KAS TIINA OLI VÕITJA VÕI KAOTAJA? "Libahunt" kujutab kahe vastandliku ellusuhtumise kokkupõrget ja käsitleb inimlikke probleeme läbi aegade: üldsuse ja inimese vastasseisu, kadedust ja konkurendi hävitamist laimuga, inimese nõrkust võidelda oma armastuse eest. Küsimusele, kas Tiina on võitja või kaotaja, ei saa minu arvates üheselt vastata, sest Tiina oli nii võitja, kui ka kaotaja. Tiina satub peale ema hukkamist Tammaru perekonda, kes on võtnud nõuks ukse tagant leitud külmunud ja nälginud laps üles kasvatada. Tiina erineb aga Tammaru pererahvast mitmeti, ta on tumedamat verd, on alati vabaduses elanud. Seetõttu ei suuda Tiina omaks võtta lootusetut alistumist mõisa ja kiriku meelevallale. Tema kirglik loomus ei suuda leppida inimest alandavate ja moonutavate oludega. Nõnda satub ta konflikti olemasoleva elukorraga, Tammaru pere traditsiooniliste tõekspidamistega. Inimesed lihtsalt ei suutnu...
Kokkuvõte ,,Libahundi" tegevustik toimub ajas, kui Eestis valitses pärisorjus. Usuti nõidade ja libahuntide olemasolusse ja peeti seda elu, mida elati ainuõigeks. Loo peategelaseks on nõia tütar Tiina, kuna külarahvas siiralt uskus, et Tiina ema oli paha ja nõid, siis pilluti ta kividega surnuks. Tiina oli väga väike ja tal ei olnud kuskile minna, nii sattuski ta peale ema surma Tammaru talu ukse taha, kuhu ta võeti elama. Tiinast ei kasvanud, aga selline inimene kellega Tammarulased olid harjunud. Tiina oli pigem oma emasse ja isasse, ta tahtis olla vaba, mitte teiste inimeste ori. Tiina oli veendunud, et inimesed peavad uskuma oma unistustesse ja mitte laskma teistel inimestel enda üle valitseda. Peale oma elurõõmu oli Tiina ka ilus ja nii armuski perepoeg Tiinasse. Ajast aega olid Tammarulased abiellunud oma perekeskselt ja nii oli Margus juba ette paari pandud kasuõe Mariga
Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem olid ema ja isa surnud, vanaema oli pimedaks jäänud, Mari oli Margusega abielus ja neil oli sündinud väike laps. Ühel õhtul kuulis Margus huntide ulgumist ning tormas relvaga õue. Peale püssilasku kuulis ta hoopis kriiskavat naise häält. Ta tormas välja ja tõi Tiina tuppa. Tiina tänas
Kümme aastat hiljem oli Tiina, Margus ja Mari juba suuremaks kasvanud. Margusele hakkas meeldima Tiina, kuid pere oli Marguse ja Tiina suhte vastu. Tammari perekonnas oli kombeks abielluda oma suguvõsaga ehk Margus pidi abielluma Mariga. Mari hakkas levitama küla peale juttu ,et Tiina oli libahunt. Jaanipäeval jooksis Tiina nuttes minema, kuna talurahvas arvas, et ta on libahunt. Margus oli nukker ja igatses Tiinat kuid pere oli õnnelik, et said Tiinast lahti. Ühel õhtul ilmus Tiina uksepeale ja kutsus Marguse metsa elama. Margus kõhkles ja Tiina jooksis nuttes metsa. Viis aastat hiljem olid ema ja isa surnud, vanaema oli pimedaks jäänud, Mari oli Margusega abielus ja neil oli sündinud väike laps. Ühel õhtul kuulis Margus huntide ulgumist ning tormas relvaga õue. Peale püssilasku kuulis ta hoopis kriiskavat naise häält. Ta tormas välja ja tõi Tiina tuppa. Tiina tänas Margust, et ta tema viletsa elu lõpetas.
Tekstiülesanne Juku ja Tiina istusid Londonist lennuki peale, Tiina tund aega hiljem kui Juku. Juku lennuk suundus Berliini, Tiina lennuk aga Pariisi. Pariisi kaugus Londonist on ümardatult 340,5 km, Londoni kaugus Berliinist aga 930 km. Nurk Berliini ja Pariisi vahel Londoni suhtes on 81,42. Lennuki keskmine kiirus on 800 km/h. Kui palju hiljem jõudis Juku sihtkohta ja kui kaugel oli ta siis Tiinast? Andmed: =81,42 a=340,5 km b=930 km v=800 km/h Lahendus: Kui kaua sõitis Juku lennukis? Kui kaua sõitis Tiina lennukis? Mitu kilomeetrit on Berliini ja Pariisi vahel? Kui palju hiljem jõudis Juku sihtkohta? Vastus: Juku jõudis sihtkohta 2 min hiljem ja nendevaheline kaugus oli 941,5 km.
kalliks talle kui Tiina on. Mari on aga kangekaelne ja ei luba eales teda Tiinale anda. 4.vaatus Rehealune. Margus on omas mõtetes ja tusane, Jaanus üritab lohutada, et ju ikka Tiina tagasi tuleb, kuigi neli päeva juba kadunud olnud. Vanaema ja Margus jäävad jutustama, vanaema nagu Marguse poolt, et südant ei saa sundida Marit armastama, kui Tiina on südames kinni. Kuid siiski pooldab, et vanemate vastu ei saa ja mida nad Tiinast teavad midagi et põlvest põlve on naised olnud blondid ja sinisilmsed, mitte kuumaverelised nagu Tiina. Et ei saa kõike, millest süda sonib. Pere hakkab sööma, isa ütleb Margusele, et see ei norutaks ja võtaks Mari hoopis omale naiseks. Lävelt astub sisse Tiina, näljane ja räsitud. Peremees on Tiina peale vihane, ei lase Margusel temale vastu joosta. Perenaine pilkab teda, vanaema kurjustab, peremees süüdistab Marguse ära nõidumises
Tiina saabumisest on möödas 10 aastat, Mari, Margus ja Tiina on täiskasvanud. Mõlemale tüdrukule meeldi Margus väga. On jaanipäev ja mängitakse mänge. Ühel mängul, nuku jooksul, saavad kõik äkitselt teada, et Margus eelistab Tiinat Marile. Siis saab aga Mari väga kurjaks ja karjub Tiinale kõike mida temast arvab, kaasaarvatud seda, et Tiina on libahunt. Ühtäkki vaatavad kõik Tiina poole ja on kuulda, et rahva seas räägitakse Tiinast, mitu korda on kuulda libahundi nime. Tiina hakkab nutma ja jookseb metsa, kutsub veel Margust kaasa, kui poiss temast hoolib, aga Margus ei suuda pere juurest lahkuda. Mari lohutab Margust ja loodab sellega ,,boonuspunkte" teenida. Tiina lahkumisest on möödas 5 aastat. Margus ja Mari elavad koos, kui ühel õhtul kostab ukse tagant hundi ulgumine. Margus võtab püssi ja teeb lasu. Hiljem Jaanusega vaatama minnes selgub, et Margus lasi maha Tiina. Tiina oli
Mängust võtavad osa Tiina, Mari, Margus ja Märt. Margus ja Tiina meeldivad teineteisele ning Margus soovib seetõttu väga Tiina kinni püüda. Mängu ajal hakkavad talle aga survet avaldama pealtvaatajad, kes kõik talle ikka ütlevad, et ta Mari kinni püüaks. ,,Margus, lõika, ära jäta Marit Märdile!" hüüab I poiss Margusele. (lk 37) Siin-kohal on taaskord näha Tiina väljatõukamist. I poisi lausest saab järeldada, et too arvab, et Tiina ei ole kõlbulik Margusele, Mari on Tiinast palju parem. Margus aga ennast kõrvalolijate arvamusest heidutada ei lase ning suunab enda tähelepanu siiski Tiina kättesaamisele. Isegi perenaine ja peremees, kes on ju tegelikult Tiina kasuvanemad, tolle üles kasvatanud ei soosi Tiinat ning on Marguse peale vihased, et too Mari asemel Tiinat kätte üritab saada. ,,No mis see nüüd olgu!" (lk 37) kostab perenaine pahaselt Margusele. Margus ei hooli aga ei millestki muust kui Tiinast
Tiina on libahunt. Tiina oli löödud ja jooksis metsa. Marguse pere oli õnnelik, et tüdrukust lahti said, Margus oli kurb. Hiljem Tiina kutsus Margust metsa elama, kuid Margus kõhkles. Tiina jooksis metsa tagasi. Ühel päeval tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus soovis hunte tulistamisega ehmatasa,kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti. Minu arust oli tegemist väga kurva armastusega, mida keelatud armastus ongi, Tiinast oli kahju. Ilmselt kirjandus on see jälle ühiskonna peegeldus, kaja sellest, et ka tegelikult jääb siirust ja otsekohesust aina vähemaks. Arutatakse põhjalikult ja ühiskonnakriitiliselt minevikku ja olevikku, siiski loominguliselt ja kaasakiskuvalt. Vähemalt kirjanduses pole enam lõplikku "ja nad elasid õnnelikult elu lõpuni".
Calgary olympialaisten onnistuneita urheilija. Kun onnistuneen olympiale alkoi Matti yhä päästävä sanomalehtien puhutaan, mutta ei oma urheiluun tulosten suhteen. Sanomalehtien välittää pääsivät Matti skandaalit yksityiselämässä. Urheilutarkoituksiin tulokset kärsivät. Pilkka-ala päättyessä Matti kokeillut erilaisia asioita: yrittänyt laulaja onnistua, mutta ei saavuttanut merkittävää menestystä. Vaikka stripparina on kansan ollut. 1988 . Vuonna ta erilleen Tiinast. Johtui yhä uudelleen alkoholin liiallinen välttämättä. Sen avioeron otti aikakauslehdessä (seura 46/88) yhteensä sanoilla: "Rakkaus on kuin lankakerä. Se alkaa ja päättyy." Saman vuoden lopulla se katsoi uuden naistuttava Pia Hynnise. 1992 . vuonna ilmestyi Matti ensimmäinen levy "Yllätysten Yo", jota myytiin 25 000 kpl. 1993 . Vuonna harjoitella Matti jälleen laskeahypähtää, mutta erityisen eduta. Ilmestyi toinen levy "Samurai". 1996 . vuonna oli ongelma sydämellä
Vargamäel oli lastel lõbus, aga mitte kauaks. Sinna võeti suviline Ott, kes olis sportlik ja hakkaja noormees. Oskarile ta sugugi ei meeldind ja ükskord mindi isegi kaklema, kui Ott Tiinale ligi tikkus. Elli ja Tiina sõprus kadus. Sest Ellile meeldis jällegi Ott ja ta oli kade kui Ott Tiinale silma heitis. Tiina ja Elli pidid nüüd tuppa magama tulema. 14) Pinged noorte vahel kasvasid. Elli ja Oskar ei saanud ka enam hästi läbi. Ott ei teinud Tiinast enam välja, ja Oskar pidas viha ikka Otile, kui Tiina talle mõnikord naeratas. Tiina räägib Indrekule kuidas lood üleval tema pärast on. Tiina satub kokku jälle Eediga, kes ajab lolli juttu ja muudkui, et Tiina ilus tüdruk. Tiina kuuleb poisilt veel, et Ott käivat Oru peres salaja Juuli juures. 15) Imestakse, miks Tiina küll selle poisiga suhtleb. Tiina arvab, et Eedi on lihtsalt naljakas ja muud ei midagi. Elli jutuajamine Otiga, kus Ott ütleb, et Elli meeldib talle
Karl Ristikivi ,,Õige mehe koda" 1. osa 0 [005] (eellugu) Tiina tuleb paljajalu linna, läheb tööle kirstutegija juurde, kust leiab oma kaasa, Jakob Kadariku, ning nad lähevad Jakobi vanemate juurest ära oma elu elama. Kehvasti elavad. Jakob sureb ära, Tiinast jäävad alles pojad Jakob ja teise mehega poeg Villem. Tiina sureb siis ise ka ära. I [015] Tiina poeg , u. 12aastane Jakob (juunior) hakkab riidekaupmehe Abneri juures tööle õpipoisina. II [026] Jakob kohaneb, varastab õunu ja see avastatakse. III [036] Keegi varastab riiet ja Jakob saab selle eest triibulised. IV [050] Jakob on nüüd ühe aasta õpipoiss olnud, muutub täiskasvanumaks, tahab areneda. Abnerid saavad endale suvimaja.
Peremees ja perenaine soovis ikka et suguvõsa välimus läheks edasi ja maril oli suguvõsale iseloomulikud jooned. Tiinal selle eest ei olnudki suguvõsaga ühiseid tunnuseid. Ta oli suguvõsa täielik vastand ja sellepärast ei kiitnudki pereisa ja pereema Tiinat heaks noorikuks oma pojale kuid Margus arvas hoopis vastupidi. Talle meeldis hoopis Tiina. Mari oli sellepärast Tiina peale kade ja oli ta vastu jäik ning tegi kõik võimaliku et Margust Tiinast eemale saada. Kuid nii palju kui Mari ka üritas ei suutnud ta Margust ja Tiinat lahku ajada. Kuid kui suvel olid hundid aasalt ühe lambatalle minema viinud siis kasutas Mari võimalust ning ähvardas Tiinat sellega et ta räägib kõigile kuidas Tiina nagu ta emagi hundiks käib ja lambaid murrab kui Tiina Marguse võrgutamist ei lõpeta. Tiina hakkas nutma ja rääkis Marile et hoopis Margus ajab teda taga ja temal pole sellega midagi pistmist kuid Mari ei uskunud Tiinat. Ning
talle räägitakse, et ta pole seda ,,õiget tõugu". Mari kuuleb pealt, kuidas Margus ja Tiina metsas räägivad ning kuidas Tiina Margust usutab, mis pere temast arvab ja kas tema ema pärast tedagi nõiaks peetakse. Tiina ei taha, et Margus temast halba arvaks. Mari arvab aga, et Tiina on ainult ühe asja peale väljas, et Margus ära võrgutada ja endale saada. Mari ütles Tiinale, et ta kord nägi, kuidas Tiinast libahunt sai ja ta Pähni talu varsa ära viis, et see oli kindlapeale Tiina. Et Tiina oli mitu päeva seda varssa imelikult vaadanud ja pärast polnud kolm päeva söönud. Aga kui Tiina jätab Marguse rahule, siis ta kellelegi Tiina saladust ei räägi. Tiina on väga jahmunud, et Mari temast nii arvab, ning ta sees kihvatab et nüüd siis arvatakse ikkagi, et tema on ka libahunt. Tiina marulise reaktsiooni peale ehmub ka Mari, et mis ta nüüd ometi plätras.
Üks päev hakkas Eedi Tiinat taga ajama, sest Karla ja Pearu olid öelnud, et naine teeb poisist mehe. Eedi tahtis Tiinat vägisi võtta. Tiina haaras ta pussi ja lõi teda. Poiss aga surus Tiina mätaste vahele. Tiinale tõttas appi koer Mulla, kes poissi pures ja minema ajas. Indrek tuli kraavi kaevamast. Ta viis Tiina koju. Pearu läks Indrekuga rääkima. Ta ütles, et Indrek on teistsugune, kui teised, erinev oma isast. Indrek nimetavat teda "teisepere isaks". Pearu tahtis, et Tiinast saaks Eedile naine, et siis sünniks Orule pärija. Kuna Indrek Pearule lubas, siis rääkis ta sellest Tiinale. Tiina ei tahtnud sellest kuuldagi. Ott arvas, et jääb Oru maadest nüüd ilma ja läks Juuliga tülli. Juuli aga ootas last. Tiina ei rääkinud Oskarile, mis temaga juhtunud oli. Nõnda küsis Oskar ise Eedi käest ja sai tõe teada. Oskar tabas Oti Elliga suudlemast. Ta rääkis sellest vanematele. Otsustai, et kui Ott Ellist käsi eemal ei hoia, saadetakse ta Vargamäelt minema
Mari. Margus aga ei tundnud oma kasuõe vastu vähimatki kirge, samas kui tõmmu ja keevaline Tiina ajas ta pea sassi. Ühel päeval teatab Mari kõigile, et Tiina on libahunt ja olevat varsa maha murdnud. Kogu küla uskus seda, tammarulased esiti ei teinud sellest välja. Mõni aeg edasi toimus Tiina ja Mari vahel tüli, mille käigus Mari ütles Tiinale näkku, mida ta arvab, st sõimas teda libahundiks. Tiina solvus ja jooksis minema. Kogu pere oli rahul, et nad Tiinast lahti said, kuna ta oli vaid tülisid tekitanud. Ainuke kes polnud õnnelik oli loomulikult Margus, kelle süda oli murdunud. Kord kui kõik tammarulased peale Marguse olid kirikusse läinud, tuli Tiina tagasi, et Margust endaga ühes kutsuda, et koos mägedes elama asuda, kaugel kõigest muust. Margus keeldus ja Tiina jooksis taas minema. Mitu aastat hiljem, kui Mari ja Margus elasid koos, peremees ja perenaine olid surnud, kuulis poolpime vanaema öösel väljas huntide ulgumist
Üks päev hakkas Eedi Tiinat taga ajama, sest Karla ja Pearu olid öelnud, et naine teeb poisist mehe. Eedi tahtis Tiinat vägisi võtta. Tiina haaras ta pussi ja lõi teda. Poiss aga surus Tiina mätaste vahele. Tiinale tõttas appi koer Mulla, kes poissi pures ja minema ajas. Indrek tuli kraavi kaevamast. Ta viis Tiina koju. Pearu läks Indrekuga rääkima. Ta ütles, et Indrek on teistsugune, kui teised, erinev oma isast. Indrek nimetavat teda teisepere isaks. Pearu tahtis, et Tiinast saaks Eedile naine, et siis sünniks Orule pärija. Kuna Indrek Pearule lubas, siis rääkis ta sellest Tiinale. Tiina ei tahtnud sellest kuuldagi. Ott arvas, et jääb Oru maadest nüüd ilma ja läks Juuliga tülli. Juuli aga ootas last. Tiina ei rääkinud Oskarile,...
KOKKUVÕTTED Põhiliinid Lahendus 1. Kuidas lõppeb võitlus maaga? Maa võit 2. Missugusteks olid kujunenud Mõlemad peremehed surnud naabritevahelised suhted? adsf 3. Millisteks kujunes talude saatus? 4. Kuidas Andres oma jumalaga lepib? Jumal ei tee asju meie tahte järgi. 5. Kuidas leidis Indrek õnne? Mõistab, et hoolib Tiinast. 6. Kuidas lõppes Vargamäe kangete Pearu suri enne Andrest, Andres tahtis peremeeste elu? Pearule andestada, kuid taipas seda liiga hilja. Pearu oli kõik teinud, mis oli vajalik. ,,Me oleme head inimesed, tegutseme inimeste heaolu nimel." ,,Põrgupõhja uus Vanapagan" Tegelased : Põrgupõhja Jürka, Kaval-Ants Probleem :
Sarvemäng näitelava taga; tuttav lehepilli-lugu. I TÜDRUK. Tammaru Margus! II TÜDRUK. Margus jah! Tema lehepilli-lugu! Mõned jooksevad vastu, teised teevad pilliloo järgi lühikese jalakeerutuse. MARGUS, MARI, TIINA, TAMMARU PEREMEES ja PERENAINE tulevad. Mõlemad viimased jäävad ettepoole, vanemate inimeste juurde seisma. Teretamine ja elav liikumine, aga ka - peade kokku-pistmine ja sosistamine. Tüdrukud hoiavad nähtavasti natuke Tiinast kõrvale, aga mitte väga silmapaistvalt. On, nagu tikuks tume tuju võimust võtma. Epp saab sellest aru ja tõttab seda peletama. EPP. No mis te's nüüd mängu katki jätsite? Tulge jälle nukku jooksma! Ega see jaaniõhtu maast ole leitud! Millal me teid kõiki paari saame! TÜDRUKUD (läbisegi). Nukku jooksma jah, nukku jooksma! (Kogunevad ringi.) EPP. Kes see keskele? I POISS. Epp ise keskele! (Naer.) EPP (tujukalt). Soo, või Epp keskele? Siis vist - Jass püüdma
nägi, kuidas tüdruk istub kirju kass süles ja õpetab talle eluviise, Indrekut nähes põgenes - tütarlaps hakkas läbi laudseina Indrekuga rääkima, rääkis kuidas kogu tema pere teda tunneb - tüdrukul olid jalad haiged, käis karkudega, lootis, et kui suureks saab, teeb Jumal ta jalad terveks, tüdruku nimeks Tiina - Tiina räägib, kuidas emaga iga õhtu koos jumalat paluvad, et ta kord jalad alla saaks, ka tädi palub - Tiinast sai Indreku väike sõber, talle meeldis lapse juttu kuulata - tuli pikne ja müristamine, Tiina kartis, puges Indrekule lähemale, tüdruk ei tahtnud, et välk ta surnuks lööb ennem, kui ta jalad on terved, ei tahtnud haigete jalgadega taevasse minna - Tiina õde Molli tuli tüdrukut koju kutsuma vihma eest, kuid siis läks suur sadu lahti ja ka Molli puges Indreku kutsumise peale kuuri vihmavarju, Indrekule meeldis Molli
annaabi.ee 
