Aeg: Itaalia 15.saj. Keskus: Firenze Arhitektuur: rohkelt ilmalikke ehitisi. Kuldlõige AC/CB=CB/AB horisontaalse, vertikaalse tasakaal. Pilastrid seinast natuke välja ulatuv sammas. Rustika Jämedalt tahutud kivid. Kirikud: 1) Firenze toomkiriku kuppel Brunelleschi suur tehniline saavutus tsentraalperspektiivi nähtus. 2) Peetri kirik Rooma linnas, mitu arhitekti. Skulptuur: eraldus arhitektuurist. Tinglikkuse vähenemine. Psühholoogia. Pühakud inimese sarnased. Portree ja ratsakujude taassünd. Huvi anatoomia vastu. 1) Reljeef: Ghiberti pronksuksed, põrguväravad. 2) Ümarplastika: Donatello "Taavet", "Gottamolato ratsur". Veraccio "Taavet", Colleoni ratsanik" Maalikunst: 1) Masaccio 2) Fra Angelico 3) Andrea Montegna 4) Sandra Botticelli. Metseen kunsti toetaja
Varakeskaeg Mõiste ``keskaeg`` võttis kasutusele Giovanni Andrea 1469 aastal. Pandi alus ilmaliku ajaloo periodiseerimisele, mille tinglikkuse kohta on hea näide just nimelt keskaja alguse probleem. Ei teata kindlalt, millal keskaeg hakkas. Enamasti arvatakse,et hakkas 476 a. ,mil hävines viimane antiikajast pärit suurriik ning tekkisid uued riigid. Kuid võib-olla tekkis hoopis aastal 1492, mil avastati uus manner ning inimeste maailmapilt muutus avaramaks. Varakeskaeg jaguneb kaheks perioodiks: 1. periood- 5 sajand kuni 9 saj. Algus.Ülekasvamis-ja muutuseajastu algus.Tekib uus feodaalkord,millel tugineb Frangi riik. 2
Vabas kaubavahetuses saavad kõik (vähemalt pikas perspektiivis) tagasi võrdses väärtuses selle, mille nad olid ise turule andnud. Seega on nad turul võrdsed. Marx: kapitalistid aga omavad tootmisvahendeid ning sunnivad töölisi alati töötama rohkem kui nad vastu saavad. Palka püütakse hoida selle miinimumi juures, kus inimesed ellu jäävad. Frankfurdi koolkond vasakpoolsete poolt loodud ühing, kelle eesmärgiks oli majandusliku tinglikkuse pehmendamine ja kapitalistlike ühiskondade tekkega seotult välja töötata kultuurtööstuse teooria. kultuuritööstus peamine vahend, mille kaudu kapitalistlik ühiskond oma stabiilsust säilitada suudab, kujundades selleks masside maitset ja eelistusi. Seega on see massidele peale surutud ja ei kajasta masside enda eelistusi. L
Mõnedel ajajärkudel (nt kreeka kirjanduse klassikalisel ajastul, rooma kirjanduse kuldsel ajajärgul, klassitsismi perioodil) täiendavad kõik valitsevate sotsiaalsete gruppide kirjanduse zanrid üksteist ning kogu kirjandus zanride kogumina on teatud kõrgema seesmise korrapäraga tervik. Kuid on iseloomulik, et romaan pole eales kuulunud sellesse tervikusse ega ei osale zanride harmoonias. Romaan parodeerib teisi zanre, paljastab nende vormide ja keele tinglikkuse, surub ühed zanrid kõrvale, teised aga lülitab omaenda konstruktsiooni neid ümber mõtestades ja aktsentueerides. Kui romaan muutub juhtivaks zanriks, siis haarab kogu kirjandust teisenemisprotsess ja omalaadne zanrikriitilisus. Romaani võimutsemisperioodidel ,,romaniseeruvad" suuremal või vähemal määral kõik teised zanrid: romaniseerub draama (Ibseni ja Hauptmanni draamad, naturalistlik draama tervenisti), poeem (nt Don Juan), isegi lüürika (Heine lüürika). Oma
Aeg Stiil Piirkond Tunnusjooned Kunstnikud Skulptuur: värksus, rõõmus põhitoon, pühakute ja piiblitegelaste kujutamine Lorenzo Ghiberti, Donatello, Andrea del indiviididena, välise tinglikkuse kadumine, psühholoogiline alatoon. Verrocchio. Itaalia Maalikunst: looduse üksikvormide tundmaõppimine, tundeelu hetkede täiusliku Giotto di Bondone, Masaccio, Fra Angelico,
Luuletuses Tyrzale on esimest korda märgata, hukutava, lootusetu romntilise armastuse kujundit. Luuletus ,,Stantsid muusikast". Romanssidest koosnev lüüriline tsükkel ,,Heebrea meloodiad". Lõpetamata jäänud poeem ,,Don Juan". Byroni Londoni perioodi lüüriliseks kokkuvõtteks on luuletused, mis on pühendatud poolõele. Sveitsis ilmus kogumik ,,Chilloni vang". Hiljem lisandus selle algusesse ,,Sonett Chillonile". Värssdraamades ,,Manfred" ja ,,Kain" jõuab Byron veelgi suurema tinglikkuse ning filosoofilise üldistuseni. Piibliaineline müsteerium ,,Kain", samal ajal kirjutayud väiksed poeemid ,,Pimedus" ja ,,Uni". 1816. jõudis Byron Itaaliasse, jäi sinna viimaste elukuudeni. 19. aprillil 1824 suri Byron Kreekas. Percy Bysshe Shelley(1792- 1822) Sussexi maakonnas sündinud, põlisest aadlisoost. Revolitsioonimeelne. Juba Etoni kolledzis hakkas ta kirjutama ballaadilikke luuletusi. 1810. Oxfordi, kuid heideti sealt aasta
lavastuse jaoks suurt väärtust, kuid kombineerituna video ja valguslahendustega loob atmosfääri ja toob esile monoloogi sisu. Suur osa tegevusest on vahendatud fono abil, millel on salvestatud väikese lapse hääl, kes juhatab sisse etenduse, tutvustab vaatajale tegelasi ja kirjeldab olukordi, kui selleks vajadust on. Hääl kuulub Nirksilmale, sest läbi tema silmade kogu lugu jutustatakse. Fono on aluseks sellele, et vaatajad mõistaksid etenduse tinglikkuse astet ja pidevat mängulisust ning fono koos mõningate kommentaaridega muudab loo edasiandmise sidusamaks. Kuid kuna etendus on fragmentaarium, siis ei pruugigi kõik väiksemadki liinid lõpuni lahti joosta. On nii mõnigi aspekt, mille lõpplahendus jääb avatuks. Näiteks tüdrukute abielu, Dilli edasine perekondlik olukord ning Calpurnia ja Atticuse saatus. Esimeste tegelastena tulevad lavale kaks last - Jem ja Nirksilm. Õde ja vend, kes
eluaasta lõpus esemed ja mänguasjad ladumiseks, üksteise sisse asetamiseks. 2- 3 eluaasta keskmise suurusega või väiksemad nukud/ loommänguasjad ( erinevad nukud poiss/ tüdruk pluss nukumööbel, nukurõivad; temaatilised mängukomplektid ( kauplus, kodu, arst); teatrimänguasjad ( näpu- ja lauateater); mitmekesine ehitusmaterjal, suured ja väikesed ehitusdetailid ja elemendid nii põrandal kui laual mängimiseks. 3- 6 eluaasta mänguasjad võivad erineda tinglikkuse astme poolest; rollimängude ja lavastuste mängimine ( maskid, kostüümid, lihtsad rekvisiidid); laste suur liikumistarve ( rõngad, hüppenöör, pall, suusad, kiiged, jalgratas); suur teadmis- ja uudishimu ( vahendid ja esemed uurimiseks ja avastamiseks liiv, vesi, lumi, puit, konstruktorid); nuputamis- mõistatamis- peamurdmismängud. Algkoolieas mängul hoopis teine iseloom- hakkab üha enam teiste tegevustega kokku
Näiteks Põhja- Euroopa kirikud on märksa lihtsamad ja detailivaesemad, Inglise ehitistel puudub aga prantslaslik kõrgussepürgimine. Itaalias ei kodunenud gootika üldse. · Gooti stiil: kirikute skulpturaalsed kaunistused, maalikunst, vitraaz, tahvelmaal Kirikute skulpturaalsed kaunistused Skulptuuri alal tähendab gootika märgatavat edasiminekut täiuslikuma ja looduslähedasema kujutusviisi poole. Abstraktsuse ja tinglikkuse asemele ilmus ka ornamentikasse looduslähedane kodumaiste taimede matkimine. Lineaarsuse ja joonistuslikkuse asendas ornamentikas, plastikas ja ka maalikunstis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimese keha proportsioonid muutusid õigeks. Enamik skulptuure jäi seotuks ehitistega. Kujud toetavad seljaga vastu seina ning seetõttu saab neid vaadata ainult eestpoolt. Eriti muutus sagedaseks madonna kujutamine. Selles leebelt naeratavas ning Kristuslast süles hoidvas jumalaemas pidid kehastuma
ümber kindlatel ja selgelt sõnastatud esteetilistel eesmärkidel (Stanislavsi ja Nemirovitsi Moskva Kunstiteater). Kunstiteatri kokkupõrkel Tsehhoviga ja tema ,,Kajakaga" sai alguse teater, millist polnud veel kunagi nähtud. 2) Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos
Projekteerimise pikaajaliste praktiliste kogemuste põhjal on võimalik ülesan- net dekomponeerida – jagada väiksemateks ja üksteisega mitte väga tugevalt seotud alaülesanneteks. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 23 Teataval määral eraldi vaadeldavad on elektrijaamade, alajaamade, elektri- võrkude ja võrgu osade projekteerimine. Teatava tinglikkuse juures on eraldi vaadeldavad võrgu üldskeemi, nimipinge- te, juhtide ristlõigete ja muude parameetrite valiku ülesanded. Seejuures tuleb loomulikult kuidagi püüda arvestada nende alaülesannete omavahelist sõltuvust. Selleks vaadeldakse projekteerimist kui iteratiivset protsessi, kus esimeses lähenduses lahendatakse alaülesandeid väga ligikaud- selt ja orienteerivalt. Sellele järgneb saadud tulemuste omavaheline kooskõlastamine ja korrigeeri-
stampe, ilma milleta teater eksisteerida ei suudaks. Ikka ja jälle tekivad teatris stambid, võitlus nendega. Naturalistid hakkavad tähele panema, et uue ja progressiivsega hakkavad teatrisse ilmuma stambid. 23) Naturalism ja E. Zola teatrivaated ning -praktika. Naturalism kogu see suund oli teoorias. Lavastused, mis pidid seda teooriat illustreerima, rõhusid uudsuse efektile. Uudsuse moment oli, seda polnud ennem teatris tehtud. Teatris säilib alati mingi tinglikkuse aste, kaob kunsti spetsiifika tol hetkel see mõte tundus väga ahvatlevana. Zola ,,Lõks" tema romaani järgi tegevus toimub linna pesumajas, 1879. aastal lavastus. Lavastuses stseen, kus laval naised pesumajas töötavad, pladistasid ehtsas vees, ehtsad aurupilved, märjapesu hunnikud ja vannid. Nende märja pesu hunnikute vahel kahe naise kaklus. Leidlikkus ja mõttepingutus, et tuua selline asi lavale. Vaatajale avaldas see suurt muljet. Koos
Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust. · Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured.
sujuvuse. Uusi jooni tuli iga arvestatava lüüriku loomingusse, igaüks püüdis leida oma andelaadile kõige paremini vastavat väljendust. · Poeediindividuaalsustelt ja stiililaadidelt silmapaistvalt mitmekesine, ilmutas luule aastail 1923--1928 siiski ühtsust arengu põhisuunas. Varem domineerinud romantiline stiili-ideaal taandus. Lüürikud vaatlesid elus toimuvat uurija pilguga. Seetõttu kahanes tinglikkuse ja poeetilise väljamõeldise osatähtsus. Järeldused, millele juhtis luulekujund, olid objektiivsemad ja tunnetusjõulisemad kui varem. Sõnastusviisis tundus rohkem asjalikkust, stiilifiguuride ehtiva, dekoratiivse käsutamise asemel püüti sõna tähendusrikka, sisuliselt funktsionaalse rakenduse poole. Üksikute autorite loomingus olid samal ajal hälbed arengu üldsuunast küllaltki suured.
annaabi.ee 
