03.09 Mesoliitikum 10 000-8000(4000) a. tagasi neoliitikum Neoliitikumi alguseks peetakse põlluharimise algust ja keraamika kasutusele võttu ning inimeste paikseks jäämist. Tekivad kalmistud, karjakasvatus, põlluharimine, inimeste hulk, asulad, isiklik jõukus, kihistumine spetsialiseerunud elukutsed, kanga kudumine ja mood. Astronoomia ja astroloogia ja selle kajastumine religioonis leiutised- neoliitiline revolutsioon Kultuurilised eripärad Kunst Petroglüüfid- kujutised kaljudel mesoliitikumist varase rauaajani Kraabitud kujundid aga ka pigmendid. Uued pigmendid ja sideained, võimaldavad säilimise ka vabas õhus. (Alpera, Valltorta, Hispaania; Gilf Kebir, Egiptus; Sahara kõrb; ) Tassili n'Ajer, Alžeeria- kummalised proportsioonid, jumalad, tantsimine, mood, erinevad mõõtkavad, 20s. Kunst on sealt palju inspiratsiooni saanud, ufoteooriad, Hakatakse kujutama inimese tegevust, võitluse ja jahi stseenid, dünaamika. Loomade puhul taan...
Mait Kõiv Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid 10.11 Lähis-Ida muinaskultuurid (,,Tsivilisatsioon ja riikluse teke" M.Kõivu ekursus TÜs, ,,Vanaaeg" M.Kõivu ja S.Stadnikovi ekursus TLÜs") Harri Hiiemaa Aafrika Egiptus Sergei Stadnikov Mesopotaamia Amar Annus Egiptus ja Mesopotaamia on kujunenud teineteisest sõltuvalt, suhtlemine toimus enne, kui seal tsivilisatsioon kujunes. Nende vahe on siiski küllalt suur selleks, et neid vaadelda kui erinevaid tsivilisatsioone, mitte ühe tsivilisatsiooni eri osasid. Ei saa öelda ka, et üks oleks teise esile kutsunud, nad tekkisid paralleelselt (4. aastatuhandel eKr). Induse tsivilisatsioon on tekkinud hiljem, Induse tsivilisatsioon ei kujunenud Mesopotaamia tsivilisatsioonist isoleeritult. Ta ei ole Mesopotaamia tsivilisatsiooni üks osa, kuid ta on Mesopotaamia tsivilisatsioonist mõjutatud. Viljaka poolkuu alalt hakkas tsivilisatsioon levima Euroopasse (Egeuse tsivilisatsioon...
järele. Muidugi ei ole ka see midagi uut, nt T. Capote "Külmavereliselt" (1966), kuid see teadlik esteetika ümbermõtestamise vajadusest sündinud suundumus. Järjest rohkem kirjanikke "murrab suuremaid ja suuremaid tükke "reaalsusest" oma tööde ülesehitamiseks" (David Shields, Reality Hunger: A Manifesto, 2010). Shields toob selle näitlikustamiseks suure hulga tunnuseid: teadlik antikunsti võtete kasutus sh "toores", tsenseerimata, toimetamata, amatöörlik suhe teosesse, juhuslikkus, avatus, refleksiivsus. Lühidalt öeldes audentsus, ehedus esteetilise juhtmõttena. Kuid selle kaudu saab küsida ka seda, kuidas uues kultuurisituatsioonis "reaalsus" muutub fiktsiooniks. Kuidas reaalsust struktureeritakse, jutustatakse (reality-showd, teleuudised, meedia laiemalt). Näiteks saksa päritolu inglismaal elanud W. G. Sebaldi looming, kes oma keerulistes mälu ja
toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võr- gu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust. Üks
Toimetajatöö • Eetiline ajakirjanik kontrollib oma loo vastavuse eetikakriteeriumidele toimetades üle. Eriti kontrollib ta, kas uudis on objektiivne ja tasakaalus, kas faktid, tsitaadid, tegelaste identifitseerimine ja allikate avamine on täpsed, piisavad. Ka vaatab ta üle, kas tekst ei sisalda varjatuid hinnanguid ega keelelist demagoogiat. • Eetiline toimetaja teeb PR-lood uudisteks ega avalda neid ilma toimetamata. • Eetiline toimetaja austab reporterit ja muudab toimetades vaid seda, mida tuleb muuta. • Eetiline toimetaja oskab pakkuda muutmisettepanekuid ja neid põhjendada. • Eetiline toimetaja kooskõlastab alati autoriga kindlad muudatused. • Eetiline toimetaja serveerib lood korrektselt, ilma lugejaga manipuleerimata. Eesti ajakirjanduse eetikakoodeks Üldised põhimõtted • Demokraatliku ühiskonna toimise eeltingimus on kommunikatsioonivabadus. Vaba
valikud lähtudes lugejanõudlusest. Tarbekirjandus - hangitakse eeskätt laiemate valdkondade kohta: üldine majandus, õigus (sh. seaduste kommenteeritud väljaanded), tehnika, tervishoid, põllumajandus, aiandus, käsitöö jms. Ajaviitekirjandus - vastavalt võimalustele valik ajaviitekirjanduse kõikidest zanridest, hoiduda tuleb madalakvaliteedilistest ja toimetamata tõlkeraamatutest. Igasse rahvaraamatukogusse peab olema tellitud kvaliteetperioodika, sh. kultuuriväljaanded ja raamatukogundusalane kirjandus. Kirjanduse valimisel ei tohi raamatukoguhoidja kogude komplekteerija lähtuda isiklikest maitse- eelistustest ja oma maailmavaatelistest seisukohtadest. 41. Mis on sundeksemplaride kogumise eesmärk? Sundeksemplaride kogumise eesmärk on trükiste, auviste ja elektrooniliste teavikute kui
kaks üheaegselt toiminud protsessi, mis vastastikku teineteist võimendavad: sõnavabaduse saavutamine ja suhtlemiskeskkonna mitmekesistumine." (Päll, 2011) Inimeste vaba eneseväljendus pääseb tänapäeva massiteabevahenditesse kiiresti ja sageli ilma vahendajateta (arvamused ja kommentaarid [võrgu]ajakirjanduses ning internetis, blogid, otsesaated jm). Puuduvad vahelülid, kes seda juttu kuidagi korrastaksid, sh toimetaksid. Avalikkus näeb palju n-ö toimetamata tekste. Võimalused oma sõnumit edastada on palju laiemad kui varem: meilid, SMS-id, ,,säutsud" jne. Suur osa neist on kirjalikud, mistõttu nende sõnumite saajad näevad rohkem tekste stiilis, mis varem oli tüüpiline suulisele igapäevasuhtlusele. Neile tekstidele on omane loovus ja isikupära, tunnete väljendamiseks kasutatakse emotikone; suhtluskiirust kasvatab lühendite ja sümbolite kasutamine. (samas) Avalikus suhtluses kohtab tänapäeval väga mitmekesist keelekasutust
keriv joodikunarratiiv sellele omase spetsiifilise maailmaga (jookide manustamise tehnikad, füsioloogiline aspekt, impotentsus,unetus, kõhulahtisus, arutlused maksast jne); tsüklitest väljatuleku raskus jms. Loomingupsühholoogilised küsimused. Nihilist FM. "Final Cut" (2017) uue põlvkonna naturalistlik eluproosa, erinevad hääled ühiskonna äärealadelt, marginaaliast, undergroundist. Piir tegeliku ja fiktsiooni vahel sageli ebaselge. Poliitiliselt ebakorrektne, keeleliselt toimetamata, sisuliselt elav, valus, painav. Naturalistliku realismi viimane faas transgressiivne kirjandus! HAPKOMAH "Kuidas minust sai HAPKOMAH,, (2016) - Tallinna narkomaani omaelulugu, subkultuurne ja etnograafiline kirjeldus, toores ja toimetamata keel, mõjuv ja traagiline 8. Uus realism ja Tõnu Õnnepalu Jõulisem realism kirjanik ei kasuta oma kogemust reaalusest inspiratsioonina, vaid võtabki tüki reaalusest ja paneb oma teosesse (kassatsekk näiteks). Iga inimene elab tegelikkuses,
Nii nagu kõnekeeles, nii on ka netikeeles tavalised tegelt (’tegelikult’), põmst (’põhimõtteliselt’), suht (’suhteliselt’) jt (Valdmets, Habicht 2013: 208). Lühenenud adverb tegelt on üks Eesti sagedasemaid värvingupartikleid ehk modaalpartikleid (Hennoste 2002: 61). Modaalpartikkel tegelikult esineb tihti koos teiste partiklitega (ju, igati, juba, ikka jms). Partikkel võib esineda lühenenud kujul tegelt, teglt ja tglt – toimetatud tekstidesse need ei jõua, ent toimetamata netikeskkonnast või kõnekeelest võib leida küll. (Valdmets 2011: 764) Netisuhtluses ja kõnekeeles on levinud ka partikli põhimõtteliselt lühenenud vormid põmst ja põhimõtselt (Valdmets, Habicht 2013: 218). Modaalpartiklid näitavad, mida kõneleja teemast arvab või kuidas selle tõenäosust või kindlust hindab. (Hennoste 2000: 1803–1804) Eesti keele episteemilised partiklid käituvad täiteüksustena, st neid on võimalik lausest välja jätta, nii et lause sisu ei muutu,
Saab välja lõigata, säilitada Lugeja tähelepanu äratamiseks peab olema artiklitega konkurentsivõimeline Võimalik edastada keerulist infot Tabel 5. Otsereklaami eelised ja puudused. Otsereklaami eelised Otsereklaami puudused On suunatav sihtauditooriumile Suhteliselt kallis Väga paindlik Tihtipeale tekst toimetamata Säilitatav Efektiivsus mõõdetav Tabel 6. Internetireklaami eelised ja puudused. Internetireklaami eelised Internetireklaami puudused Tarbija on protsessis aktiivne Tavareklaamija on passiivses rollis Tegutsetakse tarbija soovi kohaselt Konkureerivaid sõnumeid on väga palju Reklaam on alati ja kõikjal saadaval Probleemid reklaambrännerite silmapaistvusega
Tekib kiusatus jätta keerulisemad tõlkeprobleemid toimetajale lahendada, kirjutada sihtteksti sisse kommentaare toimetaja jaoks vms. Mis peamine – toimetajale ad- resseeritus on üks järjekordne asjaolu, mis kallutab tõlkijat kirjutama lähteteksti lingvistilist analüüsi, selle asemel et sihtkeeles sõnade abil asju teha. Nii võivadki asjad paraku tegemata jääda, kui just toimetaja neid tõlkija eest ära ei tee. Veelgi enam, kui tõlkebüroo hinnakirjas on teenus nimega „toimetamata tõlge”, siis mis asi see on? Mis on sisuliselt vahet toimetamata tõlke ja suvalise märgijada vahel? Küllap sellise teenuse pakkujad mõtlevad umbes samas liinis nagu tõlketeenuse standardi EVS-EN 15038:2007 koostajad: kuna me ei suuda midagi lubada sihtteksti ega selle kvaliteedi kohta, siis lubame vähemalt midagi oma tööprotsessi kohta, või jätame selgesõnaliselt lubamata. Probleem tõlkija motivatsiooniga aga jääb, õigemini on sellist teenust pakkuv
· Teated ja õnnitlused Kui eelarve lubab, võib siselehe väljaandmiseks kasutada koostööpartnereid ja tellida siselehe kujunduse koos trükiga professionaalidelt. Asjatundjad oskavad tähelepanu juhtida just nendele kujundusdetailidele, mis võivad määrata siselehe üldmulje. Siselehe planeerimise vead · Puudub selge kontseptsioon (leht on sisutühi, liiga palju reklaami, ebasobiv formaat). · Ebaprofessionaalselt teostatud (tekstid on toimetamata, halb keelekasutus, oskamatu kujundus). · Liiga organisatsioonikeskne (maailma vaadatakse ainult oma mätta otsast). · Ühekülgne (keskendub organisatsiooni ainult mõne grupi tegemistele). · Odav ja ebakvaliteetne. · Ilmub ebaregulaarselt. Aastaraamat Paljudes organisatsioonides on tavaks saanud lisaks avalikkusele mõeldud aastaraamatutele välja anda ka aastaraamatud, mis on mõeldud ettevõtte töötajatele.
vaid juhtumisi piiravat. Pilt mõjub nagu väljalõige avaramast, vastuvõtjat ümbritsevast maailmast. (Müürsepp 1996: 6). Nähtus, mis anglo-ameerika kultuuriruumis viis pildiraamatute üleproduktsioonini 1970ndatel ja 1980ndatel, jõudis Eestisse taasiseseisvumisajal: suurte rahvusvaheliste kirjastuste teke võimaldas trükkida ühele jooksvale pildipoognale erinevates keeltes teksti. See annab võimaluse hoida trükikulud väga madalal, kuid avab tee halbadele/toimetamata tõlgetele või läheb muganduste tõttu kaotsi algne mõte, sest originaalautori ega -kunstnikuga tehtavate muudatuste üle ei konsulteerita. (Hunt 1995: 311). Erandlik pole sellisel juhul ka pildi ja teksti vastuolu, tekst ise aga võib olla keeleliselt rohkem kui küsitava väärtusega. Kuigi laste kunstitaju arendamiseks tuleks neile pakkuda ka kaasaegset sümbolistlikku ja stiliseeritud illustratsiooni, meeldivad lastele siiski kirevad, värvirikkad ja
annaabi.ee 
