Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu - loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu - detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid: Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus
Stress Toimetulekustrateegiad stressi ja läbipõlemisega võitlemiseks Välja võib tuua neli strateegiat, mis aitavad stressiga paremini toime tulla. Iga strateegia all on valik tegevusi või otsustusi, mida saab kasutada. Ära on toodud ka neli strateegiat, mille kasutamine on kokkuvõttes ebaefektiivne ning mille korduv kasutamine viib läbipõlemiseni. Head strateegiad mida kasutada: · Planeeri probleemi lahendamine · Tean mida teha ja pingutan, et asjad hakkaksid liikuma · Teen tegevusplaani ja järgin seda · Muudan midagi, et asjad korda saaks · Toetun varasemale kogemusele ja toimin selle järgi Hinda olukorda positiivselt · Muutun või kasvan isiksusena · Muutun juhtunu läbi paremaks, professionaalsemaks · Leian endale uue sihi · Avastan uuesti, mis on oluline Otsi sotsiaalset toetust · Räägi kellegagi, et olukorrast paremat ülevaadet saada · Otsin kellegi, kes suudaks olukorraga ...
riietumise suhtes? Kas indiviidi on pikaaegseid raskusi seoses isikliku puhtuse ja riietumisega ja kui on, siis kuidas ta on nendega hakkama saanud? Millised probleemid on indiviidil praegu (või võivad tekkida)? Probleemid võivad olla erinevad ja neid on palju. Situatsioonid nõuavad õelt kaastundlikkust, empaatiat ja leidlikkust Kui on tegemist probleemiga, mida lahendada ei saa, on õe ülesanne aidata patsiendil välja töötada positiivseid toimetulekustrateegiad. Tuleb takistada potentsiaalsete probleemide muutumist aktuaalseteks probleemideks. Probleemid jagunevad kolmeks: sõltuvuse/sõltumatuse seisundi muutused muutused isikliku puhtuse ja riietumise viisides keskkonna ja rutiini muutumine. piiratud liikumisvõime jäsemete puudumine tahtele allumatud liigutused meeleelundite tundlikkuse kahjustusteadvuse häired Psühholoogiline düskomfort : sünnimärgid näol ja kaelal, proteesid, juuste kaotus, nahahaigused,armid
ajalised, ühisk.-majanduslikud või keskkonnast tingitud) on perel tulnud tegemist teha? Kas oskate hinnata kõnealuses perekonnas stressitekitajate kestvust ja tugevust? Millised on vastupanutegurid stressitekitajate suhtes? Kas perekond on võimeline toime tulema igapäevase elu pingetega ja tavapärase stressiga? 26. Kas perekond on võimeline tegutsema, võttes aluseks stressisituatsiooni realistliku ja objektiivse hindamise? 27. Toimetulekustrateegiad. Kuidas perekond reageerib stressiolukordadele (milliseid toimetulekustrateegiaid kasutatakse)? Milliseid toimetulekustrateegiaid on perekond rakendanud probleemidega tegelemiseks, ja mis tüüpi probleemidega? Kas pereliikmed tulevad olemasolevate probleemidega toime erineval moel? Kui nii, siis kuidas? Millised on perekonna sisemised toimetulekustrateegiad? - Perekondlik (grupiviisiline) üksteisele lootmine ja vastastikune usaldus.. - Huumori kasutamine.
ajalised, ühisk.-majanduslikud või keskkonnast tingitud) on perel tulnud tegemist teha? Kas oskate hinnata kõnealuses perekonnas stressitekitajate kestvust ja tugevust? Millised on vastupanutegurid stressitekitajate suhtes? Kas perekond on võimeline toime tulema igapäevase elu pingetega ja tavapärase stressiga? 26. Kas perekond on võimeline tegutsema, võttes aluseks stressisituatsiooni realistliku ja objektiivse hindamise? 27. Toimetulekustrateegiad. Kuidas perekond reageerib stressiolukordadele (milliseid toimetulekustrateegiaid kasutatakse)? Milliseid toimetulekustrateegiaid on perekond rakendanud probleemidega tegelemiseks, ja mis tüüpi probleemidega? Kas pereliikmed tulevad olemasolevate probleemidega toime erineval moel? Kui nii, siis kuidas? Millised on perekonna sisemised toimetulekustrateegiad? - Perekondlik (grupiviisiline) üksteisele lootmine ja vastastikune usaldus.. - Huumori kasutamine.
Erinevad emotsioonid on seotud erinevate infotöötlusstiilidega: Rõõmus meeleolu loomingulisus, innovatiivsus Tõsisem meeleolu detailsem, loogilisem mõtlemine, tähelepanu keskendatus Emotsioonid ja psühholoogiline heaolu "Mäletsemine", nämmutamine Emotsioonide avaldamine Verbaliseerimine aitab korrastada ning ümberstruktureerida mõtteid ja tundeid, sündmusele tähendust leida Toimetulekustrateegiad Kas kasutada probleemile orienteeritud? või Emotsioonile orienteeritud strateegiat? Baasemotsioonid e põhiemotsioonid Eristatakse 6 põhiemotsiooni: Hirm Viha Vastikus Kurbus Rõõm (õnnelikkus) Üllatus Rahaasjades kipuvad emotsioonid ratsionaalsusest võitu saama Mõtle hetkeks! Igalühel on oma lugu, mis on muutnud ta täna selliseks nagu ta on. Õpi elu Nautima sellisena nagu see välja
Meie tulemused näitavad, et nii meeste kui naiste isiksused võivad partneri abielulist kohanemist mõjutada. Sellest tulemusest võib palju välja tuua. See toetab fakti, et abielusuhtes mõjutavad osapooled üksteist vastastikku, mida on märganud nii abieluteoreetikud kui ka uuringuid tegevad arstid (Christensen et al, 1995; Johnson & Greenberg, 1995). Seega on isiksus veel üks abielulise kohanemise prognoosijatest nagu toimetulekustrateegiad (Bouchard et al, 1996) ja positiivsed illusioonid (Murray et al, 1996) mis toetavad vastastikuse mõju hüpoteesi. Meie tulemused paljastavad, et partneri märgitud neurootilisus on naiste ja meeste kohanemise oluline prognoosija. Neurootilisuse mõju on sarnane mõlema abikaasa puhul, nagu näitavad regressioonikoefitsiendid. Siin võib neurootilisuse negatiivseid mõjusid seletada osaliselt positiivsete illusioonide hüpoteesiga. Inimesed on oma suhetes
Tunnetatud sidususe/koherentsuse mõiste. Vastupanuressursid stressile • Materiaalsed • Füüsilised – tugevus, füüsiline veetlus • Kultuurilised – traditsioonid, kombed, rituaalid. • Psühhosotsiaalsed: - sotsiaalne võrgustik ja toetus – toimib positiivselt kõigis stressi faasides - teadmised (elustiili mõju tervisele, stressi toimemehhanism) - haridus (töökoht, sissetulek), • Isiksuslikud - -enesehinnang, toimetulekustrateegiad ⇒ tunnetatud sidusus (sense of coherence). Seda võib vaadelda kui autonoomset sisemist ressurssi, mis on oluline tegur stressiga toimetulekul ning vaimse ja füüsilise tervise säilitamisel. Tunnetatud sidususel on oluline roll stressiolukordades, vahendades stressori seost tervisega ning soodustades edukat toimetulekut: tugeva tunnetatud sidususega inimene on tegutsemisvalmis, emotsioonidest vähem häiritud ja
ma oma kahju ära olen hinnanug, siisma võtan ette ressursid. Kui tunnen ressursside puudusi ja sündmuse suurust, on stress pigem suurem, kui tunnen, et sündmus on suur ja hirmus, aga mul on ressursid,et toime tulla, siis ma hindan stressi madalamaks. Toimetulekuprotsess nõuab pingutust, pingutatakse, et situatsiooni ohjata. Toimetulek on õpitud käitumine stressiolukorras reageerimiseks. Pidevalt muutuv protsess. Kogu aeg õpid midagi juurde, kuidas paremini toime tulla. Toimetulekustrateegiad: Folkman. Emotsioonidele suunatud toimetulek: · Distantseerumine püüdsin kogu asja unustada, püüdsin vähem tõsiselt võtta, nagu poleks midagi juhtunud. · Põgenemine Soovisin, et see olukord muutuks olematuks. Püüdsin enesetunnet parandada: sõin, jõin, suitsetasin, võtsin rahusteid. · Enesekontroll Ma ei tohi mõelda sellele enam. Ma varjasin teiste eest tegelikku olukorda. · Vastutuse võtmine Tegin endale etteheiteid
- Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) - Grupistigma (endine vang) Stigmatiseerimine teistsugususele "osutatakse" tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): - varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), - kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) - distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) Irooniline reflektsioon küpseim regulatsiooniviis Laienevad "normaalsuse piirid" Pole absoluutset, looduslikku piiri normi ja kõrvalekalde vahel
– Isiksuslik eripära (mängukirg, lennuhirm) – Grupistigma (endine vang) • Stigmatiseerimine – teistsugususele “osutatakse” tähelepanuga, eelarvamustega, liigse hoolitsusega, eemalehoidmisega, sõnakasutusega (afroameeriklane) • Erving Goffman Stigma, Penguin Books, 1968 Stigmaga toimetulek • Stigmatiseeritu ei soovi olla teistsugune, teistsugusus surutakse ümbruskonna poolt peale • Stigmatiseeritu toimetulekustrateegiad (eneseregulatsioon): – varjamine (narkomaanid, kuulmishäirega inimene teeskleb hajameelset), – kõrvalelükkamine (kui varjata ei saa, teha teisejärguliseks: vaegnägija ei loe avalikult tekste) – distantseerumine, irooniline reflektsioon (on jah, ja see on lõbus, naljakas, huvitav, eeliseid pakkuv) • Irooniline reflektsioon – küpseim regulatsiooniviis Laienevad “normaalsuse piirid”
SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda, osaleda ühiskonna sotsiaalses, majanduslikus, poliitilises ja kultuurilises elus. Indiviidi ja ühiskonna vaheliste seoste nõrgenemine tekitab olukorra, kus inimese põhivaja-
· Paljud psühholoogid usuvad, et mõtlemisstiilid on kujunenud harjumused. Kui nad seda on, saame neid ka muuta ja konstruktiivsemalt mõtlema hakata · Mõtlemisstiili käsitlemine harjumusena aitab mõista, miks meil on nii raske oma mõtlemisviisi muuta. · Peale korduvaid oma mõtlemise muutmise katsetusi võib see lõpuks siiski õnnestuda ning maailm võib hakata meile senisest erineva ja parema paigana tunduma Emotsioonidele keskenduvad õpitud toimetulekustrateegiad · Frankeni arvates kuuluvad nende strateegiate hulka meditatsioon, lõdvestumine, kehalised harjutused ja biotagasiside treenimine · Transtsendentaalse meditatsiooni (TM) buum USAs toimus Maharishi Mahesh Yogi algatatuna XX sajandi 60-l aastail. Sama `laine' levis üle Eesti 90-te aastate algul umbes aasta jooksul · Teaduslikud tõendid TM universaalse kasulikkuse ja ühiskonna paremaks muutmise kohta kas puuduvad või ei kannata mingit kriitikat, ehkki pretensioonid selleks on suured
väheneb, ja muutuse hoolikas jälgimine aitab kinnistada edusamme, mis nõustamise V küsitlusstrateegiad käigus tehakse. Ülia rohkem kasutatakse lähenemisi, mis on enam tulevikule suunatud ja mis rõhutavad 2. Toimetulekustrateegiad teistes olukordades pigem võimalusi kui probleeme. Selliseks lähenemiseks on näiteks lahenduskeskne lühiteraapia (De Shazer 1985; White & Epston 1990; Friedman 1993). Selle meetodi järgi Raskustega silmitsi seisvad kliendid keskenduvad sageli täielikult oma probleemidele ja on oluline kõigepealt probleemid ära kuulata, kuid säilitada rõhuasetus raskuste ületamise unustavad, et see ei ole esimene kord, kui neil raskusi on. Oma elu teistes vald kondades
annaabi.ee 
