Soojendamine: Q=cmto | c=erisoojus Sulatamine: Q=m | =sulamissoojus Aurutamine(keetmine): Q=Lm | L=keemissoojus Põletamine: Q=km | k=kütteväärtus cvesi=4200 J/kgCo, cjää=2100 J/kgCo, ksüsi=30 mJ/kg, jää=330 kJ/kg, Lvesi=2300 kJ/kg, jää=900 kg/m3, vesi=1000 kg/m3, kbensiin=46 mJ/kg, 1l=1 dm3, 1m3=1000 dm3, 1 kJ=1000 J, NB! = tihedus!
Avogadro arv NA = 6,02·1023 1/mol Boltzmanni konstant k = 1,38·10-23 J/K Universaalne gaasikonstant R = k·NA = 8,31 J/(mol·K) Maa mass M = 5,98·1024 kg Maa keskmine raadius R = 6370 km Kuu mass M = 7,35·1022 kg Kuu keskmine raadius R = 1740 km Kuu keskmine kaugus Maast r = 384000 km Ainete tihedusi Vesi = 1000 kg/m3 Jää = 900 kg/m3 Raud (teras) = 7800 kg/m3 Hõbe = 10500 kg/m3 Kuld = 19300 kg/m3 Elavhõbe = 13600 kg/m3 Õhk = 1,25 kg/m3 Ainete erisoojused Vesi c = 4200 J/(kg·K) Veeaur c = 2010 J/(kg·K) 1 Jää c = 2100 J/(kg·K)
teras 24,55m 7747,3mm3 61g/0,061kg 2,87*103 m messing 9,9mm 37,1mm 2855,8mm3 24g/0,024kg 8,40*103 teras 39,66m 25,5mm 7,95mm 8040,1mm3 63g/0,063kg 7,84*103 m 6. Kontrollarvutused. D = 0,039 ÷0,0000141227=2761 14122,7mm3 = 0,0000141227m3 7. Järeldus. Hinnang töö tulemusele. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekeha materjalilekirjanduses tooduga ja kõik materjalid said kindlaks tehtud ja tulemus on rahuldav. Hälve võis olla 0,1
piisavattäpsust. Tiheduse määramine mahu ja massi järgi: 1) kõigepealt määratakse katsekeha kaal, g; 2) seejärel katsekeha ruumala veega täidetud mensuuri abil, cm3. Selleks fikseerida veega täidetud mensuuri algnäit. Asetataksekatsekeha traadist konksu otsa silindrisse, uputatakse katsekeha täielikult traadi abil. Määratakse mõõteskaalalt vee mahu muutus. Valemi (8.2) järgi arvutatakse katsekeha tihedus. Arvutatud tihedusi võrreldakse tabelis 8.5 toodud andmetega ning selle põhjal tehakse lõplik otsus, millistest polümeeridest on katsekehad valmistatud. Täidetakse tabel 8.3. Plastide kõvadusteim Mõõta antud plastide kõvadus Rockwelli meetodil. Arvutuslik-analüüsivas osas Leida sobiv kõvadusskaala kõvade ja pehmetele plastidele. Järjestada materjalid kõvaduse alusel, võrrelda metalse materjaliga (määrab õppejõud). Tulemused esitada aruandes tabeli 8.4 kujul.
m- katsekeha mass (kg) V- katsekeha ruumala (m3) Torukujulise katsekeha ruumala arvutame kui välisdiameetriga silindri ja sisediameetriga tühimikusilindri ruumalade vahe. Töökäik Mõõtsime kuut erinevat katsekeha. Kaalusime katsekeha elektroonsel kaalul. Mõõtsime kehade metalliosa ruumala arvutamiseks vajalikud mõõtmed. Arvutasime katsekeha tiheduse eeltoodud valemi järgi. Lisasime katsekehade kohta eskiisjoonised ja mõõtmistulemused paigutasime tabelitesse. Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekehade materjalile kirjanduses toodutega. Lubatud erinevuseks võtsime 0,1. Katsekeha nr.1. d1 (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 24,50 7700,11 60,75 7,89 * 103 Kirjanduses toodu: Teras 7,9 * 103 kg/m3 Erinevus 0,01 kg/m3 Katsekeha nr.2. d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D (kg/m3) 23,77 14,24 26,69 7634,58 63,9 8,40 * 103
Tabel 1 3 6. JÄRELDUSED Kirjanduses toodud materjalide tihedused: ALUMIINIUM - 2, 7·10 3 kg/m³ MESSING - 8,5· 10 3 kg/m³ VASK - 8,9· 10 3 kg/m³ 3 TERAS - 7,9· 10 kg/m³ Välja arvutatud materjalide tihedusi võrreldes meile antud kirjanduses toodud materjalidega, ei ole erinevused suured. Erinevused võivad tingitud olla mõõtmiste täpsusest, saadud tulemuste ümardamisest ja materjalide koostisest. Esimesel kehal (vasest silindril) erinevust ei esine, teisel kehal (terasest silindri) erinevusprotsent on 3 100% − ( 7.87·10 7,9·10 3 · 100%) = 0, 38% , kolmandal kehal (messingust silindri) erinevusprotsent on 0,94%,
kontsentratsioon, pH ja temperatuur) hoidsime konstantsetena. 1) Segasime kokku puhverlahuse, H2O ja pNPP ning inkubeerisime 2-3 minutit toatemperatuuril 2) Lisasime segule ensüümi ja inkubeerisime toatemperatuuril 15 minutit 3) Peatasime reaktsiooni 600 µl 0.1 M NaOH lisamisega 4) Määrasime optilise tiheduse 405 nm juures, arvutasin selle järgi produkti kontsentratsiooni ja reaktsiooni kiiruse (v). Selleks kasutasin korrigeeritud optilisi tihedusi (lahutasin optilisest tihedusest ilma ensüümita lahuse optilise tiheduse 0,05). Kasutasin valemit A=*C*l, kust avaldasin C=A/(*l). = 18400M-1cm-1, A on korrigeeritud optiline tihedus ja l=0,5 cm. Arvestades, et valgu kontsentratsioonile 1 mg/ml vastab lainepikkusel 280nm optiline tihedus 1 ja ensüümi alglahuse 89 kordse lahjenduse optiline tihedus lainepikkusel 280 nm on 0.059, arvutasin ensüümi eriaktiivsuse. Selleks arvutasin valgu ekstinktsioonikoefitsiendi: =A/(C*l)
-6 03 6. teras 25,46 39,68 7,98 8,06 × 10 62,75 7,78 × -6 103 6) Võrdlesime leitud tihedusi antud katsekeha materjalidega kirjanduses toodutega. Võrdlused tõime välja tabel 2-s. Tabel 2 Tiheduste võrdlus Materjal Tihedus Katse nr Meie leitud Raamatu Raamatu raamatust materjali tihedus tiheduse ja tiheduse ja kohta meie leitud meie leitud
L – lahjendustegur 10-3 – tegur üleminekuks grammidele d – mahla tihedus (g/cm3) Järeldus Kaliibrimisgraafik peaks olema antud töös lineaarne, mis minu katseandmete järgi selline ei tulnud. Uurisin paarilt kursusekaaslastelt nende katsetulemusi ja võrdlesin neid enda omaga ning leidsin, et glükoosilahuste lahjenduste optilised tihedused erinesid oluliselt minu omadest. Teen väikese tabeli, võrdlemaks enda optilisi tihedusi kursusekaaslaste omadega. Lahjendus Minu tulemus Ligikaudne tulemus kursusekaaslastel Glükoosilahus 0,25 ~0,06 ~0,06-0,07 mg/ml Glükoosilahus 0,125 ~0,01 ~0,04-0,05 mg/ml Glükoosilahus 0,062 0,0006 ~0,02 mg/ml Kuna tegu oli kahekordsete lahjendustega, siis oleks pidanud, sarnaselt
Keraamiline tellis 2650 Kg/m³ 5.4. Graafik 1 - Korrapäraste materjalide tihedused 6. JÄRELDUSED Materjalide tabelis võib näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras ja kõige väiksema tihedusega puitkiudplaat. Katse tõestas ka seda, et kuna graniit ei ima vett, siis selle poorsus on väiksem (0,38%) kui silikaattellisel (24,81%). Et kontrollida arvutatud tihedusi võib tabelist juhuslikult valida näiteks keraamilise tellis, mille tiheduseks saime 1539 kg/m³. Internetist võib leida, et keraamilise tellise tihedus on 1500 kg/m³ [2], mis on enamvähem meie tulemus. Võib öelda, et meie arvutused pole ülitäpsed, aga rahuldavad. Tiheduste kontroll: Normaalbetooni tiheduseks saime 2382,96 kg/m³, internetist leidsime, et normaalbetooni kuivtihedus on 2000-2600 kg/m³ [1]. Puitlaastplaadi tiheduseks saime
Teine kaaslane umbes poole väiksem Deimos on 20000 kilomeetri kõrgusel. Tema tiirlemisperiood on pisut pikem Marsi ööpäevast. 7 KOKKUVÕTE Maa rühma planeedid on Merkuur, Veenus, Maa ja Marss. Neid nimetatakse nii seepärast, et nad on sarnased, omades sarnaseid võrreldavaid mõõtmeid, masse ja tihedusi. Ükski planeet pole teisega täpselt samasugune igaühes on omapära. Planeet Merkuurist ei tea Maa asukad kuigi palju, kuid on välja uuritud näiteks, et selle orbiit on piklik, Merkuuri pind on täis kraatreid ja see on äärmiselt ebaühtlane. Tähelepanuväärseks pean ka fakti, et Merkuuri päev on 176 korda pikem kui Maal. Veenus on taeva heledaim ning ühtlasi ka Maale lähim ja sarnaseim planeet. Tasub veel märkida, et kuigi Veenuse pind on meile varjatud tihedate
vii[rtustega. Kuigi esinevad grupi andmetes mdningasi anomaaliaid, kuid need on suure tSeniiosusega, valesti arvutisse triikitud, kas siis valede komakohtade v6i arvudega. Seega erinevad keskmised tihedused veidi kirjanduses leiduvateg4 kuid see ei ole siiski pdhjuseks katseid eba6nnestunuiks lugeda. 7. Kordamiskiisimused l. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Materjalide tihedusi ja poorsust on vaja teada, et arvestada milliseid materjale sobib kasutada vastavates tingimustes (kas siis 6ues, toas, niiskuses v6i kuivuses). Kuna k6ikidel materjalidel on omadused erinevad, siis nendega tuleb suuresti ehituses arvestada, et tagada ehitisi vastupidavus ja efektiivsus. Nendest kolmest parameetrist sdltuvad ka k6ik teised materjalide omadused, nt mass. 2. Millised ehitusmaterjalide omadused sdltuvad nende absoluutsest tihedusest, tihedusest vdi poorsusest
· Sideaine on looduslik või sünteetiline liim · Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? · Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas · Eelis lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti · Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. · Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul, tugeval lihvimisel ja siledal lõplikul pinnaviimistlusel · Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit. mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus. Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : · Rullina täislaiuses
• Sideaine on looduslik või sünteetiline liim • Nõuded sideainele : 1. Piisavalt elastne 2. Termiliselt püsiv 3. Nakkuma hästi alusmaterjali ja abrasiiviga 16. Millisel kujul lihvmaterjale valmistatakse, millisel kujul neid turustatakse? • Abrasiivi osakesed kantakse alusmaterjalile elektrostaatilises väljas • Eelis – lõikservad orjenteeritakse lihvmaterjali pinnaga risti • Tihedusi on kolm: tihe, hõre ja ekstrahõre. • Tihedat ladestust kasutatakse kõvade ja mitteummistuvate materjalide puhul, tugeval lihvimisel ja siledal lõplikul pinnaviimistlusel • Hõredat ladestust kasutatakse ummistuva massiivpuidu lihvimisel näit. mänd, kus tahetakse saavutada eriti sile lõppviimistlus. Lihvmaterjale turustatakse järgmisel kujul : • Rullina täislaiuses
· Planeetide liikumisele ümber Päikese langeb 99,5% kogu süsteemi liikumishulga momendist (Liikumishulga moment (J) = inertsmoment (mr2) * nurkkiirus (w), kuna joonkiirus v = w*r siis J = mrv vaatamata sellele et üle 99% süsteemi massist on koondunud Päikesesse. See asjaolu mõjutab tugevalt mitmesuguseid teoreetilisi ettekujutusi süsteemi tekkest. · Eksisteerib teatud erinevus vahemaades, massides ja tihedustes Maa grupi planeetide ning hiidplaneetide vahel. Mis puudutab tihedusi, siis see on tingitud eri grupi planeetide ainelise koostise selgest erinevustest · Pöörlemisperioodid on väga erinevad. Erinev on ka pöörlemistelgede asend ruumis: Maa pöörlemistelg on Päikese orbitaaltasapinna suhtes kallutatud 23° (andes meile suve ja talve), Uraan "lamab pikali", Veenus pöörleb aeglaselt tavalisele vastupidises suunas. Päikesesüsteemi tekkehüpoteesid Päikesesüsteemi hüpoteese on kaks põhilist klassi:
Puitaine tihedus on ühe mahuühiku (ilma õõnsusteta) puitaine mass. See tihedus on määratud tselluloosi ja ligniini tihedusega. Kuna kõik puuliigid koosnevad ühest ja samast puitainest, siis ei sõltu selle tihedus puiduliigist ja on 1,5- 1,6 g/cm3 (olles raskem kui vesi). Joonis 53. Puidu rakud on vaskpoolsel joonisel praktiliselt kokku surutud (puitaine tiheduse määramine), paremal puidurakud normaalses olekus (puidu tiheduse määramiseks) Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need on määratud sama niiskussisalduse juures. Seega oleks lihtsam kõiki puiduliike võrrelda absoluutselt kuivas olekus (niiskus 0%). Puidu tiheduse määramine; 1) Puidust proovikeha kuivatadatakse 100°-lisel temperatuuril. 2) Kuivtiheduse määramine. Määramisprotseduuri peaks kiirelt sooritama, sest absoluutselt kuiv puidutükk hakkab ümbritseva õhuga (õhk sisaldab aga alati niiskust) kokku puutudes kohe niiskust endasse tagasi imema.
Kaksiktähed aitavad selgitada rida teisi probleeme, eriti tähtede sisemisest ehitusest. Näiteks neil juhtudel (mis moodustavad enamiku), kus on määratud kaksiktähe orbiit, kuid parallaks on teadmata, on ikkagi võimalik arvutada komponentide keskmised tihedused; selleks on vaja ainult teada komponentide pinnatemperatuuri, mis on otseselt tuletatav fotomeetrilistest (heleduse) mõõtmistest eri värvides või ka spektritüübi alusel. Varjutusmuutlikke tihedusi aga saab arvutada isegi ilma temperatuuri teadmata. Oletades, et neil juhtudel on maksev mass-heleduse seadus, on juba võimalik tuletada igal üksikjuhul tähe mass ja raadius (ja muidugi ka mass-heleduse seaduse läbi määratud absoluutne heledus). Massi suhe raadiusele aga on proportsionaalne tähe keskpunkti temperatuurile samalaadse sisemise ehituse korral; niiviisi oli võimalik määrata massi ja raadiuse olenevusest keskpunkti suhtelised temperatuurid hulgal
mis tselluloosil (1,58 g/cm³) ja ligniinil (1,40 g/cm³). Puitaine täpne tihedus määratakse puitmaterjali heeliumi sisse asetamisel ning tiheduseks saadakse keskmiselt 1530 kg/m3 (1,53 g/cm3). Kuna puit on hügroskoopne materjal, siis sisaldab ta vähemal või suuremal määral niiskust. Puidu tiheduse puhul peab kindlasti teadma niiskussisaldust, sest tihedus võib erineva niiskuse korral suurtes piirides erineda. Erinevate puiduliikide tihedusi saab võrrelda ainult siis, kui need on määratud sama niiskussisalduse juures. Seega oleks lihtsam kõiki puiduliike võrrelda absoluutselt kuivas olekus (niiskus 0%). Tiheduse mõõtmine: ksülomeetriline viis stereomeetriline viis hüdrostaatiline viis Tiheduse järgi jagatakse puud: Sõltuvalt puidu tiheduste väärtustest, jagatakse puuliigid kolme gruppi 12 % niiskussisalduse juures: · kerged puuliigid tihedusega kuni 540 kg/m3;
Tegu on ühesõnaga mudeliga milles on ühtlane tihedus .Temperatuuri kasv vähendab tihedust ja suvel võib ntx kuuma asfalti kohal ootamatult hetkeliselt olla all pool kihis hõredam kiht kui selles kõrgemale jääv . Veeauru on kihina kõige vähem . Ja Osooni on ka tegelikkuses 1-6mm paksune kiht . Normaaltingimustel (0°C, 101325 Pa) on erineva tihedusega gaaside molaarruumalad Tegijapoiss 2010 konstantsed ja võrdsed suurusega 22.4 dm3/mol . Selle abil saab arvutada gaaside tihedusi. Veeauru väike tihedus võrreldes hapniku ja lämmastikuga on üheks põhjuseks, miks niiske õhu korral on meil harilikult tegemist madalrõhkkonnaga. Asendades õhus olevad veeauru molekulid hapniku ja lammastiku omadega, muutub õhk kuivemaks ning raskemate molekulide tõttu kasvavad õhu tihedus ja rõhk. Keskmine moolimass selle saab korrutades tiheduse ja universaasle mooliruumala (22.4 dm3/mol) Standardatmosfäärid väljendavad meteoelementide keskmisi väärtusi mingi asukoha
Müütiline aeg on õnnis rutiin, kuid igavesti värske, sünnib alati uuesti. Christopher Tilley (1994) A Phenomenology of Landscape Pigem mitte niivõrd usundilooliselt keskendatud, pigem ajaloofilosoofiliselt, historitsistlikult eraldatud uus ja vana ruumikäsitlus. Krulli mõisted, mille taustaks on Tilley käsitlus: Geograafiline ruum (kapitalistlik): Lõputult avatud, ühtlane ruum. Seal pole ennemuisteid jutustusi, suuremaid või väiksemaid tihedusi. Homogeenselt kaardistatud ruum, mis on avatud ekspluateerimiseks (nt. ehitamiseks, kaevandamiseks). Ruum on etteantud massiiv, maa ise on ka ekspluatatsiooni pind. See on pühitsemata, desanctified. Orienteerub ruumis ainult inimtekkeliste objektide järgi. Ruumimassiiiv on ükskõikne. "Space as a container, surface and volume..." Mahuti konteiner, pind, iseeneses eksisteerivat substantsi, inimtegevusest väljaspool ja selle vastu ükskõikne. Aeg lineaarne, pole seotud ruumiga
annaabi.ee 
