põhjal on liigid oma olemuselt dünaamilised, pidevas muutumises Liigi fenotüübiline e. feeniline kontseptsioon Ø Käsitleb liiki organismide fenotüübiliste omaduste kaudu Ø Fenotüübilise käsitluse puuduseks on see, et sarnasuse hindamiseks valitakse kunstlikult välja teatud omadused Ø Mõnede teiste omaduste põhjal grupeeruksid organismid aga teisiti Liigi bioloogiline kontseptsioon Ø
pangakontol (aktiva) ja bilansikirje võlg tarnijate ees (passiva). Enne: Pärast: aktiva passiva aktiva passiva 97 365.- 97 365.- 87 365.- 87 365.- mis muutub? aktiva passiva -10 000 -10 000 Siia kuuluvad majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte varade struktuuris. See tähendab, et varad muudavad asukohta bilansi aktivas, kuid muudatusi bilansi passiva poolel ja bilansi kogusummas ei toimu. Ettevõte viib 300 sularaha panka. Selle tehingu tulemusena bilansikirje sularaha kassas väheneb 300 võrra ja bilansikirje raha pangakontol suureneb 300 võrra. Enne: Pärast: aktiva passiva aktiva passiva 87 365.- 87 365.- 87 365.- 87 365.- mis muutub? aktiva passiva +300 -300 Siia kuuluvad majandustehingud, mille tulemusena toimuvad muudatused ettevõtte kohustuste ja omakapitali struktuuris.
KOKKUVÕTE:kuulmine · Inimese kõrvad on nii kuulmis- kui ka tasakaaluelundid. · Inimese kõrv koosneb kolmest osast: välis-, kesk- ja sisekõrvast. · Väliskõrva moodustavad kõrvalest ja väline kuuimekäik. Väliskõrva eraldab keskkõrvast trummikile. · Kesk- ja sisekõrvasuvad hästi kaitstult koljus. · Kõrvu kaitsevad kõrvavaik ja kuulmetõri. Kõrvavaik takistab mikroobide ja toimu sattumist kõrva sisemistesse osadesse, kuulmetõri tasakaalustab õhurõhku mõlemal pool trummikilet. · Helid liiguvad mööda välist kuuimekäiku trummikilele, mis hakkab võnkuma. Sealt kanduvad helivõnked edasi keskkõrva. · Keskkõrvas on kolm kuulmeluukest, mis võimendavad helivõnkeid ja edastavad need sisekõrva. · Sisekõrv koosneb kahest osast. Üks osa (tigu) kindlustab heliaistingu, teine aga tasakaal utun netuse.
taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
taevakeha Päike on suurim täht päikesesüsteemis PUNANE HIID Punane hiid on vana täht, mis on paisunud hiiglasuureks Päikesest saab hiid umbes 5 miljardi aasta pärast SUPERNOOVA Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi VALGE KÄÄBUS Valge kääbus on väikeste mõõtmetega, väikese heledusega ja väga suure tihedusega niinimetatud surnud täht, milles ei toimu enam termotuumareaktsiooneJa mis jahtub aeglaselt kuni muutub mustaks kääbuseks TÄNAN KUULAMAST!!
liitumine 2. Embrüogenees loote areng 3. Postembrüogenees lootejärgne areng Ovulatsioon Munaraku irdumine munasarja folliikulist munajuhasse See toimub 14 päeva enne menstruatsiooni (28 päevase tsükli korral) Peale ovulatsiooni kujuneb folliikulist kollakeha, toodab uue munaraku küpsemist takistavaid hormoone östrogeeni ja progeterooni, mis ei lase emaka limaskestal irduda Kui viljastumist ei toimu, siis kollakeha kärbub ning emaka limaskest eraldub Munarakk on viljastumisvõimeline kuni 36 tundi Seemnerakk kuni 48 tundi Viljastumisel taastatakse diploidsus ja määratakse sugu
annaabi.ee 
