Võistlustel osales 589 sportlast 61 riigist. Eesti sportlastest osalesid Libereci maailmameistrivõistlutel murdmaasuusatamises Tatjana Mannima, Laura Rohtla, Triin Ojaste, Kaija Udras, Kaili Sirge, Kaspar Kokk, Peeter Kümmel, Jaak Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali. 5 Tulemused 1. Murdmaasuusatamine 1
Kirik on taastatud võimalikult oma keskaegsel kujul, säilitades sealjuures maksimaalselt algset ehitussubstantsi. Loomulikult on siin mitmeid sõlmi, mille kohta piisav informatsioon puudub -- sellisel juhul on loobutud keskaega imiteerivast taastamisest. Nii ei ole taastatud Põhjasõjas hävinud kesklöövi ja kooriruumi võlvlage, vaid ehitatud lihtne puittalalagi. Suure töö kiriku taastamise juures on teinud arhitektuuribüroo ARC Projekt arhitekt Udo Tiirmaa, kes koos kunstiajaloolase Kaur Alttoaga on aastakümneid seisnud hea väga keerulise keskaegse hoone ülesehituse eest. Tartu Jaani kirik avati külastajatele 2005. aasta maikuus. 29. juunil 2005 toimus kiriku pidulik taasavamine. 1944. aasta augustis Nõukogude vägede pealetungil põles Jaani kirik.
1899 Jaani kiriku mberehitus, arhitekt W. Bockslaff. Kesklv saab talalae. 25. august 1944 kiriku hving Nukogude vgede pealetungi ajal. Jrele ji vaid hoone mristik ja krvallvide ning krkambri tellistest vlvlaed. 1952 Phjalvi varing. Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse. 19541965 vundamentide kaevamised ning mristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolane Olev Prints. 1989 suuremate restaureerimistde algus, arhitekt Udo Tiirmaa. 29. juuni 2005 Tartu Jaani kiriku taasphitsemine.
Kraatri päritolu tõestati alles 1998. aastal Kalle Suuroja juhitud geoloogiateadlaste rühma poolt. Eesti suurimat, vanimat ja väga hiljuti avastatud meteoriidkraatrit on keeruline uurida. Ta paikneb üleni vee all. Teisalt võib seda pidada meie vägevaimaks ja põnevaimaks kraatriks. Tema uurimine on alles algjärgus. Suur hulk Neugrundi kraatri saladusi kindlasti alles ootab avastamist. () 11 Kasutatud kirjandus 1. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tallinn: K&O Ofsett 2. Puura, V., Soesoo, A., Suuroja, S., Tiirmaa, R. (2006). Eesti meteoriidikraatrid. Tallinn 3. Relve, H. (2008). Eesti looduse vägi. Tallinn: Koolibri 4. http://www.loodusajakiri.ee/vana_loodus/arhiiv/nov98/kraater.htm 5. http://www.maavald.ee/uudised.html?rubriik=78&id=980&op=lugu 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Kaksikud_gnbr.jpg 7. http://www.egk.ee/vanaveeb/kaardis/plokk.html) 8. http://www
02.2018 (kokku osalejaid:48) 16.koht, hüpe: 104m. Punktid: 112,8. (9.koht). 10km ajaga 25.52,3 (38.koht) M Suur mägi+ 10km 20.02.2018 (kokku osalejaid: 48) 28.koht, hüpe: 123.5. Punktid: 114. (16.koht). 10km ajaga 25:28.3 (40.koht) Saavutas enne OM-e Jaapanis MK etapil II koha Kristjan Ilves. Foto: Stanislav Moshkov Karl-August Tiirmaa Sünniaeg: 07.07.1989 Treener: Tambet Pikkor, Andrus Ilves, Anatoli Smigun Klubi: Põhjakotkas Otepää M Normaalmägi+ 10km 14.02.2018 (kokku osalejaid:48) 43.koht, hüpe: 87 m. Punktid: 68,9 . (43.koht). 10km ajaga 25.58,2 (41.koht) M Suur mägi+ 10km 20.02.2018 (kokku osalejaid: 48) 45.koht, hüpe: 116. Punktid: 89,3. (34.koht). 10km ajaga 26.44,0 (47.koht)
Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13 5.1 Kaatri teke Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni 50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral, tänapäevase Uus-Meremaa kandis. Meteoriit läbis vähem kui kümnendiku sekundiga poolesaja 13R. Tiirmaa. Meteoriidid ja Meteoriidikraatrid. Tallinn 2002. Lk 91 meetri paksuse veekihi ja merepõhja katvate settekivimite kuni 200 meetri paksuse lasundi ning plahvatas siis ligi 300 m sügavuses, kristalse aluskorra ülaosas. 14 5.2 Kaatri kuju Hea säilivusega Kärdla struktuur on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km
Ökoloogilised põrandad Koostas: Liis Tiirmaa Säästev põrandakate • Säästev põrandakate on toodetud säästvatest materjalidest ja jätkusuutlikest protsessidest. • Jätkusuutlik põrandakate loob ohutuma ja tervislikuma hoone ja tagab tulevikus traditsiooniliste tootjate taastuvate loodusvarade tootmist. • Edaspidi räägin 11 erinevast säästlikust põrandakatest, millest mõnigi ei ole veel nii tuntud kui põrandamaterjal. Kork • Kork on suhteliselt uudne lahendus põrandakatete maailmas. • Korki saadakse korgitamme puu koorest, mis kõige enam leidub Vahemere metsadest. • Puid ei võeta maha, vaid võetakse puult koor maha. • Esimene kord võetakse koor maha 25 aastaselt puult, millel on vähemalt 60 cm ümbermõõt. • Iga 9-12 aasta jooksul saab uuesti koore maha võtta. • Ühelt korgitamme puult saab korki koguda kuskil 12 korda. Puu eluiga on 15...
Tartu Annelinna Gümnaasium AK-47 AUTOMAAT Referaat Elisaveta Saveljev 10R Juhendaja õp. Marko Tiirmaa Tartu 2012 1 SISUKORD SISUKORD………………………………….2 SISSEJUHATUS………………………….....3 1. AK-47. MIS SEE ÜLDSE ON?.......... …...4 1.1.ÜLDINFO.......………...……………..4 1.2.ISELOOMUSTUS.………...………...5 2. AJALUGU…………………………… ….5 3. KIRJELDUS............................ …………...5 4. TÖÖ PÕHIMÕTTE...............................
46 FRENZEL Eric GER 89,0 17,5 17,5 17,0 17,5 17,5 26:42,8 4 NURMSALU Kaarel EST 88,5 17,0 17,0 17,0 16,5 17,0 26:43,3 23 TRACHUK Volodymyr UKR 79,5 16,0 15,5 15,0 15,0 16,0 25:21,6 6 VODSEDALEK Ales CZE 98,0 17,5 18,0 18,0 17,5 18,0 28:17,9 19 BERLOT Gasper SLO 91,5 17,0 17,5 17,0 17,5 17,0 27:19,0 10 TIIRMAA Karl August EST 92,0 17,0 18,0 17,5 17,5 18,0 27:34,5 28 FELISAZ Jonathan FRA 85,5 16,5 17,0 16,5 17,0 17,5 26:34,9 26 HUG Tim SUI 86,0 17,0 17,5 17,0 17,0 17,5 26:57,8 21 MYSLICKI Jason CAN 83,0 17,0 16,5 17,0 16,5 16,0 26:35,1 8 SAVILL Wesley CAN 86,0 17,0 17,5 17,0 17,0 17,0 27:08,9 7 PIHO Kail EST 74,5 15,5 16,0 16,0 16,0 15,0 25:26,1
Hiina pärast teist maailmasõda Merje Tiirmaa 12B NRG Kodusõda ja kommunistide võit Pärast teist maailmasõda (1939-1945), puhkes Hiinas 1945.aastal rahvuslaste ja kommunistide vahel võimuvõitlus, mis viis kodusõjani. Kodusõja võib jaotada kolme faasi: 1)Esimene, mis kestis 1946. aasta juulist 1947. aasta juunini, algas
Rehemaa; Kaili Sirge 8.2. Eesti mäesuusatajaid Ranek Koni; Tõnis Luik; Triin Tobi; Lise Anette Vaher; 8.3. Eesti laskesuusatajaid Margus Ader; Sirli Hanni; Kauri Kõiv; Priit Narusk; Tõnu Pääsuke; Eveli Saue; Rene Zahkna; Indrek Toberluts 8.4. Eesti suusahüppajaid Marti Nõmme; Siim Tanel Sammelselg 8.5. Eesti kahevõistlejaid Kristjan Ilves; Karl Mustjõgi; Han Hendrik Piho; Kail Piho; Karl-August Tiirmaa 8.6. Eesti vigursuusatajaid Kelly Sildaru 15 Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Murdmaasuusatamine http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ http://www.eok.ee/murdmaasuusatamine http://maesuusatamine.weebly.com/maumlesuusatamise-ajalugu.html http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4esuusatamine http://et.wikipedia.org/wiki/Suusah%C3%BCpped http://et.wikipedia.org/wiki/2009
huvi üles näidata. Sageli pole integreeritud õppetöö läbiviimine vaimupuudega lastega sugugi lihtne. Enamasti just sellistel juhtudel, kus individuaalne arendus nõuab suurt aja- ja personalikulu. Siiski tuleb alati osata leida võimalusi osaliseks integreerimiseks. Kasutatud kirjandus · Lilian Kivi, Helgi Sarapuu. Laps ja lasteaed. Tartu: AS Atlex, 2005 · Wolf-Rüdiger Walburg. Vaimupuudepedagoogika alused. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 1998 · Luule Tiirmaa. Erivajadutega lapse ja noore toetamise võimalusi hariduse omandamisel. Tallinn: Argo, 2007 · Ene Kulderknup. Lapse arengu hindamine ja toetamine. Tartu: Studium, 2008 · Eripedagoogika. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda, 2006 · Inger Kraav, Mare Liiger, Margit Pärn, Ülle Kruuda, Ann Oder, Kristin Sooaru, Astrid Allese, Siiri-Liis Läänesaar. Lapsehoidja käsiraamat. Tallinn 2007 · Viivi Neare. Erivajadustega laste integreeritud õpetamise võimalused Eestis
Körber. Esimesed uuringud ordulinnusel toimusid 18781879 Theodor Schiemanni juhtimisel. Nende korraldamiseks loodi oma ühing (Ausgrabungscomité), millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nende kaevamiste käigus puhastati rusudest ja kaevati välja kogu pealinnus ja osa seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939 uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971 ja 1972 toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (19981999 Andres Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.1570. aastani. · Villu kelder
Asteroidid ehk väikekehad tiirlevad ümber Marsi ja Jupiteri orbiitide. Komeedid on kõige tuntumad Päikesesüsteemi väikekehadest. Neid kutsutakse sabatähtedeks. Üheks selliseks on komeediks on ,,Halley". Kasutatud kirjandus 13 Oja, H. Põhjanael. Tln, Valgus, 1999, lk. 94-96. Pärtel, E., Lõhmus, J. Soojusõpetus Aatom ja Universum. Füüsika 9. klassile. Tln, Koolibri, 2000, lk. 128-129. Tiirmaa, R. Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tln, K&O Ofset, 2002. 108 lk. Astronoomia. Kordamine, URL www.kool.ee/argo/fyys/astronoomia.doc (10.04.10). Päikesesüsteem, 2 osa. Päikesesüsteemi väikekehad, peatükk 11, URL http://opik.obs.ee/osa2/ptk11/tekst.html (10.04.10). Teised päikesesüsteemi taevakehad, asteroidid, URL http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_paikesesysteem.htm#Asteroidid (17.04.10). Pilt 1. Meteoriit. URL - http://www
Endel Varep, Vambola Maavara (koostajad) ,,Eesti maastikud", 1984, ,,Eesti Raamat", Tallinn. käsitleb Eesti maastikutüüpe. Aita Saksing (koostaja) "Vooremaa jääaja vabaõhumuuseum", 2007 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut ja Turu Ülikooli geoloogiaosakond: Ivar Puura "Eesti kivistisi. Geoloogilised retked Eestis 1", 2006 Alvar Soesoo, Avo Miidel (koostajad) "Põhja-Eesti klint", 2006 Tiiu Märss, Alvar Soesoo, Heldur Nestor (koostajad) "Saaremaa pangad", 2006 Reet Tiirmaa, Väino Puura, Alvar Soesoo, Sten Suuroja (koostajad) "Eesti meteoriidikraatrid", 2006 Aasa Aaloe, Heikki Bauert, Alvar Soesoo (koostajad) "Kukersiit Eesti põlevkivi", 2006 Helle Perens, Elmar Kala (koostajad) ,,Paekivi Eesti rahvuskivi", 2007 Olav Eklund, Alvar Soesoo (koostajad) ,,Kristalsed kivimid Lõuna-Soomes ja Eestis", 2007 Enn Pirrus, Heldur Nestor, Alvar Soesoo, Ari Linna (koostajad) "Vend ja Kambrium Eestis ning Lõuna-Soomes", 2006
32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/astronoomia.htm [4.aprill] 9. http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_%28planeet%29 [4.aprill] 10. http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun [4.aprill] 11. http://et.wikipedia
2380 1972 Ruus Ants Tartu 05:58:22 M70 1268 37 2586 Gede Triin Harju 04:08:20 N17 1289 39 2926 Kütt Katrin Viljandi 04:09:46 N17 1055 31 2940 Leitane Laima Läti 03:58:45 N17 992 28 2670 Rist Daisi Harju 03:55:39 N17 918 21 2669 Rist Liisi Harju 03:52:11 N17 784 16 2639 Steinburg Greete Lääne-Viru 03:45:15 N17 1570 55 2406 Tiirmaa Laura Valga 04:24:13 N17 759 14 591 Brazevic Sabina Leedu 03:44:07 N20 1665 62 2298 Cepelyte Roberta Leedu 04:29:23 N20 618 11 3003 Ehrberg Liisa Rapla 03:36:41 N20 1583 56 2320 Janeliunaite Edita Leedu 04:24:56 N20 1026 30 3013 Kurgjärv Jaanika Tartu 03:57:14 N20 955 25 3010 Kuuskvere Maarja Tartu 03:54:06 N20
com/Articles/vsl/ Their educational function in supporting v70.pdf, vaadatud 23.05.2008. talented students. Radboud University Nijmegen. Schuler. P. A. (2000). Perfectionism and gifted adolescents. Journal of Secon- Sepp, V. (2007). Andekus kui erivaja- dary Gifted Education, 11, 183–197. dus. Rmt: L. Tiirmaa (Toim.) Erivaja- dustega lapse ja noore toetamise võimalusi Steiner, H. H., Carr, M. (2003/2009). hariduse omandamisel. Tallinn, REKK. Cognitive development in gifted child- ren: Toward a more precise understan- ding of emerging differences in intel- 122 Kasutatud kirjandus ligence. Educational Pscyhology Review, A matter of motivation
annaabi.ee 
