........................................................................................11 4.1.Uuringute tüübid.........................................................................................................11 4.2.AREDS.......................................................................................................................12 4.3.AREDS 2....................................................................................................................13 5.AMD JA TOIDULISANDID............................................................................................13 5.1.Maakula pigment........................................................................................................14 5.2.Vabad radikaalid.........................................................................................................15 6.KATARAKT JA TOIDULISANDID................................................................................16 6.1.Katarakti arengu füsioloogia
...................... 11 3 TOIDULISANDID Millal peaks tarvitama toidulisandeid? Kui toit on ühekülgne ja teatud põhjustel ei ole võimalik seda parandada (nt taimetoitlased), sellisel juhul on mõistlik kasutada toidulisandeid. Samuti peale rasket haigust, kevadeti ja sügiseti immuunsuse tõstmiseks, haiguse ajal organismi vastupanu suurendamiseks, sportlastel, kes teevad tugevat füüsilist trenni, stressiperioodil või selle järgselt. Seoses tänapäeva elutempoga ja arvestades seda, et inimese igapäevane toit ei ole kaugeltki nii täiuslik, kui seda meie keha ja toitumisspetsialistid näha tahaksid, on mõistlik vastavalt oma tervise seisundile valikuliselt lisandeid tarvitada. Enamikku toidulisandite koostisosadest sisaldab ka inimese organism või saame neid mingil hulgal ka igapäevasest toidust, kuid mitte sellises koguses nagu toidulisandist.
...............................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID........................................................................................................ 11 III. KOKKUVÕTE....................................................................................................................12 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................13
1. PH OLEMUS 3 Kõige alus on tasakaal see on põhiline, mis iseloomustab pH olemust. Meie igapäevased toitumisharjumused mõjutavad meie organismi rohkem , kui me arvata oskamegi. Igasuguste haiguste ja väsimuse, ka kaaluhäirete pealmiseks põhjuseks on liialt happeline pH tase meie organismis. ( Trisberg Aet ) Söök ja jook saab samamoodi olla inimese organismi jaoks nii happeline või puhastav ja raviv. Keha vajab vett selleks, et me saaksime loputada ja sellega koos ka jääkained kehast välja viia. Paljud meie vaevused on tingitud just sellest, et meie organismis on liiga vähe vett. Probleemid kehaga ja tervisega hakkavad ilmnema siis, kui organism ei suuda enam happelisi jääkaineid väljutada ja hakkab neid ladestuma. ( PH tasakaal ) 2. PH TASE VERES JA ORGANISMIS
Sama kriitiline olukord rasva suhtes on ka üha enam populaarsust võitval popcornil, seda küll sõltuvalt valmistamismetoodikast (rasvarikas on õlis tehtud popcorn). Sportlaste toitumine Olga Komleva 021MT Võistluspäeval tuleks tähelepanelikult jälgida oma menüüd. Eriti kui võistlus toimub hommikul, kuna öö jooksul vähenevad süsivesikute varud. Uuringud on näidanud, et nälgimine enne võistlust või treeningut ei too mingit kasu, kuna tühjenevad organismi süsivesikute varud kaob energia ning seeläbi halveneb sportlik saavutusvõime. Enne võistlust tuleks süüa süsivesikuterikast toitu ning tuleks hoiduda rasva- ja valgurikastest toiduainetest, kuna nende seedimine ja omastamine organismi poolt toimub aeglaselt ja on energiat kulutav ning selline toit jääb seedetrakti pikemaks ajaks. Viimase võistluseelse
TOIDULISANDID Uurimustöö kehalises kasvatuses Autor: ****** Juhendaja: ********* *Linn* 2012 SISSEJUHATUS Töös käsitletakse toidulisandeid sportlastele, selle omadusi ja selle mõju kehale. Uuritakse kuidas neid peaks kasutama. Käsitletakse mõndaid populaarsemaid lisandeid mida inimesed kasutavad. Räägitakse mida nad sisaldavad ja kuidas töötavad. Teema oli valitud autori huvide tõttu fitnessi vastu ning on väga aktuaalne seoses spordi populaarsuse kasvuga. Põhiliseks allikaks oli veebileht www.fitness.ee. Empiiriline osa koosneb ainult kirjanduse analüüsist. On võetud teemaks ,,Massi lisamine" ning selleks enim kasutataimad Eestis toidulisandid internet poest www.fitshop.fitness.ee ja räägitakse mis nad endas sisaldavad ja kuidas töötavad. 1.MIS ON TOIDULISANDID? Toidulisandid on spetsiaalselt tehtud ained nendele kes aktiivselt tegelevad spordiga
Tegelikult kui inimene toitub parajates kogustes mitmekesist toitu püsib ta normaalkaalus. Tervislikuks toitumiseks peavad olema toitumiskorrad ära jaotatud õigetes kogustes. Täpsemalt saate lugeda järgnevatelt lehekülgedelt. 3 TERVIS JA TOIT ,,Iga toiduaine, mida inimene sööb, mõjutab tema keha ja muudab seda mingil moel, ning sellest sõltub kogu tema elu on ta siis terve, haige või paranemas." Hippocrates. Viimastel aastatel on läbi viidud mitmeid uuringuid toidu mõjust tervisele. On leitud, et paljudele meelepärane toitumine on meie heaolule niisama oluline kui hoidumine liigsest rasvast ja suhkrutest. Uuemad uuringud kinnitavad, et meile meeldivate toiduainete värv, lõhn, tekstuur ja maitse ei ole vaid looduse poolt tehtud kaunistus. Sellised omadused tulenevad toidus leiduvatest tervisele kasulikest
kofeiinisisaldus on 320 mg/l, saab ta ühe kilogrammi kehamassi kohta 5,3 mg kofeiini. Et lapsed ja noored tavaliselt ei joo palju teed ega kohvi, siis sellises koguses energiajoogi tarbimine suurendab oluliselt päevas tarbitava kofeiini kogust, mis omakorda võib kaasa tuua käitumisprobleeme, üleärrituvust, närvilisust, rahutust ja unehäireid. Mõned uuringud näitavad ka suurenenud südame- ja veresoonkonnahaiguste riski, eriti kui 4 kofeiini või kofeiini ja tauriini sisaldavaid jooke tarbitakse kohe pärast intensiivset treeningut. (1) 1.2 Tauriin Tauriin on aminohape ehk looduslik aine, mida meie organism ise toodab. Tauriini leidub meie igapäevases toidus, eriti palju on seda liha- ja kalatoodetes. Päevas tarbime me 40 400 mg tauriini. Energiajookide tauriinisisaldus võib olla aga koguni 2000 4000 mg/l, mis tähendab, et tarbides 500 ml energiajooki saab meie organismi 1000 2000 mg tauriini
Kõik kommentaarid