Rokokoo (u. 1710.-1760) Rokokoo tähendab prantsuse keeles merekarpi.Tekkis ja omandas kõige iseloomulikuma kuju Prantsusmaal. Rokokoo ajastu välisarhitektuuris jäi püsima senine, baroklik laad. Rokokoo kunstis olid väga sagedasteks motiivideks taimornamendid, merekarbid ja orvandid (merekarbi poolmikud). Maalikunstnikud: 1. Boucher-lodevates poosides naised, väikesed Erosed tiirlemas 2. Watteau-meisterlik õhu ja valguse ning looduse ja uhketes tualettides inimeste sidumine üheks maaliliseks ja elurõõmsaks tervikukd 3. Fragonard-pikantselt mänglev, alati luuleline ja värske 4. Chardin-motiivid igapäevaelust Rokokoo ajastu interjöris kaob rangus ja raskepärasus, seinu katavad õrnades toonides maalingud, arvukad peeglid ja gobeläänid. Kasutusele võeti paberist tapeet. Rokokoo skulptorid: 1
Teised vastastikmõju liigid Vastastikmõju liigid Gravitatsiooniline vastastikmõju Elektromagnetiline vastastikmõju Tugev vastastikmõju Nõrk vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju Gravitatsiooniline vastastikmõju on makromaailma suurte kehade kooshoidmiseks. Nt: planeete hoiab päikese ümber tiirlemas gravitatsiooniline vastastikmõju. James Clerk Maxwell (1831-1879) Ta näitas et tõmbumisel ja tõukumisel pole tegemist kahe eraldi mõjuliigiga. Elekter ja magnetism on omavahel tihedalt seotud, nad on ühesuguse olemusega. Seega saab rääkida ühest suurest vastastikmõjust elektromagnetilisest vastastikmõjust. Elektromagnetiline vastastikmõju
Uurimustöö Saturnist Päikesesüsteem Ümber Päikese peaaegu ringjoonelisel orbiidil tiirleb 9 planeeti , millest üks on Maa. Kõik planeedid pöörlevad. Planeedid tekkisid gaasist ja tolmust samaaegselt Päikesega. Päikesele lähimad Merkuur, Veenus, Maa ja Marss on kivist. Ülejäänud viiest neli on gaasilised. Päike hoiab planeete tiirlemas ümber enda oma tugeva raskusjõuga. Planeetide orbiidid on ringjoonest pisut erinevad ellipsid. Saturn Saturn on tohutu gaasikera, mille keskel peitub väike tahke tuum. Planeedi ekvaatori kohal näeme sadu rõngaid, mille laius kokku on võrreldav Kuu kaugusega Maast. Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ja suuruselt teine: orbiit: 1,429,400,000 km (9.54 AU) Päikesest diameeter: 120,536 km (ekvatoriaalne) mass: 5.68e26 kg
1. Tuum on keraraoline keha aatomi keskmes, mille ümber tiirlevad elektronid. tuuma tähtsaim koostisosa on prootonid kuna prootonid määravad ära keemilise elemendi. tuuma ülesandeks on hoida elektrone enda ümber tiirlemas, mida ligemal on elektron seda tugevamalt on ta tuumaga seotud , mida kaugemal orbiidil elektron tiirleb seda väiksem võim tuumal tema üle on. 2. Aatomituml10 astmel-15 aatomil 10m, astmel-10m 3. aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, vaadates perioodilisuse tabelist aatominumbrit 4. tuumalaeng- elemendi järjenumber perioodilisuse süsteemis, massiarv prootonite ja neutronite koguarvu A=Z pluss N 5
peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Tuuma ümbritseb väga eksootilises olekus aine - metalliline vesinik. Erinevalt teistest hiidplaneetidest on meil olemas ka sisevaade Jupiteri atmosfääri ülakihtidest.
Teised päikesesüsteemid Universumis on palju Päikesega sarnaseid tähti. Astronoomid on alati arvanud, et mõnel neist on planeetide süsteem, mis tiirleb tema ümber. Tähed on siiski nii kauged ja heledad, et tuhme planeete tähe lähedal oli kaua aega võimatu avastada. 1980.aastatel avastasid astronoomid esimesed tähed, mis olid ümbritsetud gaasist ja tolmust ketastega. Järgmisle aastakümnel leiti esimesed planeedid Päiksest erinevate tähtede ümber. Esimene avastati 1995.aastal tiirlemas ümber tähe 51 Pegasi. See planeet on vähemalt 150 korda massivsem kui Maa, 20 korda oma tähele lähemal ja teeb tiiru 4,2 päevaga. Siiani on leitud umbes 15 tähte millel on planeedid. Astronoomid ei saa neid planeete vahetult näha, kuid nad võivad neid avastada tähe väikeste võnkumiste kaudu, mis on põhjustanud planeedi gravitatsiionijõu tõmbest tiirlemisel tähe. Mitte liiga kauges tulevikus annavad uued teleskoobid neile nende uute maailmade esimesed pildid.
Nad olid merest väga vaimustused, sest ei olnud seda enne niimoodi näinud ja nautisid oma kogemust väga. Läksid jalgupidi vette ja võtsid isegi pudeliga merevett kaasa, sest see tundu neile nii eriline. Teises loos oli juttu kuulast saami lauljast, kes aga ütles oma esinemisest ära. Pärast oli teda kuskil poes nähtud ning paljud imestasid, et kuidas tal küll ei olnud kaasas turvamehi ja ümber tiirlemas ajakirjanikke. Tema oli lihtsalt päris nii väiksest rahvusest, kus see ei olnud tavaks, aga teistele tundud see asi väga imelikuna. Kolmas lugu räägib sellest, kuidas fotograafid sõitsid kaugele, et näha ja pildistada virmalisi. See oli nende reisi peamine põhjus, aga mehed, kes olid kohalikud ja olid nendega kaasas, ei osanud virmalistes midagi erilist
See jätab inimese hinge suured haavad, mis ei unune iial. Nii vabastav on unustada enda mured ja probleemid paariks tunniks ja sõpradega kvaliteetaega veeta. Sõbrad on minu elus väga tähtsal kohal. Mida ma ilma Nendeta küll teeks. Kas mõni päev ei võiks mööduda nii, et kõik oleks positiivne. Ma igatsen aega, kus olin 5-ne ja ei saanud asjadest veel täpselt aru. Kogu see hetkeseisund on lihtsalt nii uskumatu. Ajab lausa nutma. 23.09.2013 Sada üks erinevat mõtet tiirlemas peas. Mida õigupoolest tahta, täpselt ei teagi. Alles üleeile mõtisklesin kolimise üle, mis tähendaks peaaegu et nullist alustamist. Ilma perekonna ja sõpradeta. Seda mina hetkel ei suudaks. Õpilastel kes tulevad kaugemalt ühiselamusse elama võib raske elu olla. Nad ei näe iga päev enda õdesid-vendi ega emasid-isasid. Kuigi ühiselamus elamisega saavad kaasa nad suure elamuse ja õpivad olema rohkem iseseisvamad. Vaenlaste arvamused on tihti tõele lähemal kui endi omad
Galilei. Mass ja kaal Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha. Keha kaal on kehale mõjuv gravitatsiooniline tõmbejõud ehk raskusjõud. Et Kuu mass on väiksem kui Maa mass, on raskusjõud Kuul väiksem, see moodustab ühe kuuendiku Maa raskusjõust. Seega kaalub kosmonaut Kuu peal ainult ühe kuuendiku sellest, mis ta kaalub Maa peal, aga tema mass on Kuul sama, mis Maa peal. Kuu ja Maa Maa raskusjõud hoiab Kuud tiirlemas ümber Maa. Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad. Kui Kuu on otse mere kohal, siis tõmbab tema raskusjõud merevett enda poole, põhjustades tõusu, kui Maa pöördub, siis satub Kuu maismaa kohale ja algab mõõn. Maa raskusjõud Maa vastaskülgedel olevad inimesed seisavad üksteise suhtes pea alaspidi. Aga maailmaruumi nad ei kuku. Nad püsivad igal pool kindlalt Maa pinnal. See on sellepärast, et raskusjõud tõmbab kõiki kehi Maa keskpunkti poole. ,,Allapoole'' tähendab alati Maa
Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puisniidud on omal ajal olnud Saaremaa maastike lahutamatu osa, kuid 1997
Metsas on tavaliseks väikekiskjaks metsnugis, siin on ka mitmed mäkrade ja rebaste urgude kolooniad. Viidumäe metsades pesitseb rohkelt värvulisi, mitmed rähniliigid (tavalisemad musträhn, suur- ja väike-kirjurähn), karvasjalg-kakk, kodukakk, värbkakk, öösorr ja õõnetuvi. Siin elutsevad ka rongad ja 2 merikotkapaari. Looduskaitseala vahetus naabruses pesitseb juba aastaid edukalt must-toonekure paar, keda võib hea õnne korral kaitseala kohal tiirlemas näha. Niidud Niitude osatähtsus Viidumäe tänases maastikupildis on üsna väike. Niiduilmelised on mõned endised karjamaakadastikud ja söötijäänud põllumaad, kus kõige haruldasemaks taimeliigiks on väikeseõiene hiirehernes ühel oma Eesti vähestest leiukohtadest. Metsatekkelised puisniidud on Eesti kõige liigirikkamad taimekooslused, mis nõuavad iga-aastast niitmist. Puuliikidest on niidule kasvama
Need avastused ei leidnud kinnitust, kuna teised teadlased leidsid, et võbelemist olid põhjustanud vead van de Kampi vaatlusmeetodis. 1990. aastate lõpus algas tõeline eksoplaneetide avastamise buum. See osutus võimalikuks tänu parematele teleskoopidele ja tahkisvastuvõtjatele koos arvutil baseeruva pilditöötlusega. (5) Esimene eksoplaneet avastati pulsari ehk neutrontähe lähedadalt 1991 aastal. Tavalise tähe – 51 Pegasi – ümber avastati eksoplaneet tiirlemas 1995 aastal. (1) 6 4 Leitud eksoplaneete 4.1 Suurim eksoplaneet 10. juulil 2003 avastasid Hubble'i kosmoseteleskoobi informatsiooni kasutanud astronoomid vanima eksoplaneedi. Sellele anti nimeks Metuusala, piiblist tuntud väga vanaks elanud inimese järgi. Metuusala asub meist 5600 valgusaasta kaugusel, massi on tal kahe Jupiteri jagu ning tema vanuseks on hinnatud 13 miljardit aastat. Planeet asub kerasparves M4 Skorpioni tähtkujus. (5)
peajumala nime, justkui oleksid aimanud, et tegemist on suurima planeediga. Planeetide tegelikust suurusest polnud siis veel mingit aimu. Võimalus määrata nende mõõtmed tekkis alles pärast seda, kui Galileo Galilei taipas Hollandis leiutatud teleskoobi taevasse pöörata. Järgmisel aastal jõudis vaatlusjärg Jupiterini ning Galilei tegi ühe oma tähtsaima astronoomilise avastuse - leidis neli kuud, mis planeedi ümber tiirlemas. See näitas veenvalt, et maailmas pole ühtset punkti, mille ümber kõik taevakehad tiirlevad, vaid neid on palju. Jupiter on tohutu suur, ületades Maa läbimõõdu umbes 11 korda ja massi koguni ligi 318 korda. Nagu teistelgi hiidplaneetidel, pole Jupiteril tahket pinda. Täpsemalt öeldes - see pind on nii sügaval, et ei tule arvesse. Arvatavasti kivimitest, metallidest ja jääst koosneva tahke tuuma läbimõõt moodustab umbes viiendiku planeedi läbimõõdust. Planeet Jupiter
Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa täpselt sama ajaga, kui ühe pöörde ümber oma telje, mis võimaldab tal näidata meile ainult ühte oma külge. Kõik oli vaikne, kui Apollo 11 maanudus Kuule. Seal ei ole atmosfääri, mis kannaks helisid edasi. Kuu pind on kaetud kraatritega, mille põhjustasid pärast Kuu tekkimist sellele kukkunud meteoriidid. Mõned neist purustasid Kuu koore ja laava nõrgus pinnale. Need on Maalt nähtavad tumedad >mered<. Maa külgetõmbejõud hoiab Kuu orbiidil tiirlemas, kuid Kuu eemaldub meist 4 cm aastas.Kuu külgetõmbejõud mõjutab Maa ookeane, põhjustades tõusu ja mõõna, ning aeglustab Maa pöörlemist tuhandike sekundi võrra sajandis. Marss Andmed. · Keskmine kaugus Päikesest:227,9 miljonit kilomeetrit · Läbimõõt:6 787 kilomeetrit · Pinnatemperatuur:-120 C kuni +15 C · Ööpäev: 4 tundi ja 37 minutit · Aasta pikkus: 687 Maa päeva · Kuude hulk: 2 Marss on roostekarva planeet
Säärane edu näitab, et planeedikütid ei lõpeta enne, kui on avastanud mõne maaga sarnaneva planeedi. Ja see aeg enam kuigi kaugel enam ei ole. See võib tunduda kerge, leida planeete, meie maa sarnaseid planeete, mujalt galaktikast või universumist, lihtsalt suurte teleskoopidega vaatlemisel aga see pole mitte sugugi nii. Tegelikkuses on see vägagi raske ning aeganõudev ja teleskoopidega ei ole siin just eriti midagi teha. Et leida planeete ja muid taevakehi tiirlemas ümber oma tähe, läheb vaja tõsist matemaatikat, päevi ja kuid kestvaid rehkendusi. Nüüdseks luuakse aina targemaid arvuteid, super-arvuteid, mis teevad meie eest need ülirasked tehted ära. Iidsed kontaktid On inimesi, kes usuvad, et meiega on juba kontakteerunud võõramaised tsivilisatsioonid. Arvatakse nägevat teistel planeetidel ja kuudel erinevaid ülisuuri struktuure, nagu Marsi nägu, mis on tänaseks välja uuritud, et see ei ole mingi ehitis, vaid lihtsalt halva kvaliteediga
Elav on mererannik mõlemal rändeperioodil, kui siin peatub arvukalt mitmesuguseid linnuliike. Avamerel viibivad siis arvukad aulide, sõtkaste, pardi ja vardi liikide parved. Rohkesti peatub hanesid ja luiki, kelle parved on kaunis suured ja isendirohked. Rannikul aga peatuvad kurvitsaliste salgad. Vahel lendab mere kohal või istub mõnel kivil meie suurim kajakaline - merikajakas. Harvem võib kohata tõmmukajakat. Tihti võib mererannal kivi või õhus tiirlemas näha merikotkast. Mererannaga on seotud ka haha elupaigad. Üheks haruldasemaks on seni ainult Saaremaad ümbritsevail väikestel laidudel pesitsev röövtiir. Liigirikkam on aga randniitude, jõeluhtade ja 12 siseveekogude kaldaalade linnustik. Üheks enamesinevaks liigiks on siin kiivitaja. Veel esineb rohkesti punajalg-tildrit, harvemini mustsaba-viglet ja suurkoovitajat. Pesitsevad ka
väljas. Sel juhul on aatom ioniseeritud.Tuumale lähenemisel aatomi potensiaalne energia arvuliselt väheneb nullist negatiivsuse suunas valemi 4 Eo En= - kaudu, kus E o on energia, millele vastab n = 1 ja E n mistahes teistele statsionaarsetele n2 olekutele vastab n = 2, 3, 4... energiaväärtus Kesktõmbe- ehk tsentripetaaljõuks F, mis hoiab elektroni tuuma ümber tiirlemas, on elektrijõud tuuma ja elektroni vahel Coulombi seaduse järgi ke 2 F = 2 , kus e - elementaarlaeng ja k = 1 / 4 0 , milles 0 elektriline konstant k = 9 10 9 rn Nm 2 C2 v n2 mv n2 ke 2 Kesktõmbekiirendus a = . Rakendades Newtoni 2. seadust F = m a , saame F = =
Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun ja Pluuto. Lisaks planeetidele liigub Päikesesüsteemis ka asteroide ja komeete. Asteroidid ja komeedid on jää- ja kivimikamakad, mis tiirlevad peamiselt Marsi ja Jupiteri vahel. Suurima, ligi 1000 kilomeetrise läbimõõduga asteroidi nimi on Ceres. Päikesesüsteemi vaadates tundub nagu mängiksid kõik taevakehad lõputut ringmängu nimega Päikesesüsteem. Päikese külgetõmbejõud hoiab planeedid kindlalt enda ümber tiirlemas. Neid jooni, mida pildil näed, tegelikult õhus ei hõlju. Jooned on selleks, et näidata sulle paremini, kuidas iga planeet oma ringmängujoonel liigub. Päikesesüsteem tekkis 5 biljonit aastattagasi Galaktikas iseenda raskuse mõjulkokku tõmbuma hakanud gaasipilvedest. Pilve läbimõõtoli 4 valgusaastat, umbes 70% sellest oli vesinik, 30%heelium ja 1% moodustasid rasked elemendid (hapnik, süsinik, ränija metallid). Enamik gaasi koondus pilve keskele, kus hakkas tekkima Päike
Mass ja kaal Keha mass on selle koostismaterjali kogus. Mass ei muutu, olenemata sellest, missuguses maailmaruumis asub keha. Keha kaal on kehale mõjuv gravitatsiooniline tõmbejõud ehk raskusjõud. Et Kuu mass on väiksem kui Maa mass, on raskusjõud Kuul väiksem, see moodustab ühe kuuendiku Maa raskusjõust. Seega kaalub kosmonaut Kuu peal ainult ühe kuuendiku sellest, mis ta kaalub Maa peal, aga tema mass on Kuul sama, mis Maa peal. Kuu ja Maa Maa raskusjõud hoiab Kuud tiirlemas ümber Maa. Kuu raskusjõud mõjutab omakorda Maad. Kui Kuu on otse mere kohal, siis tõmbab tema raskusjõud merevett enda poole, põhjustades tõusu, kui Maa pöördub, siis satub Kuu maismaa kohale ja algab mõõn. Maa raskusjõud Maa vastaskülgedel olevad inimesed seisavad üksteise suhtes pea alaspidi. Aga maailmaruumi nad ei kuku. Nad püsivad igal pool kindlalt Maa pinnal. See on sellepärast, et raskusjõud tõmbab kõiki kehi Maa keskpunkti poole. ,,Allapoole''
vorme ja ütleme, et mateeria esineb kahel kujul ainena ja väljadena. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Väljad on erinevate vastastikmõjude vahendajad. Neid me otseselt ei taju (välja arvatud valgus, väga kitsas lõik elektromagnetväljast). Väljade olemasolu kinnitavad kaudsed nähtused: näiteks gravitatsiooniväli tõmbab kõiki kehi Maa poole, Päikese gravitatsiooniväli hoiab planeete tiirlemas ümber Päikese, elektrivälja kaudu mõjutavad üksteist mistahes laetud kehad ja aatomi sees tuumad ning elektronkatted jne. Tänapäevaks on avastatud neli põhilist vastastikmõju liiki, millele vastab oma kindel väli. Mõju tugevuse järgi alates nõrgimast on need: gravitatsiooniväli (massiga kehade vahel), nõrk vastastikmõju (elementaarosakeste vahel), elektromagnetväli (laetud kehade ja magnetite vahel) ja tugev vastastikmõju (kvarkide- tuumaosakeste vahel).
Kui staator seisab paigal, saavutatakse maksimaalne moment, kui aga staatorit järk-järgult vabaks lasta, siis näeme, et vabaduse arvel väljastatav pöördemoment samavõrra väheneb. Põllumajandustraktoritel neid enamasti ei kasutata. 31. Automaatkäigukastid. Planetaar- ehk satelliithambumine tähendab seda, et ülekande vedav ja veetav hammasratas on paigutatud teineteise sisse ning neid ühendavad omavahel vahe- ehk sateliithammasrattad, mis on kui planeedid tiirlemas ümber kesk- ehk päikese- hammasratta. Need omakorda pöörlevad kaasavedaja telgedel. Kogu ülekanne saab töötada ainult ühel tingimusel: üks planetaarmehhanismi lülidest, olgu see vedav, vahe või veetav, peab seisma paigal ehk olema pidurdatud. Ülekannet on võimalik kasutada kuuel erineval tööreziimil, mis kõik mingil moel muudavad veetava lüli pöörlemist vedava lüli suhtes. Niipea aga kui
Vibratsiooni sagedusastme saame tunneme ära selle järgi, mil määral inimene on magnetiks teistele inimestele. 6. Külgetõmbe seadus. See on kogu ilmutuse põhiseadus, Armastuse Aspekt, ja ta valitseb Hinge. Üks 3st põhiseadusest ja tal on 11 allseadust. See seadus kirjeldab külgetõmbejõudu, mis hoiab meie Päikesesüsteemi Siriani suunas. Too jõud hoiab meie planeete ringlemas ümber keskpunkti, Päikese. Too jõud hoiab väiksemaid aatomite ja molekulaarsüsteeme tiirlemas ümber oma keskpunkti ja peenkehad korrastatult ümber oma mikrokosmiliste keskuste. See on inimese jaoks esmane seadus. Sünteesiseadust hakkatakse tundma. 7. Tasakaaluseadus (aus vahetus). See on võrdsuse seaduse viimistlus ja jätk. Tasakaaluseadus on universumi seadus, mis asendab kõiki inimese seadusi, luues stabiilsust kolmandas mensioonis. Iga mõte, ükskõik kelle poolt loodud, peab olema tasakaalustatud. See on jumalik tarkus
väikesed proosa jutustused, mis rääkisid hinge rännakutest teispoolses elus, põrgus see on ka D inspireerinud. Allegooriad laialt levinud ka hiliskeskajal, laialdane sümboolika keskaegsed jooned. Religioosne raamistus paavstivaenulikkus ei tähendanud eemalepöördumist kirikust. Poeem on religioosne, suurim sellistest üldse. Maailmapilt on keskaegne selles Ameerika avastamata, maakera kujust ei teatud midagi. Universumi keskpaigas on Maa, selle ümber kümme taevast tiirlemas. 9 on kehalised ja liikuvad need kandsid planeetide nimetusi, üle nende kõigi on 10. teavas Empüreum leegitsev taevas, mis on kehatu ja liikumatu. Seal on Jumal. Saatana tulekut maailma kirjeldab D. Tema maa peale kukkumisest tekkis kukkumiskoht põrgu. Lehtrikujuline, sellel on ringid, mis lähevad järjest sügavamale põrgu põhja. Maakera põhjapool on kaetud maaga ja lõunapool veega ameerikat ei oldud veel avastatud! Jumala tahtel tekkis ka purgatoorium
annaabi.ee 
