1. MIS ON HALLITUSSEEN JA KUS VÕIB TEDA LEIDA? Hallitusseened on mikroseened, mis moodustavad kolooniaid, mida inimsilm eristab täpikestena või ühtlaselt jaotatud tumeda kihina. Hallitusseente kasvu põhjustavad: niiske keskkond, soe temperatuur ja orgaanilised ained. Seega ei saagi näha mikro- ehk hallitusseeni ühekaupa, vaid alles siis, kui seened on koondunud kolooniaks. Mõnikord jäävad ka kolooniad märkamatuks, sest hallitusseened on leidnud sobiva koha paljunemiseks: toanurka paigutatud kapi taha, kiviplaatidesse, krohvi sisse, vaipadessse, laeplaatidessse või soojustusmaterjalidesse (pilt 1 ja 2)(Postimees, 2015). Kõige sagedamine võib leida hallitust just nendest kohtadest: 1. Köök ja vannituba – piirkond, kus on soe, niiske ja leidub toitaineid seente paljunemiseks; 2. Akende ümbrus, kapitagused, ülemised välisnurgad – seal, kus õhuniiskus kondenseerub kokkupuutel jahedate pindadega ja õhuliikumine on vähene; 3
nädalat. Tundus, et kõik on ta unustanud ja ilmselt ei meeldi ta mitte kellelegi enam siin maailmas. Siis äkki, ühel päeval, tuli lasteaeda üks uus laps, kelle nimi oli Robin .Alguses ei tahtnud keegi temaga mängida. Kasvataja soovitas tal ise riiulist mänguasju otsida. Robin läkski riiulist asju otsima ja leidis sinise kassi .Siis tuli sinisele kassile õnnepisar silma, et keegi ikka hoolib temast .Robin võttis sinise kassi endaga kaasa ja istus toanurka ning hakkas omaette rääkima .Sinine kass mõtles, et kas öelda Robinile ,et ma olen elus, siis saaksime kahekesi mängida. Nagu mõeldud nõnda tehtud. Sinine kass sosistas Robinile:" Et tegelikult olen ma elus ja me võiksime kahekesi, noh näiteks hiiri püüdma minna või midagi muud vahvat teha. Me võiksime enne veel köögist läbi hüpata ja natuke koort või siis äärmisel juhul piima limpsida." Robinile väga meeldisid sinise kassi ideed. ,, Kuidagi
Raamat läbi Anna silmade Tulin nelipühaks linnast koju. Jalutasin järve ääres koos Mousiga ja kohtusin siinse rahvaga üle pika aja. Kuid jaanipäevaks tulin koju ja seekord jäädavalt. Isa pakkus mulle Kõrboja perenaise ametit ja muidugi pidin ma nõus olema. Kuigi algul tundsin, et võibolla ei saa sellega hakkama. Aga isagi oli juba vana ja pärijat oli vaja. Puudu oli ainult Kõrboja peremees ja tema pidin ma ise leidma. Seadsin ennast oma toanurka elama. Tegin selle põhjalikult puhtaks ja korda. Lasin veel Jaanil külarahvale öelda, et täna toimub Kõrbojal jaanituli ja et kõik on kutsutud: nii vanad, kui noored. Jaanipäeval ennem pidu, kus ma ka oma sünnipäeva pean, loodan näha ka Katki Villut. Ta küll istus vangis aasta aega, aga ikkagi on lootus teda uuesti kohata ja temaga juttu vesta, nagu vanad tuttavad. Kuid ennem õhtust pidu, tuli heinalistele veel süüa pakkuda ja sauna teha
/Ilse Ever/ 10.03.2010 Naine,kes armastab lihtsust aga elab keerulist elu Olemuslugu Ita Ever on naine ,kes on vist küll oma soojuse ja võimekusega,nagu tõeline meister, iga eestlase südamesse pugenud.Aga päriselt ei tea keegi, kes Ita tegelikult on,isegi kõige lähedasemad ei saa öelda,et tunnevad teda üdini. Jäädes teetassi ja Ita Everiga paberkandjal hämarasse toanurka kahekesi,läks aeg lennates.Sellel naisel on endast nii palju anda,see kuidas tema sära ja energia end ise teistesse külvab,on imekspandav.Elu õpetab.Õpetab armastama,hoolima,olema truu ja kannatlik.Tuleb ennast ohevrdada ja palju töö teha.Ja siis on kõik võimalik.Seda on Ita igatahes tõestanud. Väike Ilse Ital on juba lasteaia east esinemiskogemus,lauldes ja luuletusi lugedes.Ta oli julge ja graatsiline plikatirts.Eks see teatripisik pidigi ammu alguse saama,kui see on üüratuma
Näiteks 1967. aasta Vogue'is ilmus Dahomees pildistatud fotoseeria, mis juhib tähelepanu, kuidas portreteeritavad riietuse, ehete ja kehakaunistuste abil ilu poole pürgivad (Lisa 5). Irving Penni ateljee Manhattanil püsis läbi aja ühesugusena - valgete seinte, hallide uste ning kulunud põrandaga. Dramaatilise taustakujunduse või loomuliku keskkonna asemel pildistas ta modelle oma korratus, peaaegu täiesti lagedas ateljees. Teine Penni portreteerimisvõte oli modelli asetamine toanurka (Lisa6). Sellistel puhkudel oli fotograafi harvaks instruktsiooniks modellile vaadata vaid kaamerasse ja lasta kehal kõneleda ülejäänu eest. Nii pildistas ta mitmeid tuntud kultuuritegelasi, nende seas olid nii kunstnik Salvador Dalí, moekunstnik Elsa Schiaparelli kui ka helilooja Igor Stravinski. 1950. aastal alustas Irving Penn moefotode ja kultuuritegelaste pildistamise kõrvalt seeriat oskus- ja lihttöölistest, mille nimeks sai ,,Lihtsad ametid". Tavaliselt jäädvustas Penn
· Anton armastas teatris käia ja selleks, et sinna saada maskeerisid vennad end ümber, et täiskasvanud välja näha. · Lapsepõlv möödus märkamatult. · Isa ei suutnud oma tekkinud võlgu tasuda ning võlavanglast pääsemiseks põgenes ta Moskvasse, kus õppisid Antoni vennad Nikolai ja Aleksandr. Varsti kolis Moskvasse ka ema väiksemate lastega ning Anton jäi 16-aastaselt üksinda gümnaasiumit lõpetama. · Ta üüris võõrastelt toanurka ning elatist teenis tunniandmisega poisile, kes valmistus astuma junkrute kooli. Osa raha saatis perele. Need aastad muutsid Tsehhovi täiskasvanuks, õpetasid talle töökust ja distsipliini. · Õppimine oli raskendatud, sest Anton pidi pidevalt külmas poes kükitama ja kliente teeninda. Samas nõudis isa korralikke hindeid. · Isa bakaalkaupluses ja veinikeldris nägi ta iga päev ühtesid ja samu tuttavaid nägusid ühtede ja
See oli tavaline provintsi kroonuõppeasutus. Lapsepõlv möödus märkamatult. Tsehhovi isa ei suutnud võlgu tasuda ja laostus. Tol ajal pandi maksujõuetud võlgnikud võlavangistusse. Vangistusest kõrvale hoides läks Pavel Tsehhov salaja Moskvasse, kus õppisid vanemad pojad Aleksandr ja Nikolai. Varsti kolisid Moskvasse ka ema koos noormate lastega. 16-aastane Anton jäi üks Taganrogi gümnaasiumi lõpetama . Tema sünnimajja asusid võõrad inimesed ja Tsehhov oli sunnitud neilt toanurka üürima. Elatist teenis ta tunniandmisega poisile, kes valmistus astuma junkrute kooli. Kitsikusest hoolimata saatis Tsehhov ometi emale pisut raha või pakke, sest Moskvaelu esimsestel aastatel kannatas perekond teravat puudust. Need olid rasked aastad. Kuid need tegid Tsehhovi täiskasvanuks, õpetasid talle töökust ja distsipliini. Üliõpilasaastad. Loomingu algus. 1879 lõpetas Tsehhov gümnaasiumi ja astus Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ta võttis
kõigist ja kõigest. Seetõttu võib selline laps tunda end teiste poolt tõrjutuna, kuid samas kaebleb ta alailma, et teised teda kiusavad. 5.4 Kooliiga Kooliealine hüperaktiivne laps tuleb sageli koju märkustega päevikus. Ülemäärase aktiivsuse tõttu ei suuda ta tunnis rahulikult istuda, segab õpetajat ja kaasõpilasi, unustab koju kooliasju või tormab ringi vahetundides. Koolikott lendab toanurka ning kui riiete vahetamine meenub, siis seljast võtud riided jäävad vedelema sinna, kus need seljast võeti. Koolitööde tegemine on viimane, mida hüperaktiivne laps vabatahtlikult tegema asub. Enne tehakse kõike muud ja kui kord õppimiseni jõuab on väsimus juba suur, et enamasti selgub, et päevikusse on märgitud vaid mõned õppetööd. Vanemates klassides kasutab laps olukorda ära- ta lihtsalt jätab märkimata, et poleks võimalust õppetööd kontrollida
Saaremaal küsiti õlgi sisse tuues luba pühad tuppa tuua. Kui seest vastati, et pühad on teretulnud, viidi õled põrandale. Mõnel pool on visatud samadest õlgedest või heintest, teisal hoopis viljakõrtest peotäis lakke, et proovida tulevase aasta viljaõnne - mida rohkem kõrsi laeparte külge jäi, seda paremad olid lootused uue aasta viljasaagiks. Ennustamisõigus oli eeskätt peremehel ja perenaisel. Vanemast ajast on veel teada õlgedele või erilisele toanurka asetatud viljavihule jõulukahja sortsutamist. Sellist viljavihku on peetud vilja(kus)haldjaks. Jõulukuusk "Kui kuulukse pühad tulema, tuuakse kuldsed kuused tuppa, kased valged kambrisse," teatab Kadrina rahvalaul. Jõulukombestikus jaguneb kõik avalikuks ja privaatseks ehk selleks, mida ainult oma kodus tehakse. Kui väljakukuused on kogu maal üpris sarnased, siis vaevalt leiab kahte ühesuguse jõulupuuga kodu. Täna, nii nagu varemgi, ei ole kõigis kodudes kuuske. On
elukuul võib laps näidata esimesi märke soovist roomata. Selleks, et teda stimuleerida võiks beebi asetada kõhuli põrandale ning panna tema vaatevälja mõni huvitav või lemmik mänguasi, piisavalt kaugele, et ta seda kätte ei saaks, kuid samas mitte liiga kaugele, sest siis kaotab ta huvi. Laps püüab mänguasja poole nihkuda tõmmates kätega või tõugates jalgadega ennast edasi. Kümnekuune laps suudab juba pingutuseta roomata. Eriti tuleks kasuks, kui panna laps ühte toanurka ning teda teisest toanurgast enda juurde meelitada. Võiks ka panna talle teele mõne takistuse näiteks suure ja koheva padja. Kui lapsel on piisavalt tahtejõudu ronib ta sellest üle, et ema juurde pääseda. Ka kõndimist väiks julgustada selles vanuses aidates ta püsti seisma ning julgustades teda igati enda poole tulemist. Just julgustamine on väga tähtis, sest lapsel on vaja enesekindlust uute asjade proovimiseks. 10. elukuul ilmutavad mõned lapsed huvi püstiseismise vastu
läbisegi. Tatjana ja Aleksandra kiirustavad mööda, käest kinni, konspiratiivselt naerdes. TATJANA: Ta ei teinud seda! ALEKSANDRA: Tegi küll! Aga tema ei tahtnud. 56 (Vappuvad taas naerukrampides. Pjotr Tsaadajev, 40 aastat vana, kõrgelaubaline ja kiilas, filosoof- härrasmees, kummardab neidudele, kui nood koos oma saladusega minema jooksevad. Seab end istuma toanurka jäävale toolile, valmis pigem publikut vastu võtma kui seda otsima.) TSAADAJEV: Kui armas... kui armas... Noored inimesed... (Eemal loeb Sevõrjov, noor professor, nördinult Polevoile ajakirja ("Teleskoop") ette, kes on kergelt purjus ega pööra loetule erilist tähelepanu.) SEVÕRJOV: (lugedes) "...ma jään kindlaks selle saatusliku mõtte juurde" kuulake "ma jään kindlaks selle saatusliku mõtte juurde "
Seda ütles ta sellepärast kuna tema isa oli väga karv ning kodus valitses range kord. Lapsed pidid päevade kaupa poes istuma ning kauplema samuti pidid nad varastest hommikutundidest hiliste öötundideni kirikus laulma. Sõnakuulmatuse korral said lapsed peksa. 16-aastane Anton jäi üksi Taganrogi gümnaasiumi lõpetama kuna isa oli võlgades ning üritades vältida võlavanglat sõitis ta perega Moskvasse. Tema sünnimajja asusid võõrad inimesed, kellele Anton oli sunnitud toanurka üürima. Elatist teenis ta õpetaja ametiga. Kui Anton Moskva ülikooli astus oli tal kindle plaan saada arstiks ning nii ta läkski arstiteaduskonda õppima. Tsehhovite perekonnas oli veel kirjutajaid, nimelt tema vend Aleksander, kelle abil püüdis Anton oma jutte ajakirjades avaldada. Algselt kasutas kirjanik pseudonüümi Antosa Tsehhonte. Tsehhov tegeles pingsalt enesekasvatusega. Ta nõudis ise endalt distsipliini ning tahtis ennast parandada
Gümnaasiumiõpingute ajal innustus ta teatrist ja tuli ilmsiks tema näitleja ja improviseerimisanne. Kuna ta isa ei suutnud võlgu tasuda, taheti isa võlavangistusse panna. Sellest kõrvale hoides läks Pavel Tsehhov Moskvasse, kus õppisid kaks tema vanemat poega. Varsti kolisid ka ema ja õde sinna ja Anton jäi üksi gümnaasiumi lõpetama. Tema sünnimajja asusid elama võõrad, kellelt ta oli sunnitud toanurka üürima. Elatist teenis ta eratunde andes ja saatis isegi emale raha. Peale gümnaasiumit siirdus ta õppima Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ta tegeles visalt enesekasvatusega, püüdes "enesest tilkhaaval orja välja pigistada". Ta armastas väga omakseid ja temast sai õige varakult perekonna peamine toitja ning noorema venna ja õe kasvataja. 1884 lõpetas ta ülikooli maakonna arsti kutsega, kuid tal
klassikalises gümnaasiumis. Gümnaasiumiõpingute ajal innustus ta teatrist ja tuli ilmsiks tema näitleja- ja improviseerimisanne. Kuna ta isa ei suutnud võlgu tasuda, taheti isa võlavangistusse panna. Sellest kõrvale hoides läks Pavel Tsehhov Moskvasse, kus õppisid kaks tema vanemat poega. Varsti kolisid ka ema ja õde sinna ja Anton jäi üksi gümnaasiumi lõpetama. Tema sünnimajja asusid elama võõrad, kellelt ta oli sunnitud toanurka üürima. Elatist teenis ta eratunde andes ja saatis isegi emale raha. Peale gümnaasiumit siirdus ta õppima Moskva ülikooli arstiteaduskonda. Ta tegeles visalt enesekasvatusega, püüdes "enesest tilkhaaval orja välja pigistada". Ta armastas väga omakseid ja temast sai õige varakult perekonna peamine toitja ning noorema venna ja õe kasvataja. 1884 lõpetas ta ülikooli maakonna arsti kutsega, kuid tal avastati tuberkuloosi sümptomid, mida ta
pidama. Hoia, et sa enam oma jalga ei tõsta kooli juurde; kas kuuled? Su ema ei osanud lugeda ega kirjutada surmatunnini.. Keegi perekonnas pole seda osanud eluilmaski. Mina ei oska; ja sina tahad nüüd sellega uhkustada, et oskad. Ma pole mees, kes sellega lepiks; kas kuuled? No eks lase siis kuulda, kuidas sa loed!» Võtsin raamat u ja lugesin midagi kindral Washingtonist ja sõdadest. Kui ma olin umbes pool minutit lugenud, andis ta raamatule niisuguse hoobi, et see lendas teise toanurka. «Tõepoolest,» ütles ta, «sa oskad lugeda. Ma kahtlesin, kui sa mulle ütlesid. Nüüd kuula: sa lõpetad kõhe need tembud. Ma ei salli neid. Küll ma su kinni püüan, sa kekats, ja kui ma su kooli lähedalt kätte saan, siis pargin s;nd mehemoodi. Usklikuks tahad sa' ehk ka veel hakata? Tõsijutt -- ma pole iial näinud sihukest poega.» Ta võttis väikese sinise ja kollase värviga pildi, kus olid peal lehmad ja poisid, ning küsis: 232 «Mis see on?»
«Ma tean, et teil on kombeks inimesi mõrvata. Kuid ma hoiatan teid, mina kaitsen ennast, isegi teie vastu.» «Oh. teil on viigus,» lausus mileedi. «Te näite mulle küllalt alatuna, et tõsta kätt naise vastu.» «Võimalik. Kuid mul on seejuures olemas vabandus: ma arvan, et minu käsi ei oleks esimene mehekäsi, mis on tõstetud teie vastu.» 522 Ning lord osutas aeglaselt ja süüdistavalt mileedi vasakule õlale, seda peaaegu sõrmega puudutades. Mileedi karjatas kõlatult ja taganes toanurka otsekui hüppevalmis panter. «Möirake niipalju, nagu teile meeldib, kuid hoidke, et te ei hammusta, sest hoiatan teid, asi pöördub teie kahjuks: siin ei ole prokuröre, kes pärandusasju juba ette otsustaksid, siin pole ühtegi rändavat rüütlit, kes otsiks minuga tüli vangis hoitava kauni daami pärast. Kuid siin on valmis kohtunikud, kes vajaduse korral karistavad minu vanema venna lord Winteri voodisse pugenud jultunud kahe mehe pidajat. Ja ma hoiatan
annaabi.ee 
