Jõudnud tsiviilellu, mängis ta Emil Laansoo formeeritud koosseisudes Noorte Majas (19461948) ning kahes kultuurihoones (19481953), seejärel aga Laevastiku Ohvitseride Maja orkestris. Tema talent ei jäänud aga märkamata ja teda hakati kutsuma Eesti Raadio estraadiorkestri lindistustele. Kui Abi Zeider 1980. aastal orkestrisolisti ja trompetirühma kontsertmeistri kohalt pensionile siirdus, näis, et on aeg pühenduda oma lemmikharrastustele: jahipidamisele ja kalastamisele, toimetustele mereäärses maamajas. Kuid juba järgmisel aastal asus Abi Zeider teostama oma ammust kavatsust, asudes salvestama palu sooloplaadi tarvis. Esimene soolo-LP ilmus 1984. aastal. Ühtlasi jätkas ta endise eduga sooloesinemisi kontsertidel. Veel seitsmekümneviieseltki oli ta trompetistina heas vormis, mida tõestab CD ,,Abi Zeider & Tallinna Poistekoor" (1995). Teda mäletatakse unikaalse teerajajana ja täiuslikkust otsiva muusikuna, kelle nõudlikkus koondus esmajoones iseenesele.
1916. aastal, võtsid sakslased Ypresi lahingus, Belgias, kasutusele mürkgaasi. Samuti leidsid sõjas rakendust lennukid. Algselt sõjavarustuse transpordiks, hiljemalt juba hävitus-ja pommituseesmärgil. Sakslased kasutasid sõjas allveelaevu, millede abil lasti põhja reisi-, kauba- ja sõjalaevu. Samuti oli Esimene maailmasõda edasiviiv naiste aspektist vaadatuna. Soorollid muutusid, kuna naised olid aastateks oma meestest lahutatud. Lisaks igapäevastele toimetustele ja pere eest hoolitsemisele tuli hakkama saada töödega, mis varem olid meeste õlgadel. Paljud naised asusid teenima kaevandustesse ja tehastesse, saades vähem palka kui mehed. Lisaks ennekuulmatule asjale, et naine käbi tööl, said nad ka valimisõiguse. Näiteks suutis Prantsusmaa end tänu naiste tublile ulatuslikule tööjõule ise ära toita. Kuna koloniaalimpeeriumid lagunesid, tekkis Esimeses Maailmasõjas väikeriikidel võimalus iseseisvuda
Jazz kasvas välja USA mustanahaliste töölauludest, bluusist ja spirituaalidest. Euroopasse levis jazz 1920. aastail. Sellest ajast peale sai ta kogu maailmas kergemuusika põhiliigiks ning tähtsaimaks tantsumuusika ja lööklaulude ilma kujundajaks. Jazzi arenguloos eristatakse kolme põhijärku: traditsioonilist jazzi, svingi ja nüüdisaegset jazzi. Minule isiklikult meeldib väga jazzmuusika. Eriti nauditav on seda kuulata taustaks igapäevastele toimetustele, autosõidul või bussis. Oma referaadis tutvustan ma ühte 21. sajandi tuntumat naisjazzlauljat Norah Jones´i, kelle loomingut olen ma kuulanud juba väga mitmed aastad. Andmed Geethali Norah Jones Shankar on sündinud 30. märtsil 1979. aastal New Yorgis Brooklynis. Ta on USA laulja, laulukirjutaja ja näitleja. 16- aastaselt muutis ta vanemate heakskiidul oma nime ametlikult Norah Jonesiks. Norah´ isa on kuulus India sitarimängija Ravi Shankari ja ema ameeriklanna Sue Jones.
taasiseseisvumine. Selle ärkamisaja erinevuseks kohe algul olid sidemed pagulasorganisatsioonidega ja tahtmine, et muu maailm meie püüdlusi märkaks. 70- ndatel aastatel tugevnenud venestussurve tõttu suurenenud rahulolematust väljendasid esmakordselt päris avalikult noored. 1980. aastal Tallinnas toimunud õpilasrahutustes osalejad väljendasid kõige muu kõrval ka oma vastuseisu vene keele ja meele pealetungile koolides. Intelligentsi protestivaim avaldus aga keskajalehtede toimetustele saadetud kirjas. ,,Avalik kiri Eesti NSV-st" pidi võimude tähelepanu tõmbama keeleküsimusele, migratsioonile ja möödalaskmistele noorsoopoliitikas. Rangelt tsenseeritud ajalehed kirja muidugi ei avaldanud, võimud reageerisid sellele allakirjutanute tagakiusamisega. Peamisteks vahenditeks sellel perioodil saidki avalikud kirjad ja pöördumised võimuorganite ning välisriikide valitsuste poole. Palvekirjadeks neid kirju vist nimetada ei saa (erinevalt 19.
peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
peasekretärile ja mitme riigi valitsusele nn. Balti apelli. (apell=üleskutse) Selles nõuti MRP avalikustamist ja tühistamist ning selle tagajärgede likvideerimist. Nimekamaid Eesti dissidente: 1) Jüri Kukk (suri vanglas1981) 2) Enn Tarto 3) Mart Niklus 4) Lagle Parek (mõisteti 6 aastat vanglat + 3 aastat asumist, oli Mordvas vangilaagris 1983- 87) 1980. aastal toimusid Tallinnas noorterahutused. 1980 koostati nn. "40 kiri". See oli avalik kiri (saadeti ajalehtede toimetustele, ei avaldatud; paljundati ja levitati salaja), milles 40 Eesti tuntud haritlast ja loomeinimest avaldasid protesti venestamise vastu. Alla kirjutasid näiteks Andres Tarand, Juhan Viiding, Mati Unt, Rein Ruutsoo, Peeter Tulviste, Marju Lauristin, Paul-Eerik Rummo jt.). Mõni võttis oma allkirja peale KGB- poolset "töötlemist" tagasi.
Üldiselt armastatud ja austatud linnakodanik, kelle äri läks hästi vaatamata sellele, et ta uuemate uudiste ja keelepeksu nimel oli nõus lahkelt oma apteeginapsu, -küpsiseid ja konfekte ka tasuta jagama. See ei teinud sugugi headmeelt tema naisele Keterlyn Wakenstede-le endiselt hea välimusega praktilisele naisterahvale, kes ei kiitnud oma abikaasa veidrusi kaugeltki heaks, kuid oli aastatega nendega vaikselt leppinud. Tema ülesandeks oli lisaks kodustele toimetustele tuua apteekrini kuulujutte linnanaistelt saunast ja turult. Sageli oli ta sunnitud mehe pikemate uurimisretkede ajal ka ise apteekri kohuseid täitma. Melchioril ja Keterlynil oli kaks last kaksikud Melchior Wakenstede ja Agatha Wakenstede Wentzel Dorn - kohtufoogt, paljude silmis Tallinna õigusemõistmise sümbol, sest ta oli seda ametit pidanud juba üle 12 aasta. SURNUD: Tobias Grote Quad Dacki (viletsa katusega torni) tornipealik
Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused kus domineerisid kõik võimalikud parteid ja NK võimuorganite töötajad, kuid samuti hariduse, kultuuri ja teised võtmefiguurid. Ühepoolne kakskeelsus - Vene keele pidid omandama eestlased, kuid Eestis elavad muulased ei pidanud eesti keelt õppima. 40 kiri - oli omamoodi katse inimlikustada olemasolevat reziimi. 1980.a sügisel koostas grupp haritlasi "Avaliku kirja ENSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele kirjutas alla 40 Eestis teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele. Migratsioon - algul toodi sisse võõrtööjõudu, hiljem tulid ka nende sõbrad ja tuttavad, mille tulemusena eestlaste osatähtsus vähenes.
Tema jaoks ei eksisteerinud mingeid kohalikke huve, vaid üksnes Moskva suunised. Temast saigi Moskva käskude truu täitja ja uusvenestamise innukas elluviija. Eestist pidi lahkuma V. Väljas. Algas aktiivne vene keele kasulikkuse propaganda. Juba 1976. Aastast oli kehtestatud üleliiduline kord, et teaduslikud väitekirjad tuleb kirjutada vene keeles. 40 kiri- 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ?Avaliku kirja Eesti NSV-st?, mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eesti teadatuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoo poliitikas. Rahva seas leidis see laialdast poolehoidu. 41. Vastupanu ja repressioonid 1944-1953 oli vastupanu peamiseks vormiks otsene relvavõitlus- metsavendlus. Võimude vägivallapoliitika- 1944
" Hiljem toodi välja mõte, et Eesti rahaühikuks peab saama lühem ja suupärasem tähekombinisatsioon. Veebruari algul kirjutab ajaleht Vaba Maa (06.02.1927): ,,Kui Läti ,,lati" ja Leedu ,,liti" eeskujul lühendust tahetakse, siis peaks meil olema ,,ett". ,,Esta" on pikk ja pealegi mitte eestipärane. Meie rahvas teeks temast tingimata ,,eestu", millel natukene halvakspanev ,,poluverniku" maik, - kui teda veel hullemakski ei moonutata." 1927. aastal saadeti ajalehtede toimetustele väga erinevaid ettepanekuid mitmekesiseid ja homoorikaid, mis peegeldasid inimeste harjumusi ja tõekspidamisi. Vaba Maa avaldas alljärgneva ülevaate (13.02.1927), lisan mõned ettepanekud: ,,I mark = 100 penni; I kroon = 100 penni; I kuldar = 100 muldari; I esta = 100 sajakut; I estu =100 setut; I nahk = 100 saba" Ajaleht Vaba Maa (12.04.1927) kirjutab, et J. Tõnissoni sõnul on kroon raske Lõuna-Eestis välja ütelda. Kõige kohasem on ikkagi ,,kuldar". See oleks Eestile omapärane.
Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilitsad kinni võtsid. Mõned karistati koolist väljaheitmisega. Lõpuks toimus Tallinas 1. oktoobril tänavarahutused. Miilitsa- ja julgeolekuorganisatsioonide abil normaliseeriti olukord. Hiljem proovisid nad protestist osavõtjaid huligaanideks tembeldada. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestist teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele: keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas. See kiri oli katse inimlikustada olemasolevat reziimi. Võimulolijad suunas oma jõupingutused mitte ühiskonna pingete leevendamisele, vaid kirja koostajate tasalülitamisele ühiskondlikust elust. Rahva hulgast leidus 40 kiri laialdast poolehoidu
Hiljem karistati mitmeid kinnipeetuid koolist väljaheimisega. Tulemuseks olid solidaarsusprotestiaktsioonid koolides, mis viisid 1. oktoobri tänavarahutusteni Tallinnas. Ametivõimud püüdsin tänavarahutusest osavõtjaid tembeldada huligaanideks. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. *1980 sügisel koostati grupi haritlaste poolt ,,Avalik kiri ENSVst", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Kirjale kirjutas alla 40 Eestis tuntud inimest (nt. Kaplinski, Lauristin, Rummo jt.), kes lootsid nii lahendust leida probleemidele, mis valitsesid, nt. keeleküsimus, süvenev migratsioon, möödalaskmised noorsoopoliitikas jm. Võimud aga plaanisid kirja koostanud inimesed kas vallandada, koondada vms. Rahvas aga pooldas kirja, see levis salaja paljundatuna käest kätte, süvendades protestimeeleolusid. Kirja avaldamine välismaal suurendas ka muu maailma tähelepanu Eesti vastu
Vilde lähenemiskatsed nurjuvad, sest Underit vanemad mehed ei kütkestanud. Under armus peagi saksastunud Carl Hackerisse, kellega 1902. aastal abiellusid. Marie tuli abielunaisena Teatajast ära. Mees sai tööd Moskvas, kuhu koliti. Peagi täienes noorpere tütrega. Venemaa oli Underile võõras, kuid suviti käis Under Tallinnas ja Hiiumal. 1904. aastal puutub kokku kunstnik Ants Laikmaaga, kes julgustas Mariet edasi luuletama. Ants saatis mõned luuletused ajalehe toimetustele ning Mutti nime all ilmusidki esimesed luuletused. Tasapisi sulandus naine kirjandusmaailma. Kahe aasta pärast kolis Under perekonnaga tagasi Tallinna, misjärel hakkas Under üha rohkem kultuuriinimestega lävima. Tema kodust sai nagu salong, kuhu kultuuriinimesed kogunesid. Mõistagi ei meeldinud see abikaasale, kes oli kultuuri suhtes ükskõikne, mistõttu paari suhted jahenesid. Tagatipuks kohtub Under Artur Adsoniga, kes Mariesse armub. Hacker
annaabi.ee 
