novembris. Detsembri lõpust alates kuni u. jaanuari lõpuni sünnivad karudel pojad, kes on sündides max 500g raskused, pimedad ja abitud. Pesakonna suurus on 16 poega, enamasti 23 poega. Kevadeks on pojad u. 15 kg raskused. Imetamine kestab 1,5 kuni 2,5 eluaastani. TOITUMINE Karude kui segatoiduliste loomade toitumist mõjutab ühest küljest nende füsioloogia, teisalt aga toiduobjektide levik ja fenoloogia ning inimmõju ja toiduobjektide kättesaadavuse muutumine aja jooksul. Seetõttu on loomulik, et tulenevalt toitumist mõjutavate tegurite erinevusest piirkonniti võib karude toitumine erinevatel aladel olla väga varieeruv. Samuti võivad esineda toitumisalased erinevused erinevate isendite ning soo ja vanusegruppide vahel olenevalt nn. maitsest, füüsisest füsioloogilistest põhjustest.
Kui ma noorem olin, käisin emaga tihti metsas marjul ja seenel ja poleks uskunud, et võin ise ka oma elus karu kohata, kuid ükskord on see juhtunud. Ma küll õnneks ei sattunud temaga silmitsi ja jumal tänatud selle eest, aga mäletan, et isegi kaugelt oli teda minu jaoks päris hirmutav näha. Karude arvukus on võrreldes eelmise sajandi esimese poolega kõvasti kerkinud ja selle ning põllumajanduse ja mesinduse hoogustumise tulemusena on inimtekkeliste toiduobjektide osa karu toidus tegelikult kasvanud. Teadusuuring 2003.2004. aasta kohta näitas, et kevadel ja suvel söövad karud põhiliselt looduslikku toitu, sügisel aga pigem inimtekkelist. Inimtekkelistest toiduobjektidest leidus karu menüüs kevadel ja suvel põhiliselt koduloomi, sügisel aga valdavalt teravilju ja õunu. Paraku on kaera külvipind hakanud pidevalt vähenema, vanade metsavahikohtade ja kadunud talude õunapuud vananevad ning loomsete jäätmete
ja nõrgad loomad grupis tugevamad Koos võivad pesitseda ka erinevate liikide isendid, et suurendada kaitsevõimet (näiteks pardid ja kajakad) Avaliku info kasutamise võimalus Ala kopeerimine uues paigas liituvad isendid seal juba elavate isendite grupiga; aitab vältida ohtlikke paiku, kuid vähendab võimalusi asustada uusi sobivaid elupaiku Objekti kopeerimine välditakse toiduobjekte, mida uues salgas ei sööda, et vähendada võimalust sattuda mürgiste toiduobjektide ohvriks Sotsiaalne õppimine käitumise kohandamine Toit grupieluviisi põhjusena Hüved: Grupid kui infotsentrid Kollektiivse jahi võimalus Taastuva ressursi ökonoomne kasutus Grupid kui infotsentrid Tähtis saada õigeaegset informatsiooni toidu asupaigast Grupis loovutavad isendid vabatahtlikult infot selle kohta teiste kasuks altruism Evolutsiooniliselt raskesti põhjendatav idee, seetõttu on seda laiendatud kui info varastamine
okste põimuda. Nahk on kaetud tihedalt üksteise kõrval asetsevate väikeste sarvsõmeratega, mille vahel paiknevad mõnikord lamedad plaatjad soomused. Nägemiselundid on hoopis ebatavalise ehitusega. Nende ümarad silmad on üleni ümbritsetud soomustega kaetud ringlauga, mille keskele on jäänud väike ava pupilli jaoks. Kui loom on täiesti liikumatu, saavad ta soomuselistel kühmudel asetsevad silmad pöörelda üksteisest sõltumatult toiduobjektide – putukate otsinguil. Silmad võivad vabalt pöörduda 180 ulatuses horisontaaltasandis ja 90 võrra vertikaaltasandil. Ei ole teada, kas ta tajub samaaegselt kahte pilti või suudab ta aju registreerida vaid ühte kujundit, kui silmad eri suunas vaatavad. Silmi katavad poolkerajad laud, milles on vaid väike ava. Kameeleonidel ei ole trummikilet kõrvades, seepärast ei suuda nad vastu võtta helisid.
sama liigi isenditega välistatud. 3. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). Uimede nimed, uimekiirte tüübid, lõpuspiid, küljejoonesoomused. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka 3 maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Päripäeva lugedes on kala uimed seljauim (D), sabauim(C), pärakuuim(A), kõhuuimed(V), rinnauimed(P). Omaette nähtus on rasvauim(ad) . Kalade uimede paigutus lõhe näitel
ilmselt olulist tähtsust. Liigisisene konkurents võib ilmneda veebikaamera kasutamise põhjal otsustades nii, et isaslindude suure arvulise ülekaalu korral käivad üksikuks jäänud isaslinnud naaberpesi häirimas ja võivad sellega pesitsemise rikkuda (kaklused pesal põhjustavad munade lõhkumisi või poegade hukkumist). Toidukonkurentidest saab vaatluste kohaselt nimetada hallhaigrut, kelle lokaalne asukoht võib vähendada toiduobjektide arvukust teatud toitumispaikades. Samas on peamised toitumiskohad neil kahel liigil erinevad ja must-toonekurg pigem tõrjub hallhaigru eemale. Looduslikest vaenlastest omab olulist produktiivsust vähendavat mõju metsnugis. Teatud aladel (nt Karula RP-s, Raplamaal) on metsnugise rüüste olnud pikemat aega probleemiks ja seetõttu on seal produktiivsus äärmiselt madal. Alati pole pesa kontrollimise ajal võimalik
Kogre ja kuldkala võrdlus. (I. Pradvin ,,Jutustus kalade elust) 7 2. Kalade välisehitus Pilt 6. Kala välisehitus (www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt) Kehaosad on: pea, kere, saba ja uimed. Kalad on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli jooksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsemise staadiumist. · lõpused võimaldavad hingata vees lahustunud hapnikku. · Soomused paiknedes üksteise peal soodustavad liikumist · Uimed võimaldavad liikuda soovitud suunas · Küljejoon meeleelund, mille abil kala tajub vee võnkumisi · Lima vähendab hõõrdumist vees
makrofauna suhteline osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites; Kommensalism eri liiki organismide kooselu vorm, liikidevaheline suhe ökosüsteemis, milles üks osapool saab kasu ja teisele on see kahjutu, erilist kasu toomata. Laguahel doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100% sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama, söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsioonitihedust. EHK laguahel võtab seda, mida antakse, ja ei sekku toiduobjekti ellu. Detritrivoorid ehk lagundajad, nt vihmauss toituvad surnud jääkidest, lagundades neid. Mikrofauna tähtsus on polaaraladel, tundras ja põhjapoolkera metsadele suurem. Mesofauna on oluline rohumaades, parasvöötmes ja põhjapoolkerametsades. Makrofauna on oluline troopikas ja troopilistes kõrbetes, samuti ka rohumaadel. 24. Koosluste struktuuri aspektid;
osapool saab kasu ning teisele osapoolele on see kooselu kahjutu, erilist kasu toomata (näiteks samblik ja puu). Näiteks elab mardikas sipelgapesas ja saab sealt kaitset ja toitu, aga sipelgad ei saa sellest midagi, kui mardikas nende pesas elab Laguahel - doonor-kontrollitud süsteem, st laguahela organismid sõltuvad 100 % sellest, kui palju ülevalt poolt laguahelale antakse. Nad pole ise võimelised endale toitu juurde tekitama. Söövad surnud olevusi ja ei mõjuta oma toiduobjektide populatsiooni tihedust EHK laguahel võtab seda mida antakse ja ei sekku toiduobjekti ellu (ainult surnu omasse sekkub) 25.Koosluste struktuuri aspektid (konspekt, Begon et al. 17.1); 26.Organitsistlik (Clements) versus individualistlik (Gleason) paradigma sünökoloogias (Begon et al. 17.3.3); Individualistlik paradigma (seostatakse Gleasoni nimega gliisoniaanlik maailmanägemus) Erinevad liigid käituvad individualistlikult ja sügavalt isekalt. Tema joonis: igal liigil on oma
omastatud netoenergiahulga. 9. Optimaalne toitumine heterogeensel toitumisalal, marginaalväärtusteoreemi olemus. Kui toit paikneb eraldiasuvais kohtades, siis ühe koha piires langeb toitumise efektiivsus ajaühikus sedamööda, mida kauem selles kohas viibitakse sest toiduvarud antud kohas järk-järgult ammenduvad. Vastust aitab leida nn. marginaalväärtusteoreemi alusel koostatud optimaalsusmudel. 10. Optimaalne toiduobjektide valik, näiteid. Kui toitu on rohkesti, tasub olla valiv (ignoreerida väikesi, väheväärtuslikke ja energiavaeseid objekte ja valida suuri ning väärtuslikke) -sest nt. nii suure kui ka väikese pähkli katkihammustamisele kulub enam-vähem ühepalju aega, kuid suurest pähklist saab rohkem toitu Kui toitu on hõredalt, siis tasub toituda valimatult mitmesugustest saakobjektidest, sest toidupala otsimisele kuluv aeg ületab tema menetlemisele (katkihammustamisele) kuluva aja. 11
Säilis vaid väike osa rühmadest soomuselised (sisalikud ja maod), kärsspealised (2 tuataara liiki), krokodillilised ja kilpkonnalised. Enamus tänapäeva liikidest on lihatoidulised. Kõigusoojased. Kõik Eesti 5 liiki (arusisalik, kivisisalik, vaskuss, nastik, rästik) on looduskaitse all, võiks esineda ka soo-kilpkonn. Roomajate liigiline mitmekesisus ja isendite hulk on suurem soojas kliimas, seal on nad ka toiduahelas olulisel kohal nii toiduobjektide kui kiskjatena. Enamus roomajaist on peidulise eluviisiga, agressiivsed on nad vaid enesekaitseks. Mürk on mõeldud toiduobjekti halvamiseks ja alles seejärel kaitseks. Rästiku mürk pole kuigi kange, kuid inimesed reageerivad sellele erinevalt, lisaks haava infektsioonioht. Ussikuningas roomajad kestuvad perioodiliselt ning osa kestast on looma küljes kinni. Roomajad tajuvad vibratsiooni kõige paremini kui ei taha lähedalt kohtuda, liigu raske sammuga, kasuta matkakeppi
mitmekesisust ja looduse poolt pakutavat silmailu. Loomade püsielupaik piirkond, kus loomad püsivalt või peamiselt elavad, nagu sigimisalad ja muud perioodilised koondumispaigad. Loomakaitse loomade kaitse inimese julmuse eest. Eestis esimene selts 1869, taas 1988. Loomaökoloogia teadus loomade ajalooliselt kujunenud vastastikustest suhetest ja keskkonnaseostest. Biotsönoosi läbiva energiavoo erinähtusi uurib loomaökoloogia nt. toiduobjektide valikut ja kisklust. Elupaigast lähtuvalt uuritakse biotoobivalikut (nisse), konkurentsi. Loomarühmade eriökoloogias onolulisemad toitumis- ja sigimisökoloogia. Lubatud piirheide (LPH) heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet.
Selgub, et sellele küsimusele pole ühest lihtsat vastust, vaid see sõltub asjaoludest. Üheks selliseks asjaoluks on uue toitumiskoha leidmiseks keskmiselt kuluv aeg, mis muuhulgas sõltub omakorda toitumiskohtade vahekaugusest. o Kui uue toitumiskoha leidmisele kulub palju aega (mis vastab punasele täpile vasakpoolsel ajateljel), tasub loomal ühest konkreetsest kohast lahkuda ajahetkel, mis vastab punasele täpile parempoolsel ajateljel. Miks? Seepärast, et selles punktis on leitud toiduobjektide arvu ja sellele kulunud koguaja suhe (pikaajaline toitumisefektiivsus) suurim. Lahkudes ühest konkreetsest toitumiskohast selle ajahetkega võrreldes varem või hiljem (mõlemat varianti tähistab joonisel kollane täpp), on vastav suhe ja seega pikaajaline toitumisefektiivsus väiksemad. Seega tähistab joonisel parempoolne punane täpp optimaalset aega, mil isendil tasub toituda ühes konkreetses kohas.
4. Toidu lõhustamine ja sellele järgnev toitainete imendumine toimub peamiselt sooles. 5. Seedumatud toidujäägid väljuvad päraku kaudu. * Mille poolest on kahe avaga seedesüsteem parem kui ühe avaga? KÜSIMUSED JA ÜLESANDED 1. Too kolm näidet selgrootute kehaehituse väliste iseärasuste kohta, mille järgi saab otsustada tema toitumise üle. 2. Millist kasu ja millist kahju võivad putukad tekitada taimekasvatusele? 3. Koosta lk 45 põhjal skeem selgrootute toiduobjektide kohta. 4. Meenuta, millisesse loomarühma kuuluvad korallid. Milline seedimistüüp on korallidel? 5. Kuidas saavad eluks vajaliku energia parasiitussid, kellel puudub seedeelundkond? 6. Arutlege, miks on suured põllualad, kus kasvatatakse ühte liiki taimi (nt kartuleid), kahjurite suhtes rohkem ohustatud kui väikesed põllulapid, kus kasvavad erinevad kultuurid (nt kartulipõllud vahelduvad teravilja- ja köögiviljapõldudega). --- 48 Peatükk: 28. Kuidas selgrootud hingavad?
· varietas varieteer; · forma vorm. 29. Kalade kehaehitus, kehaosad, määramistunnused (meristilised ja plastilised). a. Kalade kehaosad: pea, kere, saba ja uimed. b. Kala on kohastunud liikumiseks veekeskkonnas, mis avaldab takistust rohkem kui õhk. c. Kiiresti liikuvatel kaladel on seetõttu voolujooneline kehakuju. Samal ajal on vajalik ka maskeerumine vaenlaste või toiduobjektide eest seetõttu on kehakuju ka vastav d. eluviisile. Põhjakaladel on lamendunud või usjas kehakuju. Kehakuju muutub elutsükli e. looksul olenevalt vanusest ja sugulise küpsuse staadiumist. Meristilised tunnused loendatavad tunnused: uimekiired, küljejoonesoomused, lõpuspiid, püloorilised ripikud, selgroolülid, neeluhambad, poised, tuurlaste kilbised. Meristilised tunnused on sageli heaks
annaabi.ee 
