Kogupähklike apokarpsest emakkonnast tekkinud pähklike TULIKAS, MAASIKAS · Teris nahkjas viljakest on seemnekesega kokku kasvanud NISU, RUKIS Tõru pähkel, mis on alusel ümbritsetud kausikujulise lüdiga. TAMM, KIVIVILJAK Seemnis viljakest on nahkjas, ei kasva seemnekesega kokku PÄEVALLILL · Tiibvili seemnis, mille viljakestal on nahkjad või kilejad tiibjad väljakasved SAAR Jagutiibvili -VAHER · Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristisuunas üheseemnelisteks osadeks. PÕLDRÕIGAS · Lihakvili lihaka viljakestaga, enamasti paljuseemnelised · Luuvili Viljakest eristunud õhukeseks eksokarbiks, lihakaks mesokarbiks ja puitunud endokarbiks
ka tiibviljaks. Kui kaks tiibvilja on kokku kasvanud, siis nimetatakse vilja kaksiktiibviljaks. Seemnised on päevalilleseemned ja teised korvõieliste viljad. Võilille seemnis. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:V%C3%B5ilille_seemnis.jpg Pappus on lendkarvade kimbuke korvõieliste taimede viljadel. Pappus soodustab seemnete levimist tuulega (aerohooriat). Nõelohaka pappus. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Tiibvili on kileja tiiva või tiibadega või tiibjate lisemetega üheseemneline kuivvili. Esineb mitmetel kodumaistel puuliikidel: kaskedel, saartel, jalakatel, künnapuudel. Harilik vaher. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/Pappus#/media/Fail:Cirsium_arvense_- _pappus_(aka).jpg Laguvili on mitmeseemneline kuivvili, mis valminult laguneb piki- ja ristsuunas üheseemnelisteks osadeks. Põldroigas. Foto: https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5ldr%C3%B5igas
o Jaguvili –laguneb pesadeks. o Lülivili –murdub üheseemnelisteks lülideks. • Kogu-e. Liitvili –tekkinud ühe õie mitmest emakast. • Edasine jaotus: viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv. Viljade liigitus: • Kuprataolised (kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar). • Pähklitaolised (pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris). • Marjataolised (mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants). • Luuviljad (luuvili, koguluuvili, kuiv luuvili). SEEME Seeme on kõrgemata taimede paljunemisek ja levikuks vajalik elund. Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega. Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: • Endospermi (kaer, moon). • Perispermi (äiakas). • Idusse (aeduba). • Endospermi ja perispermi (pipar).
luuvili Vilikond viigimari liitvilikond ananass maasikapuu Avaviljad kukkurvili kõdrake kõder kaun kupar puuvill Sulgviljad pähklike (pärn) seemnis teris tõru pähkel lüdi Laguviljad lülivili tiibvili Viljade levimine Allohooria -- keskkonna abil Viljade kaal ja mõõtmed zoohooria e. loomlevi väga erinevad: takjas, õun, maasikas, tamm võilill, pappel 0.2 mg ornitohooria kõrrelised kõrvits üle 10 kg mürmekohooria sinilill, kopsurohi anemohooria e
seemnis 164. päevalille seemnete ümbert on viljakestad kergesti eemaldatavad kaun 165. karvase hiireherne toored kaunad ja valminud avanenud kaun 166. kaksikseemnis valminult jaguneb kaheks seemniseks esineb sarikalistel 167. teris üheseemneline sulgvili kõrrelistel, mille seemnekest on viljakestaga kokku kasvanud 168. nisu terised kukkurvili ühepesaline vili, mis valmides avaneb ühte õmblust mööda 169. sinise käokinga kukkurviljad tiibvili üheseemneline mitmesuguste tiibjate lisemetaga vili 170. vahtra "ninad" 171. jalaka viljad EBASARIKAS ELLIPTILINE LEHT LIITLEHED Sõrmjas liitleht 46. hobukastan Paaritusulgjas liitleht lehekesi paaritu arv, tipmine sulgleheke olemas 47. Kolmetine liitleht 48. ristik Paarissulgjas liitleht lehekesi paaris arv, tipus lehekest pole 49. Paarissulgjas liitleht tipmise lehekese asemel võib olla köitraag
b) värvainetena c) aroomiainetena. Viljad levivad: 1)autohooria viljad levivad teatud sellekohase seadme abil (karvad, paisatid). 2)hüdro- hooria vee abil. 3)anemohooria tuule abil. 4)zoohooria loomade või putukate abil. Viljade põhi- tüübid: 1)lihakviljad a)mari, b)õunvili c)kõrvitsvili d)pomerants- vili e)luuvili. 2)avanevad kaunviljad a)kuparvili b) kukkurvili c)kaun- vili d)kõdervili. 3)kuivad sulgviljad a)pähkel, pähklike, tõru b)teris c)tiibvili. Seeme. Seeme on taimeosa, millest kasvab välja uus organism. Seeme koosneb idust (lootest), mida ümbritseb toitekude. Seemnel on ümber ka veel seemne kate. Idu koosneb idujuurtest, -varrest, -lehtedest ja pungadest. Toitekoe moodustavad tärklis, valgud ja õlitilgakesed. Seemnekest on tavaliselt mitme kihiline. Seemne idanemine sõltub mullast ja veest, temperatuurist ja õhu olemasolust. 6 2
Viljakesta ümbritseb kattelehtedest moodustunud lüdi e kuupula n sarapuu, pöök Tõru- erineb eelmisest viljatüübist nahkjaviljakesta poolest, milline on samuti alusel kokku kasvanud n tamm Pähklike- ühe seemnega vili, arenenud ühe viljalehega sigimikust, seeme pole viljakestaga kokku kasvanud n pärn Sulgviljade tüübid Seemnis- kahest viljalehest arenenud ühepesaline vili, viljakest nahkjas n põõsasmaran Pähklikesetaolised tiibviljad n jalakas, saar Tiibvili- kileja tiiva või tiibadega üheseemneline kuivvili n vaher Lihakad viljad Mari- on mahlakas vili, mille väliskest moodustab tiheda kile, vahe- ja sisekest on väga mahlased ja suhkrute rikkad viinapuud, sõstrad, mustikas Õunvili- hulgaseemneline vili, kus sigimik koos õiepõhjaga areneb lihakaks viljaks n õunapuu, pihlakas, viirpuu Luuvili- viljakest on kolmekihiline: õhuke väliskest, mahlakas vahekest ja kivisrakkudest sisekest e seemnekest n ploomipuud
pööristes või kimpudes. püramiidjatesse pööristesse. Õied laipüramiidjates hõredates lõhnavad, värvuselt valged, lillad, pööristes. Õied tumelillad, sinised. nõrgalt lõhnavad Viljade Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, Vili on kahepesaline kupar, mis vili on kahepesaline kupar, kirjeldus noorelt roheline, valminult avaneb kaheks pooleks, mõlemas mis avaneb kaheks pooleks, pruun. Valmivad oktoobris ja pooles kaks tiivaga seemet. Viljad mõlemas pooles kaks tiivaga jäävad sageli talveks puule. valmivad augustis-septembris. seemet. Viljad valmivad
väga tormikindel. Külmakindel. Mullastiku suhtes nõudlik. Väga suure varjutaluvusega. Harilik saar (Fraxinus excelsior) Sugukond: õlipuulised (Oleaceae) Noorelt kitsa, vanemas eas laiuva Levinud haljastuses. Puitu võraga 3540m kõrgune lehtpuu. kasutatakse mööblitööstuses, Eluiga kuni 300 aastat. masinaehituses. Tüvekoor sile, rohekas, hiljam helehall. Õitseb mai keskel. Õied pruunides või lillakates kimpudes. Tiibvili valmib oktoobris. Külmakindel, tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Harilik laanesõnajalg (Matteuccia struthiopteris) Sugukond: naistesõnajalalised (Woodsiaceae) Mitmeaastane kuni 1,5m kõrgune Kõige sagedam dekoratiivtaim eostaim. sõnajalalistest. Pehmed ja suvehaljad lehed asetsevad korrapärase lehtrina. Eosed valmivad juulist septembrini.
Sügisel varisevad pruunikasrohelistena painduv, elastne, tugev, kulumiskindel, puhkemise ajal ja on tuultolmlejad. kliimavöötmes; või kollastena. tihedus 0,65-0,69 g/cm3. Viljaks tiibvili. Põhja-Ameerikas. Ühekojalised, õitsevad enne lehtimist, tuultolmlejad.Õisik sarikas, õied kahesugulised, Puit on lülipuiduline, väga ilus, lülipuit on
On arenenud mitmest viljalehest moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). ·Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili ·Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi) Anemohooria tuullevi (võilill, pappel, saar, pajulill)
Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga. 4. Lehed ja pungad: vastakud paaritusulgjad liitlehed, kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. Pungad süsimustad, ladvapung külgpungadest tunduvalt suurem. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtede puhkemist, mai keskel. Õied paiknevad lühikestes tumepruunides või violetsetes pööristes või kimpudes. Vili on 2-4 cm pikkune tiibvili, noorelt roheline, valminult pruun. Valmivad oktoobris ja jäävad sageli talveks puule. 6. Kasvunõuded: külmakindel, kuid tundlik hiliskülmade suhtes. Noorelt varjutaluv, hiljem valgusnõudlik. Eelistab viljakaid huumusrikkaid muldi. Hästi arenenud tihe juurestik. Eluiga kuni 300 aastat. 7. Kasutus: väärtuslik puit, kasutatakse mööblitööstuses, masinaehituses. Levinud ka haljastuses. Harilik Tamm (quercus robur) TA 1. Leviala: peaaegu kogu Euroopa, Väike-Aasia. 2
Kõrge puu 25-35 m. Eesti kõige kõrgem saar kasvab Järvseljal ja 34 m kõrge. Tüvi sirge, väikese koondega, hästi laasuv. Koor noore eas sile rohekas, vanemas eas sügavate pikirõmedega või madalate ristirõmedega. Pungad süsimustad, ladvapung suur. Lehed kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega (4-10 cm pikad). Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied pruunides pööristes. Viljad (tiibvili, 2-4 cm pikk) valmivad sügisel ja jäävad puudele sageli ka talveks. Viljakandvus lagedal kasvavatel puudel algab 15-20 a. vanuselt, puistus 30-40 a. Kasvab Norrast kuni Krimmi ja Kaukaasiani. Areaali põhjaosas moodustab puistuid koos sanglepa ja kuusega, lõunapool koos tammega. Puhtpuistuid moodustab harva. Eestis suhteliselt
moodustunud sigimikust. Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). · Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili · Viljade ja seemnete levi Allohooria levimine keskkonna abil Zoohooria levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi)
Esineb nt harilikul sarapuul. Tõru: kuivvili, mille viljakest on pehme. Esineb nt tammel. Seemnis: üheseemneline kuivvili, mis on tekkinud kahest viljalehest. Nahkjas viljakest ei ole seemnega kokku kasvanud – selle saab lahti teha. Nt päevalilleseemned (esineb ka teistel korvõielistel). Teris: viljakest ja seemnekest on kokku kasvanud; selleks, et viljakesta kätte saada, peab minema veskisse (jahvatamine). Laguviljad Jaguvili (tiibvili): mitmeseemneline kuivvili, mis valmimisel jaguneb üheseemnelisteks osadeks sel teel, et üksikud viljalehed üksteisest eralduvad pikisuunas (vaher, sarikalised). Lülivili Viljade ja seemnete levi Allohooria – levimine keskkonna abil Zoohooria – levimine loomade abil (takjas, õun, maasikas, tamm) Ornitohooria – levimine lindude abil (kõrrelised) Mürmekohooria – levimine sipelgate abil (sinilill, kopsurohi)
pikad). kõrval kaks väiksemat külgpunga, pungad juurdekasvu ja saadava puidu kvaliteedi. Õitseb kevadel enne lehtede puhkemist, õied vastastikku. Lehed suured, 5-15 cm pikad Metsade suure mitmekesisuse tõttu saab nende pruunides pööristes. Viljad (tiibvili, 2-4 cm ja sama laiad,5-7 hõlmaga. majandamine olla edukas vaid pikk) valmivad sügisel ja jäävad puudele Õitseb mais enne lehtede puhkemist. Õied konkreetseid ökoloogilisi tingimusi tundes sageli ka talveks. Viljakandvus lagedal kahesugulised. Õied meerikkad. Mahl ja arvestades. Metsade majandamiseks on kasvavatel puudel algab 15-20 a
enamarenenud tsönokarpsest emakkonnast • Lihtvili – moodustamisest võtab osa ainult üks emakas ▫ Jaguvili – laguneb pesadeks ▫ Lülivili – murdub üheseemnelisteks lülideks • Kogu- e. Liitvili – tekkinud ühe õie mitmest emakast • Edasine jaotus: ▫ Viljakesta konsistents, seemnete arv, vilja avanemine, viljalehtede arv Viljade liigitus Kuprataolised ◦ Kukkur, kaun, kõder, kõdrake, kupar Pähklitaolised ◦ Pähkel, pähklike, tõru, seemnis, tiibvili, teris Marjataolised ◦ Mari, õunvili, kõrvitsvili, hesperiid e. pomerants Luuviljad ◦ Luuvili, koguluuvili (kuiv luuvili) Seeme Kõrgemate taimede paljunemiseks ja levikuks vajalik elund Koosneb lootest ja säilituskoest, mis on kaetud seemnekattega Sõltuvalt kuhu kogunevad varuained, eristatakse: ◦ Endospermi (kaer, moon) ◦ Perispermi (äiakas) ◦ Idusse (aeduba) ◦ Endospermi ja perispermi (pipar) ◦ Endospermi ja idusse (lina) Seemnete levimise viisid
Lehed: 7-15 lehekesega liitlehed, lehekesed, piklik-elliptilised, kuni 10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, istuvad, teravalt saagja servaga, kiilja alusega, pealt tumerohelised, paljad, alt helerohelised, kaetud roodudelt pruunikate karvadega. Leheroots samuti kaetud pruunikate kuni valkjate karvadega. Lehed varisevad enamasti rohelistena. Õied: pöörisjad, kuni 12 cm pikad õied on arenenud külgmistest õiepungadest eelmise aasta võrsetel, V. Viljad: tiibvili kuni 5 cm pikk, seeme moodustab sellest poole, pruun, IX. Noorelt taluvad puud varju, hiljem mitte. On meil üsna külmaõrn, tihti kahjustub kevadiste hiliskülmade läbi. Siiski on tegemist sagedase ilupuuna parkides, kasvatades h. saart nii linnas, kui maal, samuti taluõuedes. Linna saastet ja stressi eriti ei talu, seetõttu jääb h. saar enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib ka alleede istutamisel. Harilik sirel (Syringa vulgaris L.) [vulgáris]
Lehed: 7-15 lehekesega liitlehed, lehekesed, piklik-elliptilised, kuni 10 cm pikad ja kuni 4 cm laiad, istuvad, teravalt saagja servaga, kiilja alusega, pealt tumerohelised, paljad, alt helerohelised, kaetud roodudelt pruunikate karvadega. Leheroots samuti kaetud pruunikate kuni valkjate karvadega. Lehed varisevad enamasti rohelistena. Õied: pöörisjad, kuni 12 cm pikad õied on arenenud külgmistest õiepungadest eelmise aasta võrsetel, V. Viljad: tiibvili kuni 5 cm pikk, seeme moodustab sellest poole, pruun, IX. Noorelt taluvad puud varju, hiljem mitte. On meil üsna külmaõrn, tihti kahjustub kevadiste hiliskülmade läbi. Siiski on tegemist sagedase ilupuuna parkides, kasvatades h. saart nii linnas, kui maal, samuti taluõuedes. Linna saastet ja stressi eriti ei talu, seetõttu jääb h. saar enamasti maahaljastuse liigiks, kasutada võib ka alleede istutamisel. Järvamaal,
annaabi.ee 
